Kuhu olen teel?

Kujuta ette, et oled roninud oma elu kõrgeima mäe otsa ja istud seal hinge tõmmates. Koos sinuga on sinu parim kaaslane, kes on sind sinu eluteel toetanud ja abistanud. Tõmbate hinge ja vaatate ümbritsevat maailma enda jalge all. Kõiki neid mägesid ja kurusid, orgusid ja kaljusid, pilvi, päikest ja tähti pea kohal. Ning jääd mõtisklema, mida sa oma elus saavutanud oled? Milleks sa siin elus üldse oled? Mida sa oled tulnud kogema, looma, saama ja andma? Nii maailmale kui oma lähedastele?

Istud seal pealpool pilvi ja meenutad oma elu. Ilmselt on selles nii rõõmsaid kui kurbi hetki, pingutust ja lõdvestust, saavutusi ja minna laskmisi. Kuhu oled sa aga nüüd teel? Millised on täna sinu päevad valdavalt? On need päikeselised või pilvised? Puhuvad su päevades tormituuled või paitab soe briis su juukseid? Kuhu sa teel oled? Ja kes on saatjad sinu teel? Võta hetkeks aeg ja mõtle nende küsimuste üle. Sa ei pea ju päriselt mäkke ronima, et nendele küsimustele vastata.

Rääkides paljude erinevate juhtidega, väidab peaaegu viimne kui üks, et jube kiire on – nagu orav rattas. Ei ole aega mõelda ega puhata, endale ja lähedastele aja võtmisest rääkimata.

Ja siis olen kokku puutunud kahe erandliku tippjuhiga, kellest õhkub rahu ja kohalolekut. Mõlemad väidavad, et neil on aega küll. Üks neist on tavaliselt selleks ajaks juba trennigi lõpetanud, kui enamus inimesi alles töölt koju hakkavad sättima. Ja teine väidab, et juhil on aega piiramatult, kuna tal on alati võimalus delegeerida. Mõlema mehe jutust jäi kõlama mõte, et nende ülesanne on luua oma meeskonnale tingimused ja võimalused töö parimal moel tegemiseks, ilma ise vahele segamata. Mul on tunne, et need kaks meest mahuvadki umbes 2% inimeste sekka, kes teavad, mida, miks ja kuidas nad teevad. Täiesti teadlikult, mitte automaatrežiimil toimides.

Kuid ajapuudus ei ole ainult juhtide probleem – uuri enda tuttavatelt, kuidas neil läheb. Pakun, et üle 80% väidab, et neil on jube kiire. Ei jõua ninagi nuusata.


Hiljuti kõnetas mind väide, et üle 90% inimestest kulutab enamuse oma ajast asjadele, mis tegelikult ei loe. See pani mind ennastki mõtlema, kuhu ja kui palju ma oma aega kulutan.


Kui palju ma panustan enda arengule? Mida ma loen ja õpin? Kui palju ma pühendan aega enda keha tervena hoidmisele ja mida ma selleks teen? Või tulen lihtsalt õhtul koju, söön kõhu täis, teen võib-olla veel tööd ja vaatan telekat, enne kui magama lähen? Mida ma teen selleks, et tuua rõõmu nii enda kui teiste ellu? Olen ma teistele eeskujuks oma käitumise ja olemisega, nii et peeglist vaatab igal hetkel vastu minu parim mina?

Kui palju ma panustan aega suhetele? Oma lähedastele, sõpradele ja kogukonnale? Tegelikult? Kui palju mul on tõeliselt tähendusrikkaid ja sügavaid vestlusi? Iga päev, nädal, või kuu? Või kuulan teisi lihtsalt poole kõrvaga, ise samal ajal muid mõtteid mõeldes või nutiseadet näppides? Millal sa tegid midagi tõeliselt lahedalt koos sõprade või lähedastega?

Kui palju minu töine tegevus tegelikult väärtust loob? Käin ma tööl lihtsalt selleks, et palgapäeval laekuks kontole raha, mida siis igapäevaselt usinalt kulutama hakata. Või on minu tööl mingi suurem tähendus? Kui jah, siis kellele ja mis väärtust ma loon? Kuidas ma enda käitumise ja otsustega mõjutan oma meeskonna, ettevõtte ja kogukonna elu? Kuidas minu tänased otsused mõjutavad minu järeltulijate elu planeedil Maa? Kui hästi ma ennast ise tööl tunnen? Lähen ma tööle rõõmuga, maldamata ära oodata, millal saan juba pihta hakata, või vean end poolvägisi tööle? Kuidas minu meeskond tööl välja näeb? Tegelikult? Rõõmsad, säravad, teotahtelised ja aktiivsed? Või vastupidi? Pakun välja, et sinu meeskond peegeldab üsna hästi sinu enda olukorda ja käitumist.

Kuidas ma üldse elan? Millise jälje ma endast maha jätan ja mida tarbin? Tugevanärvilistele ülesanne – sorteeri (kasvõi mõttes) oma prügikast läbi. Kui paljut selles olevast saad sa nimetada tervislikuks. Kui palju sellest on toodetud viisil, mis ei riku sinu järeltulijate võimalust elamisväärsele elule tulevikus? Kust see kaup pärit on? Kas minu vajaduste täitmiseks on vaja vedada kraami kohale maailma teisest otsast või piisab kohalikust toodangust? Mõtle korraks, millise pika teekonna peab läbi kasvõi nii lihtne asi nagu mõni troopiline puuvili. Kui paljut nendest asjadest ma tegelikult vajasin? Mis olid emotsiooniostud? Ja milliseid emotsioone ma üldse püüan hea ja paremaga peita või luua? Vaata ka oma riide- ja jalanõudekappi. Kui palju seal on riideid, mida sa pole ammu kandnud ja tõenäoliselt enam ei kannagi? Ehk saaks need viia kuskile, kus asjad leiaksid uue tänuliku omaniku?

Kui sinus on veel julgust, vaata ka, millised luukered on sinu kapis.

Milliseid solvumisi, hirme, eksimusi ja valusid sa endale teadvustamatult või teadvustatult kaasas tassid? Millised lõpetamata tegevused ja täitmata lubadused sinu energiat röövivad? Ehk oleks juba aeg andestada aastakümneid tagasi tehtud vead ja tervendada haavad, nii enda kui teiste poolt tehtud? Või veelgi parem- mõista, et igaüks meist toimib oma parima arusaamise kohaselt, just nii nagu ta sel hetkel suudab ja oskab. Isegi kurjategija, kes ei näe muud moodust enda soovitu saavutamiseks, kui kelleltki elu või vara võtmise läbi. Sügaval südames ihkame me kõik olla õnnelikud ja hoitud. Pahatihti aga eksime õnne leidmisel kõrvalteedele, mis ei tule kasuks ei meile endile ega ka teistele.


Tagasi kõige olulisema küsimuse juurde – milleks ma olen siia ellu tulnud? Mida looma ja tooma, kogema ja andma?


Kujuta ette enda matuseid. Oled elanud pika, õnneliku ja rahuldust pakkuva elu. Mida sa sooviksid, et inimesed sinust räägiksid? Kuidas sa oled teiste elusid puudutanud ja mõjutanud? Millise jälje oled endast maha jätnud? Kui vastused neile küsimustele on selged, siis mida väikest saan juba homme teha, et nii lähekski, nagu minu tulevastel matustel räägitakse?

Kuna need küsimused on üsna paljudele keerulised ja ego püüab vastamisest ära nihverdada, pakun välja kolm varianti, millest võiks abi olla:

  1. Võta need küsimused kaasa ja mine üksi loodusesse või vaiksesse keskkonda, kus saad nende üle mõtiskleda ja vastused üles kirjutada. Ära jäta ühtegi vahele, eriti neid, mis tunduvad eriti mõttetud või ebameeldivad.
  2. Võta aus sõber ühes ja palu temal neid küsimusi küsida ja vastused üles kirjutada ning tagasi sulle peegeldada.
  3. Kutsu mõni hea coach endale toeks, kes oskab nii küsida kui ka edasi aidata sinu teel selle elu poole, milleks sa oled siia sündinud.

Mõnusat mõtisklemist!

Artikkel ilmus 30.11.2017 ajakirjas Edasi.

Kuidas hoida end särava ja tegusana?

Kord ühel hommikul jäänud tippjuht peeglisse vaatama. Sealt peegeldus vastu lopergune, väsinud, tülpinud ja närviline inimene. Ärritunult üritas ta peeglit puhtaks nühkida ja selles olevat kujutist ilusamaks ning paremaks muuta. Tulutult. Pettunult lõi ta käega ja läks hoopiski tööle. Teisi juhtima.

Tööl avastas ta, et ka teised näevad välja väsinud, tülpinud ja mitte väga teotahtelised. Tegude mehena asus ta käske jagama, tagasisidet andma ja inimesi arendama. Tellis koolitusi ja konsultante. Läks aeg mööda, kuid midagi ei muutunud. Asjad ei liikunud, inimesed ei muutunud. Kokkusattumus?

Kui tihti me jääme illusioonide lõksu, et teisi inimesi on võimalik arendada, parendada ja panna muutuma? Ilmselt rohkem, kui tahame endale tunnistada. Selmet ise midagi ette võtta.

Tee läbi järgmine test- mine linna peale või oma firma kontorisse ja naerata inimestele, eriti võõrastele. Ja pane tähele, kui paljud inimesed sulle vastu naeratavad. Seejärel vaata inimesi vihase pilguga- kui palju sa nüüd naeratusi näed? Kuidas sa juhina tavaliselt käitud? Nii tööl kui kodus? Ole enda vastu aus. Ilmselt märkad, et sinu käitumine mõjutab teisi kaugelt rohkem, kui mõistus arvab.

Kuidas hoida ennast särava, energilise ja teotahtelisena?

Võid mõttes läbi käia järgmised tasemed:

Sinu füüsiline võimekus– kui palju sa liikuda saad, mida sööd ja kõige olulisem, kui hästi sa puhkad? Tõused sa hommikul säravalt ja energiliselt või väsinuna? Mida vajad selleks, et end füüsiliselt hästi tunda? Ja kes saab sind selle juures aidata?

Emotsionaalne võimekus– kas iga asi ajab sind närvi ja sa plahvatad sageli või säilitad ka keerulistes olukordades rahu? Milliseid emotsioone sa endale lubad ja millistesse kinni jääd? Kannad sa endaga kaasas viha või rõõmu? Mis sa arvad, kui nakkavad need on? Kuidas sa end vabastad mittevajalikest emotsioonidest?

Mentaalne võimekus– kui pikalt suudad keskenduda ja tähelepanu hoida? Kui palju kasutad nii loomingulisust kui ratsionaalset lähenemist? Teed sa otsuseid puhtalt numbrite või emotsioonide pealt? Kust tulevad sul kvalitatiivselt uued ideed ja mõtted?

Spirituaalne võimekus– milline on sinu elu ja töö tähendus sinu jaoks? Milleks oled sa siia tulnud? Millise maailma tahad endast järeltulevatele põlvedele maha jätta? Milline on üldse sinu laiem maailmavaade ja –tunnetus?

Oma töös olen märganud, et tipptasemel tegutsemiseks peavad olema kõik neli tasandit paigas. Füüsiliselt väsinud olles on maru raske keskenduda ja ka emotsioonid kipuvad möllama. Või siis kui elu või töö tundub mõttetu, siis kipuvad ka kõik ülejäänud tasandid lonkama.

Mida siis peale hakata?

Kui sinus on piisavalt jõudu ja ausust, siis võid ise endale sügavalt otsa vaadata, tunnistada olukorda ja läbi mõelda, mida vajad soovitud muutuste saamiseks.

Kuna aga osad küsimused ja vastused võivad olla piisavalt ebamugavad, siis inimesed üldjuhul endale oma valukohti ei tunnista.

Järgmine veidi lihtsam variant on paluda mõni hea ja aus sõber appi, kes sinult õigeid küsimusi küsib ja oskab ka tagasi peegeldada. Kuid olgu ta sellisel juhul tõesti aus. Võid sama paluda ka töö juures mõnelt ausalt kolleegilt.

Ain Mihkelson

Minu enda kogemuse järgi on kõige tulemuslikum kasutada mõne elukutselise coachi või mentori abi. Nemad tavaliselt teavad, mida küsida ja suudavad sind ka edasi aidata uuesti raja peale saamisel.

Säravat ja tegusat elu!

Ain Mihkelson, artikkel 30.10.2017 Äripäeva juhtimislisas

 

 

Muutused- millele keskenduda?

Kord võetud poe tagant napsune mees, poolik õllepudel näpus, ja viidud kloostrisse, lootuses, et klooster teeb temast püha mehe. Poole aasta pärast oli ta salaja ära joonud kogu armulauaveini ja pannud korda hulga sigadusi. Lõpuks saadeti mees tagasi tavailma.

Samal moel üritame vahel oma töötajaid panna muutuma, alustades välisest ja kõige vähem efektiivsest moodusest. Robert Dilts on kirjeldanud erinevaid muutuste tasandeid, andes hea töövahendi nii inimestega töötajatele kui ka suuremaid muutusi ellu viivatele juhtidele. Muutuse iga järgnev tasand läheb sügavamale ja tema mõjujõud väidetavalt kümnekordistub. Samas nõuab iga järgmine tasand kasutajalt sügavamaid teadmisi ning oskusi.

Muutuste tasandid

Keskkond. Kõige madalam tasand vastab küsimusetele kus ja millal. Sa võid vahetada näiteks oma poe asukohta või lahtioleku aega. Vahel sellest piisab, vahel mitte.

Käitumine ja tegevused. Mida ja kuidas me teeme? Kas teenindaja naeratab klientidele ja tervitab neid? Selle mõju võib olla palju suurem, kui asukoha muutmisel.

Võimed ja oskused. Mis oskusi ja teadmisi on juurde vaja? Ehk on vaja õppida selgeks uus keel või muud oskused, mis aitavad kliente paremini teenindada?

Väärtused. Miks see on mulle oluline? Kui teenindaja saab aru, miks see just tema jaoks isiklikult tähtis on, leiab ta ise viisid, kuidas paremini töötada. Olgu selleks siis uute oskuste õppimine või oma käitumise muutmine.

Identiteet. Kes ma tegelikult olen? Milline on minu suhe iseenda, teiste ja maailmaga? Kui inimene saab aru, et tema tegelik olemus eeldab teistsuguseid väärtuseid või teistmoodi käitumist, võib see muuta tema tegutsemist ilma juhi surve ja suunamiseta. Sa võid sel moel saada tippmüüja või siis saada lahti kehvast müüjast, kes tegelikult tahaks midagi muud teha.

Kutsumus või missioon. Mida mina olen tulnud siia ellu tegema? Mida me teeme ettevõttena ja mis kasu on sellest maailmale? Kui inimene saab vastused sellelt tasandilt ja need toetavad tema tööd, annab see talle erakordse tegutsemisjõu. Kõik on näinud inimesi, kes tegutsevad silmade särades ja töö tundub nende käes lendavat. Tõenäoliselt teevad nad tööd, kus kõik tasandid on nende jaoks paigas ja toetavad üksteist.

Ära piirdu esimeste tasanditega

Muutusi ellu viies jäädakse üldjuhul pidama esimesele kolmele tasandile ja see on ka üks põhjus, miks muudatused kulgevad nii raskelt.

Lihtne näide on töötajate arenguprogrammid ettevõtetes – tavaliselt piirdutakse koolitustega ehk kolmanda tasandiga. Need annavad küll uusi oskusi ja teadmisi, kuid ei pruugi tagada, et tehtud koolitusest midagi muutub ja töötajad neid kasutama hakkavad.

Millest ja kust alustada? Mida olulisem töötaja, seda enam peaks panustama kõrgematele tasanditele. Nii vähendad oluliselt võimalust, et hea töötaja läheb konkurendi juurde või sa pead tegelema inimesega, kes teeb vales kohas valet tööd. Olulisim eeldus kõrgematel tasanditel töötamiseks on usalduse loomine.

Kui see on olemas, võid kasutada kõrgematel tasanditel näiteks järgmisi küsimusi.

Väärtused. Mis on sulle töö juures tähtis? Miks see on sulle oluline?

Identiteet. Kellena sa end näed? Kes on sinu eeskujud? Kuidas sa end kirjeldaksid teistele? Kes sa kohe kindlasti ei ole?

Missioon. Millise jälje tahad endast maha jätta? Millise maailma tahad pärandada enda lastele ja lastelastele? Mis paneb sind tegutsema ka raskel hetkel?

Kui see lähenemine tundub keeruline, võid abi paluda mõnelt õppinud coach’ilt – neil on vajalikud oskused olemas.

Ain Mihkelson, artikkel 28.08.2017 Äripäeva juhtimislisas 

Puhkus- kuidas päriselt puhata?

Kuidas teha endale üks meeldejääv ja jõudu andev puhkus?

Käes on aeg, kui paljud inimesed puhkavad või on seda kohe tegema hakkamas. Ja kuigi puhkamine tundub imelihtne, tasub veidi mõtiskleda, kuidas teha seda nii, et puhkus:

  • oleks üks mõnus ja rõõmus kogemus,
  • annaks jõudu järgnevaks aastaks,
  • puhastaks meele töömõtetest,
  • oleks meelde jääv, nii et ka vanuigi tooks naeratuse näole sellele tagasi mõeldes.

Aktiivne või passiivne?

Alustuseks võid mõtiskleda, milline on sinu igapäevane elurütm ja millest sa tavaliselt puudust tunned?

Kui sinu igapäeva elu on täis rabelemist, palju uusi elamusi, kogemusi, inimesi, kohtumisi ja tegutsemist, siis võib olla hea võtta aeg maha ja minnagi kuskile looduse vaikusesse. Soovitavalt üksi ja ilma sidevahenditeta välismaailmaga. Või siis võtta kaasa pere või mõned lähedased sõbrad ja koos nendega teha üks mõnus mitmepäevane matk ja telkimine looduses.

Kui sinu elu on aga suhteliselt üksluine, kulgedes töölt koju ja uuesti tööle, siis tasub mõelda vastassuunas, otsides uusi kogemusi:

  • Uued kohad- Eestiski on veel palju avastamata kohti, nii et ei pea kuskile kaugele reisima. Matkakohti võid vaadata näiteks siit.
  • Loo midagi uut oma kätega- olgu selleks vibu tegemine pojale või nukk tütrele, saviga voolimine või joonistamine, pingi meisterdamine koju või luuletuse kirjutamine.
  • Aita kedagi mis iganes moel- mine kasvõi sõbrale appi puid laduma või marju korjama.
  • Õpi midagi uut- võta mõni kursus teemal, mis sind on alati paelunud aga milleni sa pole jõudnud, õpi selgeks mõne lihtsama pilli mängimine, käsitöö tehnika, malemäng, haiku või lühiloo kirjutamine, lühikursus fotograafiasse. Mis iganes sind kõnetab.
  • Tee midagi sellist, millest oled unistanud aga pole kunagi julgenud ette võtta- ekstreemsema variandina näiteks langevarju hüpe või esinemine võõrale seltskonnale, pehmema versioonina rabajärves ujumine ja/või öö (üksi) metsas veetmine.
  • Uued muusikaelamused- paadunud rockifännina külasta ooperit või vastupidi, proovides erinevaid stiile;
  • Uued maitsed- proovi toite, mida sa kunagi enne pole söönud, valmista koos sõpradega eri rahvaste toite ja jaga muljeid;
  • Uued kultuurielamused- kino asemel mine teatrisse või loodusesse, vaheta oma lugemisžanrit raamatute puhul jne;
  • Proovi mõnda uut spordiala- olgu selleks discgolf, SUP’i matk, tõukerattaga looduses liikumine vmt lihtsama ala, millega saad kohe alustada. Lisa võid vaadata näiteks siit ja siit.

Kui sinu elus on aga nii sebimist kui üksluisust, siis on ilmselt hea mõte teha mõlemat. Ehk siis võtta nii aeg maha ja minna metsa mõneks ajaks, et oravarattast välja saada, kui pühenduda ka uutele kogemustele.

Kuna tavaliselt on puhkus enam-vähem aastaringi keskel, võiks see olla ka aeg, kui mõtiskleda oma elu üle. Kuidas sul see aasta läinud on? Millised soovid ja eesmärgid on täitunud? Mis on veel ees? Mida tahaksid oma elus rohkem või vähem näha? Kuidas saad ennast ja teisi toetada isiklikus arengus? Rahulikus keskkonnas tulevad sedalaadi küsimustele ka vastused lihtsamalt.

Aja muutuv iseloom puhkusel (ja elus üldse)

Ajaga käib kaasas huvitav fenomen- kui sinu puhkus on täis erinevaid sündmusi, ettevõtmisi ja kogemusi, siis möödub puhkus linnutiivul. Kuid hiljem tundub, et oli maru äge ja pikk puhkus. Kui sinu puhkus on aga rahulik kodus või suvilas istumine, siis tundub puhkus ise pikk ja võibolla isegi veniv. Kuid hiljem tundub, et see möödus maru kiirelt ja polegi nagu midagi meenutada.

Mulle endale meeldib mõelda, et tahaksin elu elada nii, et igast aastast, sealhulgas ka puhkustest, oleks midagi, mida vanaduses rahulolevalt meenutada.

Siinkohal lõpetuseks paar ideed meie poolt, mida sel suvel ja sügisel saaksid uutmoodi teha:

  • Kui tahaksid aja looduses maha võtta aga üksi ei julge või oska, siis üks variant on meiega ühineda 01-08.08.17 toimuval matkal “Teekond iseendasse”- lisainfot leiad siit.
  • 08-10.09.17 toimub 2017 Visioonirännak- lisainfot leiad siit.

Mõnusat puhkust kõigile!

Ain

Millised soovid täituvad?

Nädal tagasi täitus üks minu mõne aasta vanune unistus. Nimelt sain kätte ICF’i (maailma suurim coache koondav organisatsioon) ACC sertifikaadi (Associate Certified Coach). Ehk siis “paberi”, mis kehtib igas maailmanurgas ja annab klientidele teatud usaldusväärsuse garantii.

Mäletan, kui kunagi kuulsin, mis kõik selleks tegema peab, tundus kogu see protsess täiesti ulme olema. Mõtlesin, et mina vist küll selleni ei jõua. Kuid panin selle mõtte kõrvale ja hakkasin lihtsalt vaikselt eesmärgi suunas liikuma, hoides tähelepanu protsessil endal. Nii et vahepeal läks lõppeesmärk isegi meelest ja keskendusingi sellele, mida igapäevaselt sain teha. Äärmiselt oluline roll on ka inimestel, kes on mind sel teel toetanud- nii kodustel kui kolleegidel ja Õpetajatel.

Millised soovid lähevad kohe täide?

Hiljuti arutasime ühe hea kliendiga seda intrigeerivat teemat. Et asi oleks selgem, võtsime aluseks tema elust reaalsed lood. Mõned nendest:

  1. Peale pikka ja väga väsitavat päeva jõudis ta bussipeatusesse, et koju Pääskülla sõita. Peatuses aga selgus, et järgmine buss läheb alles tunni aja pärast. Südamest ohates ütles ta siis: „Ohh, ma tahaks, et keegi tuleks ja viiks mind koju!“ Järgmisel hetkel peatus auto, täiesti võõras mees avas ukse ja küsis: „Kas keegi tahab Pääskülla sõita?“.
  1. Aastaid tagasi Kaika Lainest lugedes tekkis soov temaga kokku saada. Nii ta siis õhkaski endamisi, et tahaks Lainega kohtuda. Ja unustas soovi ära. Kuni mõni aeg hiljem helistas tuttav inimene ja küsis, kas ta soovib koos temaga Kaika Lainega kohtumisele sõita?
  1. Ühele Eesti väikesaarele teel olles kuumenes autol mootor üle ja jäädi tee peale. Aeg läks ja oli selge, et viimasest praamist ollakse maha jäädud. Kui lõpuks õnnestus autoga taas liikvele asuda, küsiti temalt, mis me teeme, kas tahad tagasi koju minna? Kuid temas olev tunne pani ütlema, et viige mind sadamasse. Sõidetigi siis sadamasse, kus selgus, et praami meeskond otsustas just sel õhtul tagasi saarele ööbima minna. Ja võeti lahkesti ka tema praamile.
  1. Väga raskel eluetapil kõndis ta mööda tänavat ja pöördus meeleheites kõrgemate jõudude poole, et aidake nüüd palun ja andke teada, mida teha. Järgmisel hetkel pöördus tema poole täiesti võõras inimene, öeldes, et talle tuli tunne, et peab temaga rääkima. Ja et mingu ta laupäeva õhtul sinna ja sinna. Nõuandest oligi abi.

Veidi teemat edasi arutanud, jõudsime järgmiste arusaamisteni.

Täide lähevad soovid:

  • mida sa südamest, kogu hingest soovid. Kui sa oma soovis kahtled (kasvõi alateadlikult), siis need pigem ei täitu;
  • mis on selged ja konkreetsed. Keerulised ja mitmetahulised pigem mitte;
  • mis toovad head nii sulle kui ka teistele;
  • millest sa peale nö tellimuse esitamist lahti lased, ilma nende külge klammerdumata;
  • kus sa oled järjekindel oma soovi täitumises;
  • kus sa omalt poolt vajalikud (eriti esimesed) sammud ära teed- kõike ei saa saatuse hooleks ka jätta;
  • kus sa usaldad ja kaasad ka teisi inimesi. Näiteks oma soovi kõva häälega välja öeldes.

Sa võid mõtiskleda, millised sinu soovidest on täide läinud. Mis on ühised nimetajad? Milliseid oma tugevusi oled kasutanud? Millised tegevused on viinud sinu soovide täitumiseni?

Kõigi sinu südamesoovide täitumist!

Ain

Arenguvestlus: võlur või kirstunael?

Kord sõitnud kaks meest sõnnikukoormatega Tartust Viljandisse. Esimene neist selle pärast, et peremees käskis. Kuigi ta põhjusest täpselt aru ei saanud, tegi, mis kästi. Tee peal küll juurdles, miks see vajalik on ja mis kasu sellest on. Kuna aga vastust ei olnud, siis torises vaid endamisi peremehe rumaluse üle ja koju tagasi jõudes sõimas naisel näo täis.
Teine sõitis rõõmuga. Pea ümber lendasid kärbsed, sõnnikuhunnik haises hirmsasti ja palav oli ka. Kuid talle sõit meeldis. Tee peal korjas veel jalakäijagi üles ja metsaveerest lilli naisele. Koju jõudes haises küll sõnniku järgi, kuid nägu oli rõõmus ja kogu ilm tundus säravat tema ümber. Kõik teelisedki said temaga kohtumisest rõõmu juurde.

Arenguvestlus- millest rääkida?

Hetkel on paljudes firmades arenguvestluste periood. Eesmärgid ja viisid on küll erinevad. Vahel lihtsalt selle pärast, et nii on kombeks või juht/omanik käskis.

Olen näinud, kuidas arenguvestluse sisu mul endal muutus järjest laiemaks ja sügavamaks.

Alguses keskendusin numbrilistele eesmärkidele – mis täidetud ja mis mitte, ning seejärel uue aasta eesmärkidele. Numbreid on ju lihtne mõõta. Siis lisandusid lihtsamad kvaliteedimõõdikud – kuidas inimene käitub ja teistega sobib? Mida kliendid ja koostööpartnerid arvavad? Milliseid oskusi ja käitumist on vaja täiendada?

Seejärel tulid küsimused, mida inimesele endale meeldib teha. Mis tegevusi ta naudib, mille tahaks tegemata jätta? Mis tegevused tooksid rõõmu, isegi kui need ei ole otseselt seotud tema tööga?

Siis lisandusid väärtused – mis on meile tööl oluline, millest juhindume oma käitumises ja otsuste tegemisel. Kas oleme koostööle orienteeritud või hindame individuaalset tulemuslikkust. Reeglid vs loomingulisus? Mis on töötajale endale oluline?

Ühel hetkel tekkis pikema ja laiema vaate küsimus töötaja vaatevinklist. Kus ta näeb ennast 3, 5 või 10 aasta pärast? Mis võiks olla järgmine samm tema arenguteel?

Siis tekkisid küsimused, mida ja miks me siin loome? Mis kasu meie tööst on – meile endile, lähedastele ja kogukonnale?

Lõpuks tekkisid küsimused, kellena inimene end pikas perspektiivis näeb? Mida tahaks oma elus ära teha ja millise jälje jätta? Kuidas tahaks, et teda mäletataks?

Mis kasu arenguvestlus toob?

Tundub päris palju küsimusi – kas neid kõiki ikka on vaja? Teadlased on uurinud, mis inimesi töö juures tegelikult motiveerib. Palgatõusu efekt ellujäämispiirist kõrgemal on üürike.

Olulisemaid motivaatoreid on kolm:

Isiklik meisterlikkus. Nii töötaja kui ettevõtte vaatevinklist on tõhusaim võimalus kasvada ja areneda läbi igapäevase töö, võttes vastu järjest suuremaid väljakutseid ja nende abil õppides. Koolitustel on vahva käia, kuid nende mõju kipub enamasti lühikeseks jääma. Kasvust aru saamiseks on vajalik kohene tagasiside – umbes nagu keeglit mängides, kus saad kohe aru, palju punkte said ja kuidas su mäng oli võrreldes eelnevatega. Ära jäta tagasiside andmist ainult kord või kaks aastas toimuvale arenguvestlusele.

Töö tähendus. Mida ja milleks me teeme? Näide ehitusplatsilt, kus küsitakse ehitajalt: „Mida sa teed?“ Vastus: „Näe tassin kive siit hunnikust sinna müürile.“ Teiselt sama tööd tegevalt mehelt vastus: „Ehitan vägevat maja, kus saavad minu lapsed ja lapselapsed käia, ning mis toob rõõmu kogu meie kogukonnale!“ Mis sa arvad, kumb mees oli õnnelikum oma töö üle?

Vabadus. Võimalus ise otsustada ja luua, olla loominguline oma töölõigus. Sa võid töötajale öelda, mida on vaja teha või kuidas, kuid ära tee mõlemat. Veel parem – lase töötajal ise välja mõelda, mida on vaja teha, et ühiste eesmärkide poole liikuda.

Hea arenguvestluse käigus võiksid saada selgust kõigis kolmes valdkonnas ja kindluse, et töötaja tunneb rõõmu oma tegevusest.

Kuidas sellise sügavama arenguvestluseni jõuda? Minu enda praktika järgi on neli olulisemat momenti:

1. Enda eelhäälestus – kuidas ma vestlusesse ja töötajasse suhtun? On see vestlus minu jaoks tüütu kohustus või võimalus luua midagi vägevat? Näen teda võlurina, kes on kõigeks suuteline, või kirstunaelana, kes pole millegagi rahul? Sinu suhtumine paistab välja, kui palju sa seda ka varjata ei püüaks.
2. Sobiva keskkonna ja aja võtmine – tavaline kontorikeskkond ei pruugi sügavamaks vestluseks kõige parem olla.
3. Oskus küsida avatud ja sügavaid küsimusi, mitte jah/ei vastuseid andvaid
4. Anna töötajale aega mõtlemiseks ja vastamiseks, arenguvestlus pole sinu show.

Ole valmis ka selleks, et vahel ei oska inimene vastata pikema perspektiivi küsimustele. Osa inimesi kardabki unistada. Siinkohal võib kasu olla heast coachist, kes aitab inimese sisemise tule uuesti põlema puhuda. Vahel ei julge inimesed end juhile avada, siis on neutraalsest vastaspoolest kõvasti abi.

Originaalartikkel ilmus Äripäeva veebruari juhtimislisas ja Äripäeva Pärnu Konverentside veebilehel.

Unistusteni sammhaaval jõudmine

Kuidas ikkagi oma unistused ellu tuua?

Käes on aeg, kus paljud on andnud uue aasta lubadusi ja mõtlevad, kuidas sel aastal need täide viia. Ja isegi need, kes ei andnud lubadusi, võivad mõelda, kuidas uuest aastast teha midagi enamat. Viia täide mõni suurem unistus või tuua enda ellu midagi uut ja ilusat.

Aja jooksul on mul olnud võimalus katsetada erinevaid lähenemisi nii enda peal kui näha kõrvalt klientide eludes toimivat. Alljärgnev ongi kokkuvõte nendest kogemustest.

Miks see unistus sulle tähtis on?

Enne eesmärgi poole liikuma hakkamist küsi endalt, miks sa seda tahad? Tegelikult? On see sinu enda sügavam soov või tuleb see lihtsalt sotsiaalsest survest (näiteks naabrimehele ju on)? Võid kasutada ka 5 miksi tehnikat- küsi endalt, miks ma seda tahan. Ja kui vastus käes, siis küsi selle sama vastuse kohta, miks ma seda tahan. Ja nii edasi. Näiteks- tahan kaalust 5 kilo alla võtta. Miks ma seda tahan? Siis ma näen ilusam välja. Miks ma tahan ilusam välja näha? Siis teised kiidavad mind. Miks ma tahan, et teised mind kiidaksid? Jätka vähemalt 5 vastuseni.

Lisaks selgusele, mille niimoodi saad, annab sügavamate põhjuste välja uurimine sulle ka motivatsiooni juurde enda eesmärgi või unistuse poole liikumiseks.

Kui tahad jõudu veelgi juurde saada, küsi endalt, kuidas selle eesmärgi saavutamine teisi aitab? Sinu lähedasi, kogukonda, maailma? Kuidas see mõjutaks sinu enda ja teiste elusid pikas perspektiivis? See annab sinu elule ja eesmärgile laiema perspektiivi.

Lahke täiendus Ville Jehelt:

“Enne kõike testi oma unistust- vaata oma unistuse taga olevaid:

1) emotsioone, fikseeri need ja arvesta, et need ei pruugi püsivad olla, ehk muutuvad aja jooksul. Ehk kas unistus jääb alles, kui need emotsioonid muutuvad?

2) kontseptsioone, ideid, ehk konkreetseid mõtteid “see on nii”, kontrolli nende tõepärasust, ehk kas nad vastavad tegelikkusele? Kui vastavad tegelikkusele, on kõik ok. Kui ei vasta, ehk koosnevad arvamustest, ei põhine faktidel, korrigeeri. Kui korrigeeritud, vaata, kas unistus on alles, on samasugune kui enne, või muutunud.”

Jõustav visualiseerimine

Kui põhjus on olemas ja soov kindel, on aeg kasutusele võtta minu lemmiktehnika- visualiseerimine. Võta endale umbes pool tundi, rahusta meeled ja mõtted, hingates silmad kinni sügavalt ja rahulikult umbes 3-5 korda. Kui tunned end rahunenuna, kujuta endale vaimusilmas ette, kuidas sa oled oma unistuse või eesmärgi saavutanud. Nii värviliselt ja elutruult, kui vähegi suudad. Mida sa näed, kui sul see on käes? Mida sa kuuled enda ümber ja mis lõhnasid tajud? Kuidas su keha end siis tunneb? Mis emotsioone ja tundeid sa siis tunned? Kuidas sa ennast kõrvalt näed? Lase endal seda pilt nautida ja tule selle juurde korduvalt tagasi. Alguses iga päev, näiteks õhtutel enne uinumist või hommikul kohe peale ärkamist. Hiljem piisab mõnest korrast nädalas, kui see pilt on sinu „omaks“ saanud ja sa seda juba elad. Eriti oluline on pilti meenutada neil hetkedel, kui tundub, et sa ei taha või viitsi tegutseda.

Hilisemaks meelde tuletamiseks on hea luua endale mingi visuaal- joonistus, kollaaži, mõni sobiv sümbol vmt, mille saad panna endale kuskile silma alla.

Plaan ja esimesed sammud

Kui pilt olemas, on aeg endale luua plaan, kuidas sa selleni jõuad. Mis etapid on vaja läbi käia ja mis järjestuses? Kuid ära sellega üle pinguta- kõige olulisem on paika saada esimesed väikesed sammud, mis sa liikuma saamiseks tegema pead. Elu teeb oma korrektuurid ja sa ei suuda kõike nagunii ette näha.

Kõige olulisem – nii kui esimesed sammud on paigas, tee need ka ära. Nii saad liikuma ja kindlust ning hoogu juurde.

Toe saamine

Järgmiseks on hea oma soov välja öelda kõva häälega, ka teistele inimestele. Veel parem, kui ütled selle välja otsuse või lubadusena. Mina teen seda või olen see vmt. Lisaks endale teatud sotsiaalse kontrolli panemisele võid üllatuda, kuidas inimesed sulle abi pakuvad. Nii võid saada hoogu veel juurdegi.

Lubadus anna pigem tegevusele kui lõpptulemusele. Kalamehe näitel- kalamees saab lubada, et ta läheb iga hommik välja. Kuid palju ta aasta lõpuks või sel päeval täpselt kalu kätte saab, ei ole võimalik ennustada. Nii on ka sinu eesmärgiga.

Kriitiline on luua endale tegevusi toetav rutiin. Meie tahtejõu varud on piiratud samamoodi nagu füüsilisegi jõu varud ja seetõttu ei saa tahtejõule üleliia lootma jääda. Enda näitel- kui kunagi võtsin jooksumaratoni läbimise eesmärgiks, leppisin endaga kokku, et kohe peale töölt tulekut lähen jooksma, olgu siis ilm milline tahes. Oluline on, et sul ei jääks aega kõhklemiseks või mõtlemiseks, vaid saaksid vajaliku tegevuse kohe ära teha. Võid siduda selle kindla kellaaja või mingi muu tegevusega. Näiteks peale hommikusööki teen alati selle ja selle asja ära. Uute kasulike harjumuste loomiseks soovitan soojalt Charles Duhhigg’i raamatut „Harjumuse jõud“. Kui sa muud ei jaksa lugeda, siis hea lühike kokkuvõte on selle raamatu lõpus olevas lisas.

Mida veel vajan unistuseni jõudmiseks?

Läbi tasub ka mõelda, mis varustust“ ja teadmisi ma vajan? Mida ma vajan selleks, et eesmärk saavutada? Kelle toetust ma vajan? Mida ma pean juurde õppima ja kus ma seda teha saan? Kuidas ma ise ennast toetada saan?

Viimane küsimus on eriti oluline enda tahtejõu teadlikuks treenimiseks. Kui ma ei viitsi, kuidas ma siis ikkagi teen ära endale lubatu? Millega ma end motiveerin? Nende küsimustele on parem ette vastata, siis kui oled hoogsalt liikumas. Madalpunktis ei jaksa sa ilmselt neile küsimustel vastuseid otsida ja on hea, kui plaan on juba ette paigas.

Hirmudest teel

Kui tegu on millegi suurega, tulevad tõenäoliselt ka hirmud mängu. Kas ma ikka suudan? Mida teised arvavad? Mis saab, kui välja ei tule? Nendele küsimustele tuleb ausalt otsa vaadata. Mis on kõige hullem, mis juhtuda saab? Mis siis saab, kui ma ei tee oma unistust teoks? Kuidas see minu ja minu lähedaste elusid mõjutab? Millest ma ise ilma jään ja teised ilma jätan?

Hirmude puhul on üks hea moodus keskenduda tegevusele endale, mitte lõppeesmärgile. Ma teen igal juhul need ja need tegevused ära, ükskõik siis milline see lõpptulemus tuleb. Ja vajadusel astun ka hirmudele vastu, tehes need enda jaoks parasjagu väikseks, et ei jääks nende taha kinni. Näiteks mägedes ronides hoiad suunda küll tipule, kuid keskendud ikkagi enda ees oleva sammu tegemisele. Ja siis järgmisele. Küll sa need järgmised sammud ka ära teed, kui oled nii kaugele jõudnud.

Kui oled valmis ja soovid veel sügavamalt tegeleda, tasub tutvust teha enda varjude ja alateadlike hirmudega ning need enda toetajateks teha. See on aga sügavam teema, mille lahti kirjutamine on keeruline. Võta Ainiga ühendust, kui hirmude teema sind kõnetab.

Tegutsemine, päriselt!

Tee iga päev midagigi, mis sind soovitud vallas edasi aitaks. Kasvõi 10 minutit. Loe vastaval teemal või räägi sellest kellegagi või otsi võimalusi teisi toetada, kes sama teed käivad. Nii õpid ise juurde.

Et oma igapäevastele tegevustele vürtsi anda, loo oma ellu ka nn „võistluspäevi“. Ehk siis päevi, kus sa saad ühelt poolt pingutada tavalisest rohkem ja vastu saad adrenaliini, rõõmu ning rahulolu heast sooritusest. Ja ära unusta ka vääriliselt tähistada enda edusamme koos heade sõpradega.

Tahad tõesti kindel olla, et sa oma tegevused ära teed? Kui jah, lepi usaldusväärse inimesega kokku, kellele regulaarselt „kannad ette“ oma tegevustest. Tundub küll veidi piirav ja pingutav aga see meetod tõesti toimib, kui muu ei aita.

Vajad tuge?

Kui see kõik tundub aga liiga keeruline, soovitaksin oma kogemuse pealt hea coachi või treeneri appi võtta. Olen piisavalt palju näinud nii enda kui teiste peal, kui hästi see töötab. Võta lihtsalt otse Ainiga ühendust ja räägime täpsemalt.

Hirmust hoolimata

Lugu sellest, kuidas hirmust hoolimata hakkama saada.

Minu suurim hirm.

Aastaid tagasi mõtlesin, mis on minu jaoks kõige õudsem asi üldse, millega võiksin kokku puutuda? Silme ette kangastus konverentsil esinemine. Täiesti võõrastele inimestele. Ja just nimelt rääkimine, nii et see oleks ka huvitav kuulata. Mõni nädal tagasi saigi see teoks ja nüüd on hea oma kogemust jagada.

Kevad 2016. Aasta, mille võib tagantjärgi tinglikult nimetada ka hirmude ületamise aastaks. Ja nii saigi mõeldud, et äkki nüüd olen selleks väljakutseks valmis. Millal siis veel, kui mitte praegu? Läks ainult veidi aega mööda, olin just Pärnust konverentsilt coachimast tulnud, kui tuli kõne. Et sügisel toimub koolituskonverents ja äkki ma tahaksin juhtimisest rääkima tulla. Kuna emotsioon oli kõrgel, siis ütlesin kõhklematult JAH- küll sügisel vaatan, mis ma sellega teen.

Kohtumine hirmuga

Käes on sügis, kohtumine korraldajatega ja karm reaalsus koputab uksele. Viimane aeg on mõtlema hakata, millest ja kuidas ma räägin.

Alustuseks tulin tagasi oma lemmikpraktika juurde hirmust üle saamiseks. Õhtuti hakkasin vaimusilmas ette kujutama, kuidas ma seal esinen. Ja eelkõige, mis tundega ma seda teen: olen enesekindel, rahulik, rõõmsameelne, avatud, silmad säravad jne. Isegi sinnamaani välja, kuidas inimesed võiksid istuda ja kuidas ruum umbes välja näeb (siin on küll oluline väike paindlikkus säilitada). Ja nii ikka päris mitmel õhtul järjest, kuni isegi uskuma jäin. Kui tunne hakkas tulema, oli edasine juba tavapärane ettevalmistusprotsess.

Nädalajagu enne esinemist hakkas kõhus jällegi keerama kergelt- hirm andis märku. Abiks olid jällegi nii hingamisharjutused kui visualiseerimine. Ja nii ka viimasel õhtul.

Esinemispäeva hommik. Ühelt poolt kõhus kergelt kripeldab. Samas on ka mingi kindlus hinges, et kõik, mis saab teha, on tehtud, ja nüüd tuleb lihtsalt usaldada. Seda, mis tuleb.

Jõuan kohale ja õnneks teevad mitu kõnelejat enne mind erinevaid kohaloleku ja keskendumisharjutusi. See aitab ka mul ennast enam-vähem maandatuna tunda. Kui neid aga ei tehta, võta endale ise koht ja aeg, et end teadlikult mõne hea lihtsa hingamisharjutusega maha rahustada.

Ning ongi aeg “lavale” minna. Algus läheb enam-vähem kindlalt hea tundega, kuid seejärel tunnen, et närv tuleb ikkagi sisse. Üks põhjus kindlasti ka teema- teen kogu seltskonnale ühte visualiseerimisharjutust. Pole nii suure seltskonnaga enne sellist sügavamat tehnikat ju teinud.

Kahestumine?

Ja siis juhtub mõnusalt skisofreeniline olukord. Ühelt poolt räägin ja olen kohal ja keskendunud. Ja teisalt vaatlen end justkui “kõrvalt”, märgates, kuidas üks jalg tahab värisema hakata. Ja siis tahab hääl värisema hakata. Ja siis kõhus kripeldama. Ja nii kui teine mina seda märkab, surun jalad kindlamalt maha ning räägin edasi. Ehk siis viin ennast nn heatahtliku vaatleja positsiooni, kes mängu juhib ja jälgib.

Tõmban otsad kokku, vastan küsimustele ja saan kergendatult ohata. Uhh, tehtud 🙂 Nii hästi või halvasti kui seekord oskasin. Oluline on ju eelkõige kogemuse saamine ja õppimine seeläbi. Nii enda kui teiste jaoks.

Õppetunnid minu jaoks:

  • Küsi, ja sulle antakse. Just seda, milleks antud hetkel valmis oled.
  • Kui võimalust pakutakse, haara sellest kohe kinni. Pärast mõtled, kuidas sellega hakkama saad.
  • Visualiseeri juba eelnevalt ülesande edukat sooritust. Mida suurem väljakutse, seda pikemalt ette ja rohkematel õhtutel. Minu jaoks töötab hästi õhtuti enne magamaminekut aga katseta ise.
  • “Võistluspäeval” võta ka hommikul aega, et end nii vaimselt kui füüsiliselt tippvormi viia:
    • puhka korralikult välja;
    • tee hommikul keskendumis ja kujustamisharjutused, samuti on joogapraktikad väga head;
    • söö kergelt;
  • Enne esinemist või “võistlust” tee keskendumis ja hingamisharjutused end amaha rahustamiseks;
  • “Soorituse” aeg jälgi teadlikult (veidi kõrvalt, kui saad) nii ennast kui teisi;
  • Peale “võistlust” õnnitle end ja tee kokkuvõte, mis läks hästi ja mida saad järgmine kord paremini teha.

Lõpetuseks tänud:

  • Helen Kõrgesaarele, kes julges mulle seda võimalust pakkuda.
  • Pärnu Konverentside meeskonnale, kes tegi kogu ettevõtmise ka esinejatele nauditavaks.
  • Kuulajatele, kes mu viisakalt välja kannatasid ja kaasa töötasid.

Mida õppida maailma parimatelt õppijatelt?

Veidi kõikudes ajab ta end püsti, teeb ebaleva sammu ja kukub potsti istukile. Uus katse, sama tulemus. Ja nii palju kordi, enne kui tulevad välja juba kaks sammu. Vanemad pakatavad uhkusest ja plaksutavad rõõmsalt käsi.

shiny-brainAju on äärmiselt kohanev organ, muutudes rohkem kui ükski teine organ inimese kehas tema elu jooksul. Amanda Blake tutvustas WBECS’il teadlaste ajuga seotud viimaste uuringute tulemusi. Eelkõige neuroplastilisust mõjutavaid elemente, mille saad enda hüvanguks tööle panna.

Kuidas muutustele jõudu juurde saada?

Kui tahad enda soovitud muutusele (näiteks uus käitumismuster või kasulik harjumus) jõudu juurde saada, siis on abi järgmisest:

  • Suhted– veeda aega koos inimestega, kellel on juba vajalik oskus/käitumismaneer/suhtumine olemas. Neilt saad nii innustust kui võimaluse kopeerida seda, mis toimib. Veel parem on, kui paned nemad end “kontrollima”.
  • Emotsionaalne seotus– tugevad emotsioonid vabastavad neurohormoonid (dopamiin, adrenaliin), mis toetavad õppimist. Mõtle, miks sa seda muudatust ikkagi soovid, kuidas see sinu elu mõjutab, miks see on sinu jaoks tähtis.
  • Tähelepanu– see millele keskendud, muudab sind ka füüsiliselt. Pane tähele, mida oma kehas tajud, kui uuel soovitud viisil käitud või tegutsed. Kus see tunne on, milline see on, kuidas see liigub?
  • Kaartide segamine– uute harjumuste ja käitumismustrite loomine võtab aega ja energiat. Samal ajal kui uusi ühendusi lood, pead vanad tükkhaaval maha lammutama.
    • Tunneta kogemuslikult läbi, kuidas vana harjumus/muster sinu kehas toimib;
    • Märka, kuidas uus harjumus/muster sinu kehas tundub;
    • Tunneta läbi, mis on nende kahe erinevus;
    • Harjuta nende kahe vahel ümberlülitumist;
    • Loo endale võimalus uut käitumist ohutus keskkonnas praktiseerida. Nii kaua, kuni see on sinu “lihasmälus”.
    • Seejärel integreeri see enda igapäeva ellu.
  • Liikumine– käitumislik õppimine toimub kõige paremini läbi liikumise ja kogemusliku tunnetamise. Just nii nagu sa jalgrattaga sõitma õpid või laps käima õpib. Võid näiteks proovida liikumist laisast, edasilükkavast kehahoiakust toimekasse ja tegusasse kehahoiakusse (ning selles hoiakus midagi kasulikku teha). Või lasta mõnel asjal maha kukkuda, kui tahad millestki emotsionaalsest lahti lasta, ning jälgida teadlikult, mis toimub sinu kehas sel ajal.

Kui see kõik tundub liiga keeruline, tee nii nagu maailma parimad õppijad- väikesed lapsed. Harjuta rõõmuga, kergelt, mänguliselt, jooksujalul, väikeste sammude haaval, omasuguste seltskonnas, ilma muretsemata, mida teised arvavad ja tähele pannes, mis toimub sinu sees.

Või siis võta ühendust mõne hea coachiga, kes saab sind toetada selle praktikasse viimisel.