2019 lemmikrännakud

Aasta on peaaegu läbi ja on hea aeg korraks tempo maha võtta, midagi head lugeda ja välja tuulutama minna. Alt leiad kolm mind möödunud aastal enim mõjutanud raamatut meelerännakuteks ning kolm matkarada looduses kulgemiseks.

Enim puudutanud raamatud

TED – kõnelemise kunst : avaliku esinemise põhitõed“- palju praktilisi näpunäiteid ja lugusid Ted Talks’i näidete varal sellest, kuidas teha meeldejäävaid ja köitvaid kõnesid. Eriti hea on, kui saad kohe lugemise järel järgi proovida. Mind ennast viis see raamat Väärikate Ülikooli esinema õnne teemadel- väikese jutukese leiad siit.

Spirituaalne intelligentsus“- loob hea raamistiku muidu nii suurele ja laialivalguvale teemale. Mulle meeldis, kuidas see kirjeldab spirituaalsuse võimekuse arendamist igapäeva elus- nii tööl, iseendaga kui lähedastega suhetes. Kui emotsionaalne intelligentsus on sinu jaoks juba tuttav mõiste ja tahaks sealt edasi minna, on see hea raamat. Pikemalt saad lugeda sel teemal siit.

Jumalaid hämmastades“- üks mind sügavamalt puudutanud raamatuid möödunud aastast, mis toimib täiesti teisel müstlisel tasandil. Kindlasti mitte ei ole see raamat igaühele. Sobilik eelkõige neile, kellele meeldib elu sügavamaid allhoovusi tajuda ja otsida. Ei oskagi võrrelda ühegi teise raamatuga, niivõrd omanäolise raamatuga on tegu.

Matkarajad looduses

1) Jussi matkarada Kõrvemaal- üks minu lemmikud. Hästi vaheldusrikas ja huvitava maastikuga rada. Endale meeldib rada pikendada nii, et alustan Venemäelt, sealt liigun Jussi matkarajale ja edasi Paukjärve vaatetornini ning siis tagasi. Kena päevapikkune matk, sobib igasse aastaaega.

Jalase raba detsembris

2) Seiklushimulisematele- Jalase matkarada– Lipstu nõmm. Järveni viib laudtee, sealt saad ise üle raba minna Lipstu nõmmele, mis on üks iseäralik koht. Ametlikku rada nõmmele ei vii, GoogleMaps või/ja kaart ja kompass aitavad tee leida. Aega kulub 3-4h rahuliku tempoga liikudes ja nõmmel pausi pidades.

Kui minna ainult Jalase järveni, sobib ka väikeste lastega käimiseks ja kulub kuni kaks tundi sõltuvalt pauside pikkusest.

3) Loosalu matkarada– olen seal juba paarkümmend aastat käinud. Kui minna mööda laudteed Loosalu järveni (Eesti suurim rabajärv), saab rahulikus tempos liikudes mõne tunniga hakkama. Paluküla mäe peale minnes mõnus päevane matkamine- edasi-tagasi 15-16km. Kui ainult järveni minna, sobib ka kooliealistele lastele, kes vähegi liikuda jaksavad.

Mõnusaid rännakuid nii siin kui sealpool mõttejooni!

Ain Mihkelson

Spirituaalne intelligentsus- mis ja kellele?

Kujuta ette, et suudad igas olukorras käituda elutargalt ja osavõtlikult, säilitades sisemise ja välise rahu sõltumata välistest või sisemist tingimustest. Isegi siis, kui keegi teeb ilmselgelt sulle ülekohut või tunned end muul põhjusel halvasti.

Milline oleks siis sinu elu? Milline oleks elu Maal, kui kõik seda suudaksid?

Mulle tundub, et maailmas oleks siis palju rohkem rõõmu, ilu ja harmooniat ning paljud koledused oleksid olemata.

Tean ju küll, et ärritudes kipun tegema või ütlema asju, mida hiljem kahetsen. Ja et mõistlik oleks alati säilitada rahu ja rõõmus meel ning targalt käituda, kuid siiamaani vahel komistan. Küll tahaks ka rasketel hetkedel käituda umbes nii nagu Dalai Laama.

Spirituaalne intelligentsus

Just nii defineeribki Cindy Wigglesworth Spirituaalset intelligentsust: „Võime käituda (elu)targalt ja osavõtlikult, säilitades sisemise ja välise rahu, olenemata oludest.“*

Olulised on siin nii sisemine kui väline külg- see, kuidas me käitume teistega ja kuidas enda sisemiste deemonitega hakkama saame.

Kellel seda vaja on?

Sageli toob Spirituaalse intelligentsuse küsimused päevakorda kas hingeline kriis või muu tõsine (tervise) häda. See paneb inimesi elu ümber hindama ja otsima vastuseid küsimustele, mida ei oska alguses isegi sõnastada.

Kui sul on elus kõik hästi, särad rõõmust ja rahust, siis oled ilmselt niigi õigel teel. Kui aga midagi on justkui puudu, siis võid olla jõudnud oma teekonnal järgmise tasandi künnisele.

Kuidas jõuda rahuliku ja targa tegutsemise, elamise ja olemiseni?

Cindy Wigglesworth toob välja erinevate intelligentsuste arenemise püramiidi:

Füüsiline intelligentsus (PQ)– keha teadlik ja oskuslik kasutamine ning hoidmine. Sellega alustame juba imikuna, vahel täiskasvanuna küll keha tarkust ja vajadusi unustades.

Kognitiivne intelligentsus (IQ)– kõige laiemalt tuntud tasand, hõlmates nii „tavalist“ õppimist kui õpitu oskuslikku kasutamist.

Emotsionaalne intelligentsus (EQ)– enda ning teiste emotsioonidest teadlik olemine, enesejuhtimine (eriti) pingelistes olukordades ja sotsiaalsed oskused.

Spirituaalne intelligentsus (SQ)– Mina ja Kõiksuse teadlikkus ning Mina valdamine koos sotsiaalsete oskuste kõrgema tasandiga.

Spirituaalse intelligentsuse arendamiseks toob Cindy välja neli kvadranti ja 21 oskust, mis aitavad spirituaalse kasvu teel süsteemsemalt liikuda. Igale oskusele tuleb aga ise endale sobilik õpetus ja õpetaja leida.

I kvadrant- Minateadlikkus

mille alla kuuluvad järgmised oskused:

1) Teadlikkus oma maailmavaatest– kuidas ma maailma näen, millised uskumused mind juhivad?

2) Teadlikkus oma elu eesmärgist– milleks olen ma siia ellu tulnud?

3) Teadlikkus väärtuste hierarhiast– mis ja miks on mulle oluline, mis kõige olulisem?

4) Toimetulek paradoksidega– võime teha valikuid, kui õige ja vale pole üheselt mõistetavad.

5) Teadlikkus oma egost ja kõrgemast minast– kes mind juhib, kes ma tegelikult olen?

II kvadrant- Kõiksuseteadlikkus

6) Vastastikkuse seotuse mõistmine– arusaamine, kuidas kõik (ka kogu loodus) on omavahel seotud ja oma valikute tagajärgede nägemine;

7) Teiste maailmavaadete mõistmine– erinevuste nägemine ja aktsepteerimine nii, et ka teised tunnevad, et mõistad neid;

8) Ajaline tunnetus– kogu evolutsiooni, nii miljardeid aastaid tagasi alguse saanu kui tulevikus ees ootava tajumine;

9) Inimtajude piiratuse ja võimaluste tajumine– oma viie meele teadlik kasutamine ja neile sisemise vaimse tunnetuse (kuuenda meele) lisamine;

10) Spirituaalsete seaduste teadlikkus– mis meid ja maailma juhivad ning kas ma elan oma arusaamise kohaselt spirituaalsetest seadustest?

11) Transtsendentne kõiksuse kogemus– sõnadega raskelt kirjeldatavad aukartust tekitavad kogemused, mis viivad su hoopis teisele tasandile.

III kvadrant- Enesevaldamine

12) Pühendumine vaimsele kasvamisele– nii erinevate õpetuste uurimine kui nende praktiseerimine;

13) Kõrgema mina asetamine juhipositsioonile– tahtlikult ego asemel oma kõrgema mina hääle kuulamine ja tema järgi käitumine;

14) Elamine oma eesmärkide ja väärtuste kohaselt nii, et need on vastavuses minu kõrgema minaga

15) Usu säilitamine– ka kõige raskematel hetkedel lootuse säilitamine ja uskumine, et Elul/Universumil on tark ja armastav olemus ning mõte. Tänutunde säilitamine ka raskustesse sattudes.

16) Kõrgemalt minalt juhatuse otsimine– aktiivselt juhtimise otsimine allikatest, mis on kõrgemal mu enda loogikast ja egost. Sh tarkuse otsimine inimestelt, keda austan, sh suurtelt õpetajatelt ning õpetustest.

IV kvadrant- sotsiaalsete oskuste valdamine ja spirituaalne kohalolu

17) Spirituaalsete õpetuste tark ja hea õpetaja/mentor olemine– teistes õppija äratamine ja innustamine;

18) Tark ja tubli juht/muutuste elluviijaks olemine– kõikide osaliste vaatenurkadega arvestamine, suutlikkus loobuda tahtmisest kõike kontrollida või oma meele järgi korraldada;

19) Osavõtlike ja tarkade otsuste tegemine– nii enda kui teiste vigade mõistmine ja tervikuga arvestamine, vajadusel ka piiride kehtestamine;

20) Rahustav, tervendav olek– piisab juba sinu kohalolekust, et inimesed sinu ümber ennast paremini tunneksid;

21) Elu tõusude ja mõõnadega arvestamine– tean vaistlikult, mis on tulemas ja tegutsen just nii palju kui vaja, et protsessis osaleda.

Kuidas alustada?

Kuna arendatavaid oskuseid on palju ja kõike korraga ei jõua, on variante vähemalt kolm:

a) Kasutada oma sisetunnet ja valida oskused, mis sind hetkel kõige rohkem puudutavad ning seejärel otsida endale sobivad õpetused/õpetajad.

b) Valida oskused, mis sinus kõige rohkem vastupanu tekitavad- need võivad olla kohad, kus potentsiaal muutuseks on kõige suurem. Siin võib abiks olla mõni lähedane inimene, kes sinu kitsaskohti kõrvalt paremini näeb.

c) Teha läbi tasuline test lehel deepchange.com – sealt saad nii oma hetkeseisu teada kui ka juhised edasiseks;

Kas ma ikka pean?

Kindlasti mitte- pigem on küsimus, kas sinu parem olemus seda tahab? Ja oled sa nõus pingutama selle nimel, et veel paremaks inimeseks saada?

Kui jah, siis soovin sulle mõnusat kasvamist ja teistegi toetamist!

* Pikemalt saad Spirituaalse Intelligentsuse teemal lugeda ka eesti keeles ilmunud raamatust: „Spirituaalne Intelligentsus: 21 oskust“, autoriks Cindy Wigglesworth.

Kuhu coaching on liikumas?

Every great champion has a coach and every great virtuoso has a mentor.“ Nii sõnas Robin Sharma ühel webinaril, kui ootasin lendu Prahas toimuvale üleilmsele coachide kogunemisele.

See oli suurepärane sissejuhatus järgnevatele päevadel toimuvale konverentsile ICF Converge 2019, kus olid koos coachingu tipud üle maailma. 70’st riigist oli meid kokku tulnud ligi tuhat, Eestist kaks- mina ja Tiiu Allikvee. Silma järgi vähemalt pool osalejatest oli USA’st, seejärel Kanadast ja ülejäänud maailma eri otstest. Kõigil soov veel paremaks coachiks saada ja inimeste ning maailma arengule kaasa aidata.

Mis toimus?

Üle 80 erineva töötoa, ettekande ja praktika, nii et kohati oli raske valikuid teha- oleks tahtnud nii mitmesse paralleelselt samal ajal toimuvasse töötuppa minna. Esinejad olid tipptasemel, suutes osalejad kuulama ja kaasa mõtlema panna. Veel ägedam aga- panna meid jagama ka teemadel, mis võisid ebamugavalt isiklikud tunduda.

Mida juhi ja coachina kaasa võtta uuematest trendidest:

  • Innovatiivsus ja uued ideed– otsi uusi ideid täiesti teistest valdkondadest. Näiteks- arstide teami koostöö operatsioonilaua ümber paranes oluliselt, kui võeti üle Formel 1 meeskondade tegutsemisest parimad praktikad (boxipeatustes suudetakse loetud sekunditega vahetada nii rehvid kui tankida kütus).
  • Mindfulness ja kohalolu – teemad, mis Eestis veel on paljude jaoks kergelt „uhhuu“ valdkonda kuuluvad. Mujal maailmas aga järjest laiemalt levimas ka suurorganisatsioonides ja tippjuhtide tasandil. Viimastel aastakümnetel ka teaduslikult kinnitust saanud, et need praktikad aitavad nii juhte ennast kui ka nende meeskondi.
  • Spirituaalne intelligentsus (SQ) on praegu samamoodi ajast ees olev valdkond nagu paarkümmend aastat tagasi oli emotsionaalne intelligentsus (EQ). Toona vaadati Golemanile (EQ mõiste populariseerija) otsa, et imelik oled või, kuid tänapäeval on EQ mujal maailmas nõutud ja hinnatud juhi omadus. Kes tahab teistest ees liikuda, võib just SQ arendamisest ja kasutamisest leida võimalused enda ja meeskonna arendamiseks. Siit leiad veel lisalugemist.
  • Mängulisuse olulisus– läbi mängulise meelelaadi ja tegutsemise on palju lihtsam jõuda kvalitatiivselt uute lahedusteni, kasvatada meeskonnas usaldust ja tuua koostöö uuele tasemele. Saime läbi teha erinevaid mänge ja meetodeid, kus tajusin ühelt poolt, kui lahe ja kasulik see oli, samas aga tunnetasin enda (kultuurilist?) kammitsetust. Ju siis jaheda eestlasena vajan pikemat soojendust- teema, millega on vaja veel edasi mängida.
  • Intuitsiooni ja kehateadlikkuse (kõhutunde) kasutamine nii coachina kui juhina. On ju meie peas olev aju närvisüsteemist ainult üks osa. Juba mõni aeg tagasi on kindlaks tehtud, et inimese südames ja kõhus on aju meenutavad närvirakud ja ühendused. Proovisime kohapeal järgi erinevaid mooduseid ja tõepoolest- tulidki erinevad vastused ja küsimused, kui suuremat kehateadlikkust kasutada. Toodi ka näide- kui ainult ratsionaalset mõistust kasutada, siis suudame kasutada vaid kuni 47% aju võimekusest. Kui aga mängu tuua ka intuitsioon, loovus, vaikus ja kohalolu, siis on tulemuseks minimaalselt 51% aju võimekusest.
  • Tugevuste ja oma unikaalsuse kasutamine– tihtipeale on inimestel raske vastata, mis on nende tugevused. Saime kaasa head tehnikad, mis aitavad tugevustele teise nurga alt läheneda ja inimesi inspireerida. Kõige lihtsam näide- palu inimesel kirjeldada mõnda hetke, kui ta tundis end tõesti hästi ja edukana. Selle kirjelduse käigus võid ka küsida, mida ta tegi ja kuidas käitus- selle käigus tulevadki tema tugevused välja, kui tähelepanelikult kuulata.

Isiklikust vaatest olid mulle endale kaks kõige olulisem taipamist:

  • Kui tundub, et olen juba äss valmis ja tean kõike, tasub käia suures ilmas oma ala tippude juures vaatamas, mida seal tehakse ja räägitakse. Nii võib avastada, et kasvamis- ja mänguruumi on veel küllaga ja saab tegutsemislusti juurde.
  • Teemad, millega ise tegelenud olen (juhtimise sidumine teadlikkuse, kohalolu, sügavama tarkuse ja loodusega) ja mis tunduvad Eestis veidi metsa poole olema, on tegelikult mujal maailmas juba täiesti aktsepteeritud ja laiemalt levimas. See andis mõnusasti juurde kindlust ja motivatsiooni jätkata- küll jõuavad ka teised Eestis järele.

Kokkuvõtteks

Viimase päeva õhtul Prahas sai rahulolevalt tagasi vaadatud- hing laulis rõõmust uute kogemuste ja tuttavate üle. Ja isegi kui pea oli otsas lõhkemas kogu sellest tarkusest ja melust  (nii ütles üks teine osaleja tabavalt), oli ikkagi väga hea meel möödunud päevade üle.

Mõnusat kasvamist kõikidele! Ikka omal moel ja omas tempos.

Ain

Väärikatele õnne valemist rääkimas

Eile sai ühele poole üks minu selle aasta suuremaid väljakutseid. Olin päris mitu kuud selleks ette valmistunud, kätt väristanud ja aeg-ajalt kerget hirmugi tundnud.

Juba hommikul hakkas pinge kõhus üles kruvima, jõudes lõunaks haripunkti. Õnneks aitasid teel Türile tehtud hääle-, keskendumis- ja lõdvestuspraktikad, nii et kohale jõudes oli hea rõõmus ja rahulik olla. Nii kuni esinemise lõpuni välja

Mis selle siis nii raskeks minu jaoks tegi?

1) Rääkima kutsuti paarisajale väärikale (loe targale) inimesele. Mõtlesin pikalt, mida on mul endast palju elukogenumatele rääkida?
2) Mulle kohe üldse ei meeldi loenguformaat. Saati siis poolteist tundi jutti rääkimist-ise pean end lühikese jutu meheks. Kuidas ma ikkagi hoian huvi nii pikalt üleval?
3) Slaidide kasutamine- viimased 3 aastat on õnnestunud neid vältida, nüüd aga pidin ikkagi kasutusele võtma.

Milline see õnne valem siis on?

Rääkisime nii läänemaade positiivse psühholoogia koolkonna õpetustest kui ka idamaade õpetustest.

Positiivse psühholoogia järgi võib õnne toovad kogemused laias laastus kaheks jagada:

  • Naudingud– olgu selleks siis hea söök, jook, seks või mõni muu kehalist või vaimset naudingut pakkuv kogemus. Need on lihtsamad, kuid samas ka  üürikesed moodused õnneni jõudmiseks. Nauding läheb peagi mööda ja kordumise puhul saadav õnne tunne väheneb. Söö näiteks üks jäätis ära- tunne on väga hea. Peale teist ja kolmandat enam ilmselt mitte nii väga ja viiendaga on juba vastupidi.
  • Rahulolu– enda pingutusest saadav nauding, nii öelda tipukogemused. Mida suurem pingutus, seda suurem ka õnnetunne. Sedalaadi rahulolu kestab kauem ja kordumise puhul ei ole kahanemine nii märgatav kui naudingute puhul.

Idamaadest sai räägitud budistlikust maailmavaatest ja Dalai Laama õpetustest.

Dala Laama toob välja rõõmu kaheksa tugisammast. Tegu on pigem inimese sisemiste kvaliteetidega ja nende välja poole elamisega.

Rõõmsa elu kaheksa tugisammast jagunevad kaheks

Meele omadused:
  • Suhtumine olukorda– kuidas ma olukorda ja maailma näen, suurema pildi nägemine ja tähenduse leidmine juhtunule;
  • Alandlikkus (humbleness i.k.) ja enda tajumine suure terviku osana, mõistes samas enda olulisust terviku loomisel;
  • Huumorimeel ja enda mitte väga tõsiselt võtmine, ka enda eksimustesse ja nõrkustesse huumoriga suhtumine;
  • Heakskiit– kõigi tänamine ja hindamine nende pingutuse ja hea töö eest;
Südame omadused:
  • Tänulikkus kõige selle eest mis on- ka lääne uuringute järgi on just tänulikkus üks kõige suurema mõjuga kogemusi inimeste õnnetundele. Head näidet saad siit vaadata- mind aitab see alati õigele lainele tagasi.
  • Andestamine– nii endale kui teistele minevikus juhtunu eest- me kõik eksime;
  • Kaastunne– kõige elava suhtes, nii inimeste, loomade kui taimede suhtes;
  • Lahkus ja selle kolm moodust: 1) materiaalne andmine, 2) hirmust vabanemise andmine (mis võib tähenda kaitset, nõustamist või tröösti) ja 3) vaimne andmine, mis võib tähendada tarkuse andmist, moraalseid ja eetilisi õpetusi, ka inimeste aitamist, et nad oleksid õnnelikud ja tuleksid endaga paremini toime.

Aga minu enda õnne valem?

Mulle meeldib mõelda, et õnne valemis on nagu tordis neli suurt tükki ja üks kirss kõige peal. Neli torditükki, mis aitavad õnnelikuna elada:

  • Keha– piisav liikumine, tervislik toitumine ja korralikult välja puhkamine;
  • Süda– head suhted teiste ja endaga ning rõõmsate emotsioonide ellu lubamine;
  • Vaim– aju vormis hoidmine, pidev õppimine ja õpitu kasutamine ning teistelegi edasi andmine;
  • Hing- selle tegemine, mida su hing tõeliselt igatseb, mida oled siia ilma tulnud kogema ja looma.
Kirsiks tordi peal on teiste aitamine

Tuleta korraks meelde, kui oled kedagi isetult, heast südamest aidanud. Kuidas sa end pärast tundsid? Tõenäoliselt õnnelikumana kui enne. Niipea, kui meie tähelepanu nihkub enda väiksemalt minalt ja nii suurena tunduvatelt isiklikelt probleemidelt teiste teenimisele, muutub ka sinu õnnetase.

Praegu on minu sees meeletult hea tunne ja sügav tänulikkus selle võimaluse eest. Tänud Kristina Gudinasele kutsumast ja Väärikate Ülikooli inimestele sooja vastuvõtu ning innustava tagasiside eest!

Rõõmsaid päevi kõigile ja teistegi inimeste elu õnnelikumaks tegemist!

Ain Mihkelson

Kõnnumaal Pikema sõpruse päeval targemaks?

„Sõitsid saanid, sõitsid reed

jooksid hundid mööda teed“

Millegipärast tekkisid sellised read, kui mõtlen tagasi Kõnnumaal toimunud „Pikema sõpruse päevale“. Mõte päevast hakkas idanema juba septembris, kui seda üleskutset kuulsin. Mulle selle eesmärk väga meeldis- olla parem isa, mees, sõber ja elada pikemat ning tervemat elu. Nii saigi kamp mehi kokku aetud ja loodusesse mindud.

Meie päeval oli veel lisaks kaks alameesmärki:

  • Lasta loodusel pea (töö)mõtetest puhastada ja keha uue energiaga laadida.
  • Vaadata, mida loodus peegeldab meie praeguste sihtide ja tee kohta. Kas käime veel õiget teed ja liigume õiges suunas või oleme enda õigelt rajalt kõrvale kaldunud? Või avaneb ehk mõni sootuks uus tahk praeguse tee kohta?

Esimese eesmärgiga on lihtne- loodus on alati kohal ja toetamas. Eriti kui saad teha mõned harjutused, mis toovad päriselt kohale, ka vaimu ja mõtted.

Teine eesmärk- peegelduste vaatamine, oli mõneti keerulisem ja seetõttu palju põnevam.

Päeva jooksul noppisime kamba peale üles  järgmised mõttepärlid:

  • Peatu– ainult nii on võimalik näha, kuhu oma elus oled jõudnud ja kas sihid, mille nimel töötad, on endiselt veel sinu sihid ja hetkel olulised. Kes on rabas liikunud, see teab, et liikumise ajal vaatad ainult otse nina ette, otsides sobivaid mättaid, millele astuda. Kui tahad aga kaugemale vaadata, pead seisatama ja sihi uuesti õigeks seadma.
  • Alati ei saa otse sihile– teele võivad ette jääda laukad, jõed, kraavid jmt. Kui looduses võtad seda rahulikult ja lähed takistustest rõõmsal meelel ringi, siis (äri)elus kipun stressi minema, kui otse kohale ei jõua. Selle asemel võiks ju ka tavaelus rahulikumalt võtta, kui asjad ei lähe plaanipäraselt.
  • Iga päev peaks 20min looduses viibima– see lõõgastab ja laeb hea energiaga. Kui su päevakava on aga nii tihe, et 20min ei jõua, siis peaksid 2 tunniks minema. See kõlas minu jaoks üsna provokatiivselt, kuid selles on sügavam tõetera peidus. Nii võid ehk leida ka moodused, kuidas enda elu uuesti tasakaalu ja aega juurde saada.
  • Kasuta teadlikult kõiki oma meeli– nägemist, kuulmist, haistmist, maitsmist, kehatunnetust ja ka kuuendat meelt. Nii saad palju rohkem infot endast ja ümbrusest ning suudad seeläbi teha paremaid otsuseid. Rääkimata siis käsiloleva tegevuse nautimisest. Söömise näide- kui pöörad tähelepanu toidu värvile ja vormile, naudid aroome, tunnetad keelel söögi maitset ja tekstuuri ning tajud, mis aistingud sinu kehas tekivad söömise ajal, on kogu kogemus palju rikastavam kui söögi kiirelt alla kugistamine.
  • Muutuste aluseks on praeguse olukorra aktsepteerimine– see loob kõva pinnase, millelt saad edasi minna ja otsustada, kuidas ja kuhu soovid liikuda. Muidu on see nagu rabas kõrguse hüppamine- no ei saa, jalad vajuvad ainult sügavamale mutta, kui püüad pehmelt pinnaselt end järsult õhku tõugata.
  • Heaolu loomiseks ei peagi alati rääkima– vahel piisab ka sinu toetavast kohalolust. Loodus ju otseselt ei räägi meiega ja ometigi ta toetab meid, kui vähegi (mõtetega) kohal ja avatud oleme. Harva looduses käinutele on see ehk esimese hooga vähem märgatav. Kuid mõtle kasvõi toidule- kõik see saab alguse loodusest, mitte poest või tehasest.
  • Kõikidel ränduritel on oma lugu– pikematel matkadel inimtühjemates kohtades käies märkad, kui palju avatumad on seal kohatud inimesed tavakeskkonnaga võrreldes. Nendega on lihtsam ühist keelt leida ja lugusid jagada. Millised on aga minu lood, mida tahaksin veel kogeda ja jagada?
  • Teekond sihile on vähemalt sama tähtis (kui mitte tähtsamgi) kui siht ise. Nii nagu meie Pikema sõpruse päeval- kaugelt tähtsam oli veeta üks mõnus päev heas seltskonnas kui matka lõpuks punktist A punkti B välja jõuda. Mitmedki sügavamad õpetused räägivad sama- keskendu tegevusele endale ja lase lahti kindlast ootusest lõpptulemuse suhtes. Nii on kogu tegevus nauditav ning lood tõenäoliselt suuremat väärtust nii endale kui teistele.
  • Üksteise toetamine ja välja kutsumine -me teame ju küll, et on hea ja kasulik looduses käia ning kui hästi see mõjub. Ja ometigi me pahatihti ei tee seda. Kui sa pole ise ammu looduses käinud või tead sõpru, kes pole seda teinud- kutsu nad välja. Koos liikumisest saavad kõik rõõmu juurde ja pärast on, mida meenutada. Ei oleks ju seegi päev sündinud, kui Pikema sõpruse päeva tuumik poleks väljakutset esitanud.
  • Sügisene aeg on matkamiseks väga mõnus- ei ole enam tüütuid sääski ja parme, päike ei kõrveta ja ei pea kuumas higistama. Kui on vähegi sobivad riided ja taevast just paduvihma alla ei kalla, on sügisesed sompus ilmad rahulikeks matkadeks ideaalsed.

Lõpetuseks- vahel on hea tavakeskkonnast välja minna. Nii võid taas-avastada, mis on hetkel oluline, ja mine tea, ehk leida targa hundigi endast üles.

Tänud Pikema sõpruse päeva algatajatele ja sel päeval kaasa löönutele!

Mõnusat looduses viibimist kõikidele!

15 praktilist moodust meelerahu loomiseks

Miks mõnest inimesest lausa kiirgab rahu ja tasakaalu, teine on aga üks närvipundar? Üks on nagu suur rahulik bernhardiin, teine aga väike närviline nähvits, kes püüab kõiki kannast näksata.

Veel olulisem küsimus aga:

Kuidas muutuda närvipuntrast rahumeelseks zen-meistriks?

Nobeli preemia nominent, zen-budismi meister Thich Nhat Hanh, pakub välja 15 praktilist moodust, kuidas rohkem meelerahu oma igapäeva ellu tuua.

Hommikul

  • Alusta oma päeva 10 minutilise meditatsiooniga. Hiljem võid avastada, et ajapikku see periood pikeneb iseenesest.
  • Võta aeg hommikusöögi nautimiseks, mitte ära kugista seda kiiruga alla. Märka, mida sööd ja ole selle eest tänulik.
  • Tuleta endale igal hommikul tänutundega meelde, et sa oled elus ja sul on terve uus päev ees.

Päeval

  • Püüa mitte eristada isiklikku ja töö aega. Kogu päev võib olla sinu aeg, kui sa püsid olevikus ja märkad, mis toimub sinu mõtetes ja kehas. Ei ole ühtegi põhjust, miks sinu aeg tööl peaks olema ebameeldivam kui su isiklik aeg.
  • Väldi kiusatust telefoni kasutada teel tööle ja koju või järgmistele kohtumistele. Selle asemel luba endale aega olla kontaktis iseenda ja maailmaga sinu ümber.
  • Leia endale tööl hingetõmbamise koht, kus saad rahulikult hingata, maha rahuneda ja puhata. Tee regulaarseid hingetõmbepause, et uuesti luua ühendus oma kehaga ja tuua mõtted tagasi olevikku.
  • Lõunaks söö ainult oma sööki, mitte aga muresid ja hirmusid. Vaheta söömiseks keskkonda ja mine võimalusel jalutama, mitte ära söö töölaua taga.
  • Muuda kohvi või tee joomine rituaaliks. Katkesta töö tegemine ja pööra kogu tähelepanu joogile. Märka ja täna kõike, mida oli selle joogi valmimiseks vaja- maad, vihma, tuult, päikest, kohvi või tee taimi, töölisi, kes selle üles noppisid ja sinuni toimetasid.
  • Enne kohtumistele minekut mana oma silme ette väga rahulik, kohal olev ja meisterlik eeskuju ning võta ta mõtteis endaga kaasa. Kasuta teda kui abilist, kes aitab sul kohtumisel rahu säilitada.
  • Kui tunned viha või ärritust, keeldu koheselt midagi tegemast või ütlemast. Tule tagasi oma hingamise juurde ja keskendu sisse-välja hingamisele, kuni oled maha rahunenud.
  • Harjuta enda juhi, kolleegide ja alluvate nägemist liitlastena, mitte vaenlastena. Pane tähele, et koostööd tehes koged sa rohkem rahuldust ja rõõmu, kui üksi töötades. Tea, et teiste edu ja õnne on ka sinu edu.
  • Väljenda regulaarselt tänulikkust ja tunnustust oma kolleegidele nende positiivsete omaduste eest. See muudab kogu töökeskkonna harmoonilisemaks ja kõigile meeldivamaks.

Õhtul

  • Kui päev tööl oli närviline ja frustratsiooni täis, püüa enne koju minekut maha rahuneda ja jõudu koguda. Nii ei võta sa tööl kogetud negatiivset energiat ja frustratsiooni koju kaasa.
  • Koju jõudes võta veidi aega, et rahuneda ja ennast koguda, enne kui hakkad koduste toimetustega peale. Märka, et rööprähklemises olles ei ole sa ühegi asja jaoks kohal. Tee ühte asja korraga, pühendades sellele kogu oma tähelepanu.
  • Päeva lõpus tee kokkuvõte kõigest heast, mida päeva jooksul kogesid. Kanna oma rõõmu ja tänulikkuse eest regulaarselt hoolt, et need saaksid kasvada sinus ja sinu ümber.

Mis kasu nendest tegevustest on?

Aastaid tagasi olin üsna närviline nähvits- igasugused mõttetud väikesed asjad võisid endast välja ajada. Tobe situatsioon liikluses, kellegi ebameeldiv ütlus, tegemine või tegemata jätmine tööl või kodus- valik oli lai.

Esimene muutus, mida peale meelerahu harjutustega alustamist märkasin, tuli üsna kiiresti. Kui olin hommikut saanud rahulikult alustada, võttes rituaalidele veidigi aega, oli ka kogu ülejäänud päev palju meeldivam ja tulemuslikum.

Foorides põles valdavalt roheline tuli, enamus inimesi naeratas ja käitus meeldivalt, kohtumised läksid edukalt. Kui aga hommik algas rabistades ja kiirustades, kandus see närvilisus ka kogu ülejäänud päeva ja päev ei läinud nii sujuvalt.

Ära oota koheselt kiiret suurt muutust– see ei sünni üleöö. Võta rahulikult nende tegevuste toomisega oma päeva. Sa ei pea püüdma kõiki korraga ette võtta- vali need, mis hetkel sind kõige rohkem puudutavad.

Millest alustada?

Kui mina peaks valima, siis alguses keskenduksin hommikurituaalidele, ja lisaksin tasapisi ülejäänud. Nii võidki ühel hetkel märgata, et enamus asju, mis sind vanasti ärritasid, jätavad nüüd täiesti külmaks. Ja enamus sinu päevadest on täidetud rahu, rõõmu ja tänutundega, nii et ka sinu ümbritsevad saavad sellest osa.

Alguse küsimuse juurde tagasi tulles- kas igast närvilisest “nähvitsast” võib saada zen-meister? Viimaste aegade mindfulnessi teemalised uuringud näivad seda kinnitavat. Seda aga juhul, kui “nähvits” seda ise piisavalt tahab ja igapäevaselt selle nimel „trenni“ teeb.

Mõnusat praktiseerimist!

Originaalartikkel ilmus Huffington Postis Jo Confino poolt.

Photo by Simon Migaj on Unsplash

Tõlkinud ja täiendanud Ain Mihkelson.

12 õnnetoovat tegevust

„Tahad õnnelik olla? Siis ole! See on ainult sinu otsuse küsimus,“ väidab mu hea sõber ja õpetaja. Et selleks ei ole vaja midagi muud, kui otsust. Mina aga ei taha sellega nõus olla. Kui see nii lihtne oleks, oleks terve maailm täis õnnelikke inimesi.

Mida ikkagi igaüks ise saab teha, et õnnelik olla?

Professor Sonja Lyubomirsky California Ülikoolist uuris tuhandeid inimesi, saamaks aru, mis inimesi õnnelikuks teeb. Uuringu tulemuste põhjal pakub ta välja 12 tegevust enda õnnetunde tõstmiseks. Paljud neist tehnikatest tulevad välja teistestki õnne teemalistest uuringutest, mõned neist ka iidsetest õpetustest.

Tänulikkus

See on kõige kindlam tee õnneni. Meenuta iga päev endale, mille eest on juba praegu põhjust tänulik olla. Sellega on hea nii päeva alustada kui ka lõpetada. Kirjuta näiteks hommikul päevikusse, mille eest täna tänulik oled ja õhtul voodis enne uinumist meenuta, mis täna hästi läks ja mis su elus juba praegu hästi on. Jaga oma tänutunnet ka teistega, see mõjub neilegi positiivselt.

Optimismi kultiveerimine

Otsusta juba ette, et otsid igas olukorras positiivset ja hoiad iga päev meeles enda parimat võimalikku tulevikku. Tuleta endale meelde, et saad iga päevaga targemaks ja kogenumaks ja juba see loob võimaluse parema elu loomiseks.

Negatiivsuse välja juurimine enda mõttemaailmast

Otsusta ette ära, kui palju sa lubad endale negatiivsetesse mõtetesse kinni jäämist. Pane tähele ka enda võrdlemist teistega, mis sind õnnetuks teeb. Leia ja arenda endale tehnikad, kuidas negatiivsuse kerkimisel end sellest välja tuua, olgu selleks siis füüsiline või vaimne tähelepanu mujale viiv tegevus.

Lahkuse levitamine

Väikeste igapäevaste heategude tegemine. Olgu need siis lähedastele, kolleegidele või võõrastele, ette planeeritult või spontaanselt. Need ei pea olema midagi suurt, ka hea sõna ja naeratus võivad kellegi päeva palju ilusamaks teha.

Suhete soojendamine

Vali välja suhe, mis vajab turgutamist ja pühenda sellele oma aega ja energiat, et suhtele elu uuesti sisse puhuda ja koos rõõmu tunda.

Tegevustesse sukeldumine

Tee rohkem tegevusi, nii tööl kui vabal ajal, mis su täiesti endasse neelavad, pakuvad põnevust, rõõmu ja väljakutseid.

Elu ilusate hetkede nautimine & nende uuesti läbi elamine

Pööra täit tähelepanu ja naudi kõike ilusat, mis elu sulle praegu pakub. Võta aega, et neid hetki meenutada, üles kirjutada ja teistegagi jagada. Nii äratad need otsekui uuesti ellu ja saad uuesti nautida.

Oma eesmärkidele pühendumine

Vali välja 1-3 sulle olulist eesmärki ja pühenda neile oma aega ning energiat. Tähista ka väikeseid võitusid teel eesmärgi poole- nii saad jõudu juurde.

Raskustega toime tulek

Leia endale sobivad tehnikad, mis aitavad sul rasketest hetkedest ja stressist läbi tulla, ning kasuta neid vajalikul hetkel. Parem olgu need juba ette valmis, raskel hetkel ei pruugi sa olla suuteline neid käigu pealt välja mõtlema.

Andestamine

Võid päevikus valusa kogemuse lahti kirjutada või siis kirja kirjutada inimesele, kes sind on solvanud või haavanud. Oluline on lahti lasta sellest kogemusest, viha ja solvumist endas kandes teed sa karuteene ainult endale. Kui julged, võid ka näost näkku „süüdlasele“ andeks anda.

Religioon ja spirituaalsus

Leia moodused, kuidas enda sügavama ja tõelise osaga ühendust saada. Olgu selleks kirikus või looduses käimine, vaimsete raamatute lugemine ja nende üle mõtisklemine, vaimse õpetajaga arutelud või õpetuste kuulamine.

Keha eest hoolitsemine

Füüsilised harjutused, meditatsioon, naeratamine ja naermine, kõik need teevad nii su kehale kui hingele head.

Ja tähtsaim neist on…

Päris mitmeid neist olen ise aastaid praktiseerinud ja võin kinnitada, et need teevad tõesti õnnelikumaks, rõõmsamaks ja rahulikumaks. Kui peaksin välja valima ühe, siis selleks on – tänulikkus. Keskendumine juba olemasolevale heale ja selle eest tänulik olemine tõesti „töötab“. Erinevate uuringute järgi on just tänulikkuse kogemine ja väljendamine kõige tugevamas korrelatsioonis inimese õnnelikkusega.

Et see tehnika töötaks, on oluline tänulik olemist tunnetada, seda kogeda, mitte lihtsalt mõistuse tasandil nimekiri teha ja siis “linnukesi” märkida asjade kohta, mille eest õnnelik oled. Ja kui sulle raskel hetkel tundub, et polegi justkui millegi eest põhjust tänulik olla, mõtle uuesti.

Kui sa neid ridu loed, siis on sul suure tõenäosusega katus pea kohal ja toit laual, ise oled enam-vähem terve, sa näed ja kuuled, sul on vähemalt mõned inimesed, kellega saad oma muresid ja rõõmusid jagada jne.

Ülejäänud tegevustest- kui sulle tundub, et neid on maru palju, siis vali alguses välja need, mis kõige rohkem kõnetavad ja keskendu neile. Ajapikku saad uusi juurde lisada, kui esimesed on juba harjumuseks saanud.  Õnneks on ju enamus neist suhteliselt lihtsalt igapäeva ellu kaasatavad, ilma et sa peaksid selleks eraldi kuskile minema või tegema.

Mõnusat õnnelikkuse praktiseerimist!

Ain Mihkelson

Artikkel ilmus esmalt Edasis.

Pilt: MI PHAM on Unsplash

Mõtisklusi kastisüsteemist

Ilmselt oled kuulnud India kastisüsteemist ja sellest, kuidas valesse kasti sündides oli sinu saatus suuresti ette määratud. Madalama kasti inimestel polnud asja kõrgema kasti juurde ja vastupidi.

Kastisüsteemi esialgne idee oli aga suuresti teine, enne kui inimesed selle vussi keerasid. Selle järgi oli neli viisi, kuidas inimesed said teisi teenida. Samad viisid kehtivad ka tänapäeval, isegi kui mõnes kohas on piirid kastide vahel hägusamad. Ükski neist pole teistest halvem või parem. Just nii nagu ei saa võrrelda õunapuud roosi või kartuliga, on igal kastil oma roll ja ülesanded. Selleks, et elu tervikuna oleks ilus ja õnnelik, vajame nii õunu, roose kui kartuleid.

Esialgsed neli kasti ja nende tähendus

Esimesse kasti kuulusid inimesed, kes teenisid teisi füüsilise tööga. Põllu- ja metsamehed, ehitajad, kaevurid jne.

Teise kasti kuulusid mõttejõuga tööd tegevad inimesed. Tänapäevases mõistes spetsialistid, eksperdid, ametnikud, müüjad jne.

Kolmandasse kasti kuulusid teisi tahtejõuga teenivad inimesed. Ehk siis haldamise, kaitsmise ja juhtimisega seotud inimesed, kes teisi oma tahtega suunasid ja käsutasid. Näideteks on sõjaväelased, valitsejad, õpetajad. Tänapäeval on selle grupi suurimaks esindajaks igat sorti juhid.

Neljanda kasti moodustasid vaimsuse ja usuliste õpetustega seotud inimesed. Tänapäeval on selle näiteks vaimulikud, igat masti spirituaalsed õpetajad, gurud, tervendajad ja teised spirituaalset põldu kündvad tegelased.

Kas inimesed peavad kõik kastid läbi käima?

Kindlasti mitte. Kuid mul on tunne, et iga etapp või kast valmistab sind teatud moel ette järgmiseks, olgu see siis selles või järgmises elus. Sellest jaotusest lugemine oli minu jaoks omamoodi valgustav hetk. Sain aru, et olen enda elus liikunud n-ö ühest kastist teise.

Kui vaatan enda elu peale, siis noore poisina alustasin koolivaheajal füüsilise tööga, peale kooli jätkasin jooksupoisina ehitusfirmas ja siis spetsialistina suuremates firmades. Ühel hetkel jõudsin juhi ametini, kuhu elu ise mind tugevalt suunas. Alguses ajasin küll sõrad vastu, kuid hilisem elu on näidanud, et ka see oli elus vajalik etapp. Täna ei julge ma öelda, et olen vaimujõul teenimiseni jõudnud, kuid mingi kutse ja vihje on ometi õhus, mis selles suunas näitab.

Samas olen alati imetlenud ja tundnud omajagu kadedustki inimeste ees, kes näivad elu algusest alates teadvat, mida nad teha tahavad ja teevad seda siis õnnelikult elu lõpuni. Samas kui teised käivad ja otsivad seda õiget. Sageli hakkab otsingute aeg keskea saabudes, kui senised tegevused ei paku enam rõõmu ja otsitakse välist lohutust mujalt. Olgu selleks siis (ekstreem)sport, alkohol, uued suhted või muu, mis viib tähelepanu hinges närivalt rahutuselt.

Mida see kõik minu jaoks tähendada võib?

Kui avastad ennast mõtlemas oma elu ja töö mõttekuse üle, on see ilmselt märk, et midagi pole päris õigesti. Vahel võib juhtuda, et jääme ühte etappi või kasti liiga kauaks kinni. Kuidas sellest aru saada? Lihtne testküsimus: kui palju rõõmu sa oma tööst ja elust tunned? Kui see on kümne palli skaalal alla kuue või seitsme ja sa oled oma tööd juba pikalt teinud, siis tasub süvenda ja mõelda. Tõenäoliselt ei ole rahulolematuse põhjuseks enam vilumatusest tulenev saamatus või suutmatus hakkama saada, vaid midagi muud.

Siinkohal meenub „Prohvetist“ tuntud mõte: „Kui te ei saa töötada armastuse, vaid ainult vastumeelsusega, siis on parem, kui jätate töö sinnapaika ning istute templiväravas, et võtta vastu almuseid neilt, kes töötavad armastusega. Sest kui te küpsetate leiba ükskõiksena, küpsetate te kibedat leiba, mis kustutab vaid pool inimese näljast. Ja kui te vimmaga südames purustate viinamarju, siis nõrgub teie vimmast mürki veinisse.“

Kuidas aru saada, mis on minu tee?

Kui oled harjunud ise oma elu üle mõtisklema, võta selleks aega ja küsigi endalt, mis teeks minu südame rõõmsa(ma)ks? Kuidas saaksin teisi nii teenida, et tunneksin ise rõõmu ja ka teistel oleks sellest kasu? Millised tegevused ja millised inimesed mind rõõmsaks teevad? Kus ja kuidas ma neid asju teha tahaksin?

Teine moodus on leida kogenum sõber või tuttav, kes suudab sind ära kuulata ja õigeid küsimusi küsida. Kui mõtlen tagasi enda viimase viieteistkümne aasta oluliste muutuste ja arengute peale, siis iga kord on abiks olnud keegi targem ja kogenum, kes on õigete, vahel ka valusate, küsimustega edasi aidanud. Lugedes lugusid inimestest, kes on maailmas midagi korda saatnud või eeskujuks olnud, leiab sageli kangelase kõrvalt targema nõuandja. Või siis vaata mõnda head filmi ja leiad ka sealt Õpetaja suure algustähega, kes kangelast ühel või teisel moel toetab. Üks tuntumaid näiteid popkultuurist on YodaTähesõdadest, kes Luke Skywalkeri õigele teele aitas.

Kuidas ma soovitud muutuse oma ellu toon?

Igasugune muutus, eriti veel suurem karjäärialane muutus, tekitab inimestes hirmu ja on täiesti normaalne nähtus. Esimene samm võikski olla selle hirmu teadvustamine ja aktsepteerimine.

Kui sa ei ole valmis kohe kõiki sildu põletama, pööra pilk lihtsamate võimaluste poole, kuidas enda töö huvitavamaks ja rõõmsamaks teha. Võib-olla on see mõni uus valdkond või teema töö juures, mis sind kõnetab ja inspireerib. Või on see juba olemasolevate teadmiste ja kogemuste jagamine teistega. Nii saad ennast kasulikumana ja vajalikuna tunda, mis toob ka rõõmu tagasi ning lisaks õpid ise uusi oskusi. Meenub aeg, kui hakkasin ise juhi ameti kõrvalt hakatud teiste juhtide arengu toetamisega tegelema. Olen veendunud, et see tegi mu sel hetkel paremaks inimeseks nii kolleegidele kui ka lähedastele. Ühtlasi tõi see hiljem mu praeguste liistude juurde. Muidu oleksin võib-olla siiamaani õnnetult kabinetinurgas istunud ja tundnud kurbust oma elu üle.

Mida teha aga siis, kui olemasolevat tööd täiendada või muuta ei saa ja hing annab siiski märku, et on aeg muutusteks, kuid julgust napib? Põhimõtteliselt ongi kaks valikut. Kas istuda õnnetult edasi või hakata otsima teed edasi. Enda kogemuse pealt soovitan pöörduda mõne hea coachi või mentori poole – mina olen iga kord nende abil elus edasi saanud.

Lõpetuseks veidi naljakas kogemus. Ühel hetkel, olles liiga pikalt venitama jäänud muutustega enda tööelus, hakkas unenägudes korduma motiiv, kus jäin hiljaks või millestki maha. Enamasti olid need lennukid ja laevad, vahel ka rongid. Ei osanud sellest midagi arvata, kuni hea kolleeg küsis, et millest sa oma elus oled maha jäämas, kuhu sa oled hiljaks jäämas? Siis sain aru, et alateadvus ise andis mulle märku: kuule, mees, aitab juba küll ja tee oma muutus ära. Peale muutusi kadusid ka need unenäod.

Millest Sinu unenäod Sulle räägivad?

Ain Mihkelson

Artikkel ilmus 05.04.19 Edasis.

Lihtsaim moodus oma aju turgutada

Tore on näha, et ka teadlased on jõudnud samale järeldusele- looduses käimisel on positiivne mõju inimese vaimsele tervisele, lisaks enesest mõistetavale füüsilise tervise turgutamisele.
 
Olen ammu märganud, et peale matka looduses on inimesed palju avatumad uuele ja suudavad välja tulla lahendustega, milleni kontoris alati ei jõua. Rääkimata siis murekoorma vähendamisest- peale loodusest tagasi tulekut tundub elu palju ilusam ja mured ei olegi enam nii ületamatud. 
 
Kokkuvõttes- minge metsa!
Enne aga võite lugeda uuringust siit artiklist.

Kuhu olen teel?

Kujuta ette, et oled roninud oma elu kõrgeima mäe otsa ja istud seal hinge tõmmates. Koos sinuga on sinu parim kaaslane, kes on sind sinu eluteel toetanud ja abistanud. Tõmbate hinge ja vaatate ümbritsevat maailma enda jalge all. Kõiki neid mägesid ja kurusid, orgusid ja kaljusid, pilvi, päikest ja tähti pea kohal. Ning jääd mõtisklema, mida sa oma elus saavutanud oled? Milleks sa siin elus üldse oled? Mida sa oled tulnud kogema, looma, saama ja andma? Nii maailmale kui oma lähedastele?

Istud seal pealpool pilvi ja meenutad oma elu. Ilmselt on selles nii rõõmsaid kui kurbi hetki, pingutust ja lõdvestust, saavutusi ja minna laskmisi. Kuhu oled sa aga nüüd teel? Millised on täna sinu päevad valdavalt? On need päikeselised või pilvised? Puhuvad su päevades tormituuled või paitab soe briis su juukseid? Kuhu sa teel oled? Ja kes on saatjad sinu teel? Võta hetkeks aeg ja mõtle nende küsimuste üle. Sa ei pea ju päriselt mäkke ronima, et nendele küsimustele vastata.

Rääkides paljude erinevate juhtidega, väidab peaaegu viimne kui üks, et jube kiire on – nagu orav rattas. Ei ole aega mõelda ega puhata, endale ja lähedastele aja võtmisest rääkimata.

Ja siis olen kokku puutunud kahe erandliku tippjuhiga, kellest õhkub rahu ja kohalolekut. Mõlemad väidavad, et neil on aega küll. Üks neist on tavaliselt selleks ajaks juba trennigi lõpetanud, kui enamus inimesi alles töölt koju hakkavad sättima. Ja teine väidab, et juhil on aega piiramatult, kuna tal on alati võimalus delegeerida. Mõlema mehe jutust jäi kõlama mõte, et nende ülesanne on luua oma meeskonnale tingimused ja võimalused töö parimal moel tegemiseks, ilma ise vahele segamata. Mul on tunne, et need kaks meest mahuvadki umbes 2% inimeste sekka, kes teavad, mida, miks ja kuidas nad teevad. Täiesti teadlikult, mitte automaatrežiimil toimides.

Kuid ajapuudus ei ole ainult juhtide probleem – uuri enda tuttavatelt, kuidas neil läheb. Pakun, et üle 80% väidab, et neil on jube kiire. Ei jõua ninagi nuusata.


Hiljuti kõnetas mind väide, et üle 90% inimestest kulutab enamuse oma ajast asjadele, mis tegelikult ei loe. See pani mind ennastki mõtlema, kuhu ja kui palju ma oma aega kulutan.


Kui palju ma panustan enda arengule? Mida ma loen ja õpin? Kui palju ma pühendan aega enda keha tervena hoidmisele ja mida ma selleks teen? Või tulen lihtsalt õhtul koju, söön kõhu täis, teen võib-olla veel tööd ja vaatan telekat, enne kui magama lähen? Mida ma teen selleks, et tuua rõõmu nii enda kui teiste ellu? Olen ma teistele eeskujuks oma käitumise ja olemisega, nii et peeglist vaatab igal hetkel vastu minu parim mina?

Kui palju ma panustan aega suhetele? Oma lähedastele, sõpradele ja kogukonnale? Tegelikult? Kui palju mul on tõeliselt tähendusrikkaid ja sügavaid vestlusi? Iga päev, nädal, või kuu? Või kuulan teisi lihtsalt poole kõrvaga, ise samal ajal muid mõtteid mõeldes või nutiseadet näppides? Millal sa tegid midagi tõeliselt lahedalt koos sõprade või lähedastega?

Kui palju minu töine tegevus tegelikult väärtust loob? Käin ma tööl lihtsalt selleks, et palgapäeval laekuks kontole raha, mida siis igapäevaselt usinalt kulutama hakata. Või on minu tööl mingi suurem tähendus? Kui jah, siis kellele ja mis väärtust ma loon? Kuidas ma enda käitumise ja otsustega mõjutan oma meeskonna, ettevõtte ja kogukonna elu? Kuidas minu tänased otsused mõjutavad minu järeltulijate elu planeedil Maa? Kui hästi ma ennast ise tööl tunnen? Lähen ma tööle rõõmuga, maldamata ära oodata, millal saan juba pihta hakata, või vean end poolvägisi tööle? Kuidas minu meeskond tööl välja näeb? Tegelikult? Rõõmsad, säravad, teotahtelised ja aktiivsed? Või vastupidi? Pakun välja, et sinu meeskond peegeldab üsna hästi sinu enda olukorda ja käitumist.

Kuidas ma üldse elan? Millise jälje ma endast maha jätan ja mida tarbin? Tugevanärvilistele ülesanne – sorteeri (kasvõi mõttes) oma prügikast läbi. Kui paljut selles olevast saad sa nimetada tervislikuks. Kui palju sellest on toodetud viisil, mis ei riku sinu järeltulijate võimalust elamisväärsele elule tulevikus? Kust see kaup pärit on? Kas minu vajaduste täitmiseks on vaja vedada kraami kohale maailma teisest otsast või piisab kohalikust toodangust? Mõtle korraks, millise pika teekonna peab läbi kasvõi nii lihtne asi nagu mõni troopiline puuvili. Kui paljut nendest asjadest ma tegelikult vajasin? Mis olid emotsiooniostud? Ja milliseid emotsioone ma üldse püüan hea ja paremaga peita või luua? Vaata ka oma riide- ja jalanõudekappi. Kui palju seal on riideid, mida sa pole ammu kandnud ja tõenäoliselt enam ei kannagi? Ehk saaks need viia kuskile, kus asjad leiaksid uue tänuliku omaniku?

Kui sinus on veel julgust, vaata ka, millised luukered on sinu kapis.

Milliseid solvumisi, hirme, eksimusi ja valusid sa endale teadvustamatult või teadvustatult kaasas tassid? Millised lõpetamata tegevused ja täitmata lubadused sinu energiat röövivad? Ehk oleks juba aeg andestada aastakümneid tagasi tehtud vead ja tervendada haavad, nii enda kui teiste poolt tehtud? Või veelgi parem- mõista, et igaüks meist toimib oma parima arusaamise kohaselt, just nii nagu ta sel hetkel suudab ja oskab. Isegi kurjategija, kes ei näe muud moodust enda soovitu saavutamiseks, kui kelleltki elu või vara võtmise läbi. Sügaval südames ihkame me kõik olla õnnelikud ja hoitud. Pahatihti aga eksime õnne leidmisel kõrvalteedele, mis ei tule kasuks ei meile endile ega ka teistele.


Tagasi kõige olulisema küsimuse juurde – milleks ma olen siia ellu tulnud? Mida looma ja tooma, kogema ja andma?


Kujuta ette enda matuseid. Oled elanud pika, õnneliku ja rahuldust pakkuva elu. Mida sa sooviksid, et inimesed sinust räägiksid? Kuidas sa oled teiste elusid puudutanud ja mõjutanud? Millise jälje oled endast maha jätnud? Kui vastused neile küsimustele on selged, siis mida väikest saan juba homme teha, et nii lähekski, nagu minu tulevastel matustel räägitakse?

Kuna need küsimused on üsna paljudele keerulised ja ego püüab vastamisest ära nihverdada, pakun välja kolm varianti, millest võiks abi olla:

  1. Võta need küsimused kaasa ja mine üksi loodusesse või vaiksesse keskkonda, kus saad nende üle mõtiskleda ja vastused üles kirjutada. Ära jäta ühtegi vahele, eriti neid, mis tunduvad eriti mõttetud või ebameeldivad.
  2. Võta aus sõber ühes ja palu temal neid küsimusi küsida ja vastused üles kirjutada ning tagasi sulle peegeldada.
  3. Kutsu mõni hea coach endale toeks, kes oskab nii küsida kui ka edasi aidata sinu teel selle elu poole, milleks sa oled siia sündinud.

Mõnusat mõtisklemist!

Artikkel ilmus 30.11.2017 ajakirjas Edasi.