Uudised

Töötuba 19.10: Vaimne tarkus töös inimestega

Aina enam räägitakse mujal maalmas spirituaalsest intelligentsusest (i.k spiritual intelligence– SQ) ehk vaimsest tarkusest või vaimutarkusest.

Mis see on ja miks see on oluline? Töötoas leiame vastused nii sellele kui teistele küsimustele.

Töötoa läbinuna

  • Mõtestad lahti enda vaimse olemuse ja teekonna;
  • Saad juurde enesekindlust, kuidas oma töös vaimseid teemasid käsitleda;
  • Tunned ennast julgemalt vaimsetest teemadest rääkimisel;
  • Koged mõnusat rahulikku olemist ja saad innustavaid taipamisi;
  • Õpid tundma enda paremat poolt, mis teab vastuseid sügavamatele küsimustele.

Töötuba on eelkõige inimestega töötajatele- mentorid, coachid, juhid jne. Eelteadmisi ei vaja, abiks on avatud meel ja uudishimu teema vastu.

Töötoas

  • Loome mõnusa õhkkonna, kus on turvaline arutada sügavamatel teemadel;
  • Jagan teadmisi ja kogemusi, mida olen viimased 11a kogunud;
  • Kuulame ja räägime lugusid, mis puudutavad hinge ja annavad uusi taipamisi;
  • Arutame ja leiame koos vastuseid.

Töötoa teemad

  • Spirituaalsus, vaimsus ja religioossus- mida teadus räägib nendest?
  • Kuidas meie vaimsus kujuneb ja väljendub?
  • Milline on minu vaimne mina ja teekond?
  • Kuidas toetada teisi vaimsete huvidega inimesi?
  • Millised rituaalid meid toetavad ja kuidas endale sobivaid luua?

Töötuppa olen kaasanud paremiku enda

  • Õpingutest Tartu Ülikooli religiooniuuringute magistrantuuris;
  • Transpersonaalse coachina saadud teadmistest ja kogemustest;
  • Viimase 11a vaimsetest otsingutest ja rännakutest.

Osalustasu  ja kodukord

179EUR+km, (eraisikutele ilma km’ta);

Grupi suurus kuni 10 inimest.

COVID’i kodukord: COVID-i tõend või kohapeal kiirtest (8.50 + km).

Registreerimine

Kuni 15.10.2021 siin: https://forms.gle/5rkaG76qarKqqX3g8

Küsimused ja täiendav info: ain.mihkelson@kasvulabor.ee, 50 19 580.

Peatse kohtumiseni!

Ain Mihkelson

Photo by Greg Rakozy on Unsplash

Spirituaalne intelligentsus juhtidele

Eile oli erakordselt äge võimalus rääkida ühes suures pangas spirituaalsest intelligentsusest (SQ).

SQ on samm edasi emotsionaalsest intelligentsusest (EQ), mida aastaid tagasi kerge kahtlusega vaadati. Tänaseks on EQ üle maailma tuntud ja ka SQ üha enam levimas, nüüd siis ka Eestis.

Eriti meeldis mulle soe vastuvõtt ja kaasa mõtlemine. Nagu lõpus üks mees ütles, ei olegi see nii „uhhuu“ asi. Hoopiski konkreetne jalad maas lähenemine muidu keerulisele teemale, mis on oluline nii juhtidele kui teistele inimestega töötajatele.

Huvi korral saad spirituaalse intelligentsusest kokkuvõtvalt siit lugeda.

Viskasin õhku ka krutskiliku küsimuse- MILLINE ON VALGUSTUNUD JUHT? Selle peale tõusid inimestel esimese hooga kulmud taevasse, kuid seejärel tekkis põneva arutelu.

Mõtiskle korra, milline on sinu jaoks valgustunud juht? Mis teda iseloomustab?

Kui eile tegin kiire ülevaate, siis 19.10 teeme sel teemal põhjalikuma töötoa. Vaatame, kuidas meie vaimsus kujuneb ning väljendub ning palju muudki. Töötoa kohta saad täpsemalt lugeda siit.

Kui huvitab, pane end kirja või küsi lisa.

Ilusat päeva kõigile!

Ain Mihkelson

Pilt: Greg Rakozy on Unsplash

JUHI5 kandideerimine on alanud

Kas vajad muutust, restarti või uusi ideid?
 
Või hoopis unistad oma organisatsiooni uutesse kõrgustesse lennutamisest?
 
Sügisel alustab Eesti juhtide arenguprogrammide lipulaev- JUHI5.
 
Usume, et Eesti võib olla parima juhtimiskultuuriga riik maailmas. Meid innustab see mõte ja me töötame selle nimel iga päev.
 
Meil on erinevad kogemused, meetodid ja tööriistad, kuid meid ühendab pikaajaline juhtimiskogemus ja usk inimeste annetesse.
 
Usume, et muutus algab igast inimesest endast ja juhil on väga suur mõju inimeste elu kvaliteedile.
 
Uuringute tulemused kinnitavad meie kogemusi – õnnelikud inimesed on tööl produktiivsemad ja efektiivsemad. Samas on Eestis veel väga palju arenguruumi- Gallupi uuringu järgi ei ole 85% töötajatest rahul oma tööga.
 
Kogemus näitab, et see, kuidas juht ennast tunneb ja mõtleb, mõjutab ka tema meeskonda ja organisatsiooni tulemusi.
 
Hea on näha, et tervliklik vaade inimesele hakkab Eestisse jõudma ja meie missiooniks on tuua see ka juhtimisse. Seetõttu töötame juhi kõikide tahkudega, aidates kasutada erinevaid intelligentsuse vorme ja oskusi.
 
JUHI5 on teekond, mis hõlmab juhti kui tervikut. Teadmist kuidas oma vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitseda ja toita nii hinge, keha kui vaimu.
 
Oleme vaimsed praktikad muutnud vastuvõetavaks ka juhtidele. See on loomulik juhi eneseregulatsiooni ja teadliku juhtimise osa, mis annab tänapäeval tugeva konkurentsieelise.
 
Meie missiooniks on aidata Eesti juhtidel võtta vastutust iseenda arengu eest. Võimaldades seeläbi organisatsioonides töötavatel inimestel kogeda iga päev inimeseks olemise parimat kogemust.
 
Terviklik arenguprogramm juhtidele JUHI5 on teekond, kus õpid kasutama oma andeid, mis aitavad Sul suurendada oma unikaalsust juhina, kasvatada oma meeskonna ja organisatsiooni potentsiaali ja tunda suuremat rahulolu enda saavutustest ja tasakaalust.
 
JUHI5 on loodud selleks, et viia Eesti juhtimiskultuur järgmisele tasemele ja olla eeskujuks kogu maailmale. Nii et Eestisse tullakse juhtimist õppima kogu maailmast.
 
Kui see mõte kõnetab sindki ja soovid ennast juhina täiendada, võta meiega ühendust.  Koos loome midagi suuremat kui me ise!
 
Vaata siit täpsemalt: https://juhi5.ee/

Mis toimus ÖÖrännakul rabas?

„Kui palju on mujal maailmas inimesi, kes ööseks rappa lähevad?“

Umbes nii küsis üks ÖÖrännakul osalejatest. Olime just päikeseloojangu supluse teinud ja end rabajärve ääres sisse sättinud. Tõepoolest, ja palju neid Eestiski on? Meie kambast polnud ju teised keegi ööd rabas veetnud.

See paneb küsima, miks me vahel sedasorti veidrusi teeme? Mõistlikud inimesed on ju öösel kodus mugavas voodis. Või mitte?

Eellugu

Endal oli kevade lõpp läinud väga intensiivseks, heas mõttes. Lisaks olin pikalt juurelnud uute väljakutsete üle, püüdes oma tulevikku välja mõelda. Edutult. Mõttetegevus oli nii intensiivseks läinud, et hakkas kergelt vaimsele tervisele. Tundsin, et vajan väljalülitust tavarutiinist. Vajan eemale kodusest mugavusest, kus käin aina samu mõtteradu. Nii kõlas kutse ÖÖrännak teha äärmiselt ahvatlevalt.

Rabas

Nii me seal rabajärve ääres istusime ja vaatasime, kuidas päike aegamisi silmapiiri taha kaob. Nautisime vaikust ja varaöise raba rahu, mida kaunistasid käo kukkumine ja sääskede pinin.

Päike loojunud, tegime tiiru ümber järve- oli mõnusalt omapärane kogemus. Hämaruses muutuvad meeled erksaks ja hakkad tajuma kõike paremini. Rabalõhnu, maapinna ebatasasusi, temperatuuri erinevusi, ämblikuvõrku sattumisi jne. Kogemusi, mida tavakeskkonnas üldiselt ei märka ja ei oska puudustki tunda.

Täiskuu raba kohal

Ometigi on need osa meie olemusest. Talletatud tuhandete aastate jooksul esivanemate geneetilisse mälusse. Niimoodi rännates avaned küttide ja korilaste kutsele enda sees. Saad osakese nende elukogemusest, rõõmudest ja muredest.

Meelerahu saabumine

Kella ühe paiku oli ülejäänud kamp unne suikunud. Proovisin minagi uinuda, kuid und ei tulnud. Väljas oli selleks liiga ilus. Jäin vaikselt loodust silmitsema, samas tajudes tavailmast kaasa tulnud ärevust. Vaatasin kella ja mõtlesin, et päikesetõusuni on veel hulka aega. Kuidas ma selle aja üle elan- mida ma nii kaua teen? Lisaks hakkas ka kergelt jahe- märjad jalad andsid tunda.

Kuid tasahaaval, märkamatult, hakkas rahu ligi hiilima. Just nii, nagu järve kohale oli tekkinud kerge udu, mis aegamisi üle järve voogas. Alguses ühte pidi, pärast vastupidi. Saatjaks täiskuu, mis andis oma panuse müstilise hetke loomisse.

Maailm peatub

Kuni saabus hetk, mil kogu maailm näis seiskuvat. Linnud lõpetasid laulmise, sääsed pinisemise ja mõtted taandusid. Alles jäid vaid suur vaikus ja rahu. Imetlus elu ees. Kell kadus meelest ning tundsin, et olen lõpuks tagasi. Seal, kus tegelikult tahan olla. Keskmes, ühenduses, maandatud. Ilma pideva mõtlemise ja muretsemiseta. Tundes suurt tänutunnet elu eest, mis meile on kingitud.

Vaikus öös

Kolme paiku ärkas kaasteeline Hembo, kes läitis väikese lõkke. Nautisime selle soojust ja elavust. Järgmine tund läks linnulennul. Taevas muutus kiirelt heledamaks ja linnulaul kajas üle looduse.

Ärkamine

Veidi enne nelja äratasime ülejäänud kamba päikesetõusu imetlema. Loodus avas end meile täies ilus. Üle järve voogas paks udu, mida soojendas tõusva päikese kuldne valgus. Istusime ja nautisime seda loodusfotograafide märga unenägu- ilusamat hommikut on raske ette kujutada.

Päike on kohe-kohe tõusmas

Vähehaaval rebisime end lummusest lahti ja tegime mõnusa hommikupikniku. Üks osalejatest märkis tabavalt, et pool viis hommikul just väga tavapärane aeg söömiseks ei ole. Tõsi ta on. Kuid öö värske õhu käes, suplus ja õhtune matkamine tegid hommikupudru ja muud ampsud äärmiselt maitsvaks. Märkasin maitseid, mida muidu ehk ei märkagi. Pikniku lõpetasime mõnusa rabateega, mille koostisosad jäägu raba teada.

Hommikupiknik

Uuena tagasi

Enne tagasiteed nautisime varahommikust rabasuplust, pesemaks maha viimasegi väsimuse. Vesi oli nagu vannis- auras värske õhu käes ja paitas meid pehmelt. Tagantjärgi tundub uskumatu, millist naudingut nii lihtne “asi” pakkuda võib.

Ujumiskohas

Tagasiteel läbi metsade ja niitude märkasin, kuivõrd erineva inimesena ma naasin. Rappa minnes oli pea pulki ja küsimusi täis. Naastes olin aga aru saanud, et see kõik oli vaid illusioon, mis ei vii kuhugi. Olin lihtsalt kulutanud enda (mõtte)energiat, püüdes tulevikku välja mõelda. Selmet tunda rõõmu praegu olemasolevast ja keskenduda sellele, mida tänane pakub.

Tagasiteel

Teiste jaoks olid aga olulised uue kogemuse ja rahutunde saamine. Mitmedki ütlesid, et tahavad seda peagi korrata.

Lõpetuseks tänan nii kokku tulnud seltskonda kui ilmataati, kes meid hoidis!

Visioonirännak augustis

Kui tahad ka ise midagi taolist kogeda, siis 6-9 augustil toimub Võrumaa metsades Visioonirännak. Oled teretulnud kaasa rändama ja loodusest osa saama!

Visiooonirännak 2021

Ilusat juuli algust!
Ain

ÖÖrännak 26.06.21

Tule vaata, mis toimub MÜSTILISES ÖISES RABAS.

Aasta kõige pikem öö on peagi möödas ning päev hakkab taas pikenema. Võtame peale jaanipäeva hoo maha, tõmbame hinge ning märkame seda imelist valget aega.

Vaatame, mis öises looduses toimub. Laseme mõtted uitama ja tunneme rahu südames. Kuulame, millest räägib loodus ja sosistab hing.

Naudime öise looduse vaikust, supleme ja teeme mõnusa pikiniku.

Algus

Koguneme 26.06 õhtul kell kaheksa Paluküla hiiemäe jalamil ja kulgeme läbi looduse Eesti suurima rabajärve äärde.

ÖÖ

Järve ääres leiame endale mõnusa pesa ja imetleme päikese loojangut. Öö veedame vaikuses. Mõtiskleme tähendusrikaste hetkede üle ja kogeme looduse ning enda olemust.

Hommik

Vaatame, kuidas päike toob esile ärkava looduse ilu. Teeme virgutuvaid harjutusi ning rabasupluse.

Naudime mõnusat rabapiknikku ja matkame alguspunkti tagasi hiljemalt kella kaheksaks.

Kaasa

  • Midagi istumise alla
  • Ilmaga sobivad riided
  • Snäkid ja jook piknikule
  • Sääsetõrjevahendid või sääsevõrk
  • Magamiskott, kui soovid tukastada öösel või soojenduseks ümber võtta

Tänupanus

Valid ise- orientiirina võid kasutada:

  • Saad kenasti hakkama- 60eur;
  • Sul läheb elus väga hästi, enda osalemisega toetad ka teisi- 80eur;
  • Materiaalselt ei ole Sul praegu kõige lihtsam- 40eur.

Registreerimine ja lisainfo

Kuni 25.06 keskpäevaks aadressil: ain.mihkelson@gmail.com või 50 19 580.

Grupi suurus kuni 10 inimest.

Osalejatele saadame täpsema info maili peale.

Visioonirännak augustis

Kui sa aga seekord ei saa tulla, toimub 6.-9. augustil 2021 Visioonirännak Võrumaal. Täpsema info leiad siit.

Tule mõnusale hingetõmbepausile öises rabas!

Ain Mihkelson ja Hembo Pagi

Mis sinu hinge rõõmust särama paneb?

Vana-India õpetuste järgi koosnes inimese elu neljast eesmärgist või valdkonnast, millega ideaalis peaks jõudma tegeleda.* Ma ise rõhutaks sõna ideaalis. Kõik ei pea kõigi valdkondadega ühe elu jooksul tegelema.

Seksuaalsus

Kama ehk seksuaalse rahuldusega seotud sihid. Eriti tugev on selle valdkonna tõmme noores eas. Rahvasuus on levinud ütlus, et noortel meestel käib kogu mõte seksi ümber. Pelgalt sugutungi rahuldamise asemel võib seks pakkuda midagi palju ilusamat. Viia meid tõelise ühenduseni partneriga, lasta kogeda enda ja teise ilusamat, sügavamat poolt. Inglise keeles on selle kohta ilus sõnapaar „making love“. Seksuaalsusel on oluline rolli nii vanades india õpetustes (kamasutra näiteks) kui põlisrahvaste kultuurides. Läänemaailmas on seda aga millegipärast seostatud pahelisuse ja lihtlabase meelelise naudinguga.

Majanduslik ja poliitiline  edu

Artha ehk majandusliku kasu ja poliitilise karjääriga seotud sihid. Enamasti on need sihid tugevaimad vähemalt keskeani välja, paljudel ka kauemgi. Öeldakse, et keskeaks saavutatu peale ehitame ülejäänud elu, mis keskendub pigem sisemistele väärtustele. See on justkui vundament või maja, mis laseb meil uute unistuste ja mõtetega tegeleda. Nii nagu seksuaalsed sihid, on ka see siht ilusa elu jaoks vajalik. Kogu meie maine elu ja enamus leiutisi on loodud inimestel poolt, kes oma tööd armastavad. Seda ei tohiks aga segi ajada ahnusega, mis viib elu tasakaalust välja.

Loomuliku maailmakorra säilitamine

Dharma ehk seaduste ja loomuliku maailmakorra säilitamisega seotud sihid. Tänapäevases mõistes liigituvad siia alla vabatahtlik tegevus ja keskkonnakaitse, õpetajad ja õpetlased. Kõik tegevused, mis on suunatud teiste ja keskkonna teenimisele enda elust pikemas vaates. Varasemalt tegeleti selle valdkonnaga valdavalt siis, kui oldi majanduslikult kindlustatud. Tänapäeval on aga üha enam noori kohe selles suunas astumas. Mõneti võib öelda, et eelnevate põlvkondade töö laseb noortel rahulikumalt pikema vaatega tegeleda.

Vaimsus

Mokṣa ehk religiooni ja askeetlusega seotud sihid. Vanasti kuulusid siia näiteks preestrid, vaimulikud, brahmaanid ja gurud. Nüüd on preestrite ja vaimulike kõrvale tulnud ka muud meistrid ja vaimsed õpetajad. Tavainimestel kuulub siia mitmesuguste vaimsete ja spirituaalsete õpetuste otsing ning praktiseerimine. Olgu selleks jooga, meditatsioonid, reiki, neošamanism vmt. Läänemaailmas liigutakse traditsioonilistest religioonidest (näiteks kristlus, islam) üha enam individuaalse religioossuse poole. Igaüks paneb ise endale sobiva „paketi“ kokku. Laenates natuke siit ja natuke sealt, olles ise nii õpetus, õpetaja kui järgija. Kui aga see ei toimi, leitakse vahel tee tagasi traditsiooniliste, aastatuhandete jooksul lihvitud õpetuste juurde.

Kuidas see meie elus käib?

Hea tuttav küsis, kas neid nelja sihti tuleb tingimata saavutada üksteise järel etapi viisil või võib ka paralleelselt. Ta tõi näiteks, et religioon ei sega samal ajal heategevust, hea palgaga tööd ega ka seksuaalset rahuldust. Selle näitega olen igati päri. Mul endal on jäänud mulje, et üldiselt on inimestel igas eluetapis üks keskne siht, mis enda poole tõmbab. Teised sihid on aga seda peamist toetavad. Need annavad jõudu ja energiat, ilma milleta oleks raskem peamisele keskenduda. Näiteks, kui sa oled näljas ja kodutu, on oluliselt raskem maailma parandamisele pühenduda kui materiaalselt kindlustatul. Kuigi läbi ajaloo on olnud pühakuid, askeete ja loomeinimesi, kes on äärmises vaesuses ja kitsikuses enda kutsumusele pühendunud.

Teine küsimus tuttavalt oli, kuidas see vana-India õpetus Maslow püramiidiga suhestub. Kas need mudelid võiksid paralleelselt samal määral kehtida? Ta vaidles vastu, et kas seksuaalne rahuldus ikka on tingimata eraldiseisev siht (võib-olla meestele, kuid see ei kõneta ilmselt nii väga naisi)?

Minu arust neid kahte mudelit päris üks-ühele võrrelda ei saa, kuigi nad omavahel haakuvad. Näiteks Maslow püramiidi eelviimase taseme, eneseteostuse, võib inimene leida kõigist neljast vana-India sihist. Seksuaalsuse puhul on heaks näiteks Jaapani geishad, tänapäevased seksuaalterapeudid, -õpetajad jne. Ehk siis inimesed, kes teevad seda tööd armastusega, mitte majanduslikust kitsikusest tingitult. Või vastupidine, religioosse sihi näide- askeedid tunnevad rõõmu usust ka äärmises kitsikuses ja üksinduses, olles ära lõigatud kõigest sellest, mida tavainimesed Maslow püramiidi järgi vajavad.

Millal nende sihtide peale mõelda?

Aeg-ajalt näen enda töös inimesi, kelle elust on kadunud rõõm ja rahu. Inimesi, kes tunnevad tühjust või tühisust ning igatsust millegi sügavama järele. Vahel püütakse seda tühjust täita väliste ergutitega (uus kaaslane, auto, kodu, meelelahutus, ekstreemsport, meelelised naudingud jne). Soovitud pikaajalist leevendust see aga ei too ning igatsus kipub süvenema. Sellistel hetkedel tasub kaaluda, ehk on üks etapp elus läbi saamas ja otsid uut. Või on mõni varasem siht unarusse jäänud ja nõuab seeläbi tähelepanu.

Kui hing ihkab muud

Vahel on üleminekud ühest etapist teise valulikud, eriti teisest etapist järgmistesse liikumise puhul. Olles kord saavutanud majandusliku stabiilsuse ja sellega harjunud, tundub samm tundmatusse hirmutav. Ometi võid sügaval südames tajuda, et su hing ihkab midagi muud, midagi enamat. Olen märganud, et mida kauem seda muutust edasi lükata, seda suuremaks muutub sisemine valu. Kuni ühel hetkel võib tunduda, et kogu elu kukub kokku. Selle valu peale oled kõigega nõus, et vaid sellest pääseda. Sa justkui alistud Elu enda kutsele, et hakata sügavalt pimeda kuristiku põhjast üles valguse poole ronima.

Uus hingamine

Sageli juhtub just nendes pimedates valusates hetkedes, kui lased lahti vanast ja võtad uue kutse vastu, midagi maagilist. Sinu elu saab uue sihi, uue hingamise ja uue energia. Asjad hakkavad jällegi liikuma, elu muutub värviliseks ja universum ise näib sinu poolele asuvat.

Vahel võtab uue sihi leidmine aega. See on nagu pikk sibula koorimine, mis võtab silmist vee välja, kuniks eemaldad kihthaaval katted sellelt, mida su hing tegelikult vajab. Kui aga kord oled tuumani jõudnud, tunned elus jällegi rõõmu ja südamerahu kasvamas.

Kokkuvõtteks

Kui su elus on praegu kõik hästi, sa tunned sellest rõõmu ja rahu, siis võid endale õlale patsutada- oled õigel teel. Võid lihtsalt oma rõõmu teistegagi jagada- nii saab seda rohkem siia maailma. Kui sa aga tunned, et sinu elus on midagi puudu, rõõm on kadunud, tasub korraks aeg maha võtta ja mõelda, millest su hing puudust tunneb. Inspireerivateks näideteks sellistest teekondadest on Herman Hesse „Siddhartha“ ja Elizbeht Gilberti „Söö, palvet, armasta“ (millest on tehtud ka tore film).

Mõnusat südame kuulamist ja kevadist ärkamisaega kõigile!

* Kalda, M. (2020) “Naised, šaakalid ja muud inimloomad”, Tartu: Ilmamaa, 2020, lk 36

Photo by Jessica Ruscello on Unsplash

Miks nõuandmine ei tööta ja mis on parem lähenemine?

Alustavate coachide ja mentorite suurimaid lõkse on kliendi küsimus: „Mida sina mulle soovitad?“ Sellele on ju nii lihtne vastata. Lisaks annab hea tunde – kellele siis ei meeldiks nõu anda.

Kuid meenuta nüüd, mitu korda oled sa näinud, et keegi on teiste nõuandeid kuulda võtnud? Isegi väiksed lapsed eiravad rõõmsalt vanemate nõuandeid, täiskasvanutest rääkimata. Või mõtle enda peale. Tõenäoliselt on hulk asju, mida sulle on öeldud, et peaksid tegema, aga ei tee. Või vastupidi.

Eriti kehtib see põhimõte coachingus ja mentorluses. Noore mentorina olin korduvalt pettunud, kui minu arust briljantsele nõuandele vastati: „Jah, aga minu puhul see ei tööta/kehti“ vms. Isegi kui kliendile nõuanne meeldis, selgus järgmisel korral, et ta ei olnud seda kasutanud. Lõpuks mõistsin, et kliendile nõu andes teen talle karuteene. Võtan temalt võimaluse ise lahendus leida ja elu paremaks muuta.

Miks see nii on?

Öeldakse, et nõuannet kuulates läheb aju „neutraalolekusse“ ja nõuanne ei salvestu ajju.

Teiseks, nõuande puhu on suur oht, et see jääb vaid ratsionaalsele tasandile. Kui sa tahad, et inimene teeks, mida lubab, pead kaasama ka tema emotsioonid.

Kolmandaks, ise lahenduseni jõudmisel kulutab klient omajagu mõtteenergiat, mis muudab lahenduse talle kallimaks. Nii nagu tasuta saadusse ei suhtu me pooltki nii hoolsalt kui kalli raha eest soetatusse.

Kuidas inimeses muutusi päriselt toetada?

Pakun vähemalt kolm võimalust:

1) Võimsate küsimuste abil, mis lähevad sügavale inimese hinge ja olemusse. Hea, kui aitad inimesel mõista, miks ja kui oluline see küsimus talle on.

2) Vahetu kogemuse abil, mille inimene saab uutmoodi tegutsemisest või mõtlemisest. Seda varianti on aga coachingus ja mentorluses keerulisem kasutada, kui sa just temaga koos „põllul“ ei ole.

3) Tõeliselt inspireerivate ja südamesse minevate lugude abil. See aga eeldab keskmisest võimekamat lugude vestjat.

Mis ma tegema peaks, kui ikkagi küsitakse nõu?

Lihtsalt küsimust ignoreerida ei olels viisakas. Küsi parem, kas ta on nõus kõigepealt enda lahendused välja pakkuma, lubades, et soovi korral jagad pärast oma kogemust. Kui inimene on oma lahendused välja pakkunud, lase tal välja valida endale sobivaim.

Kui ta ikka veel nõuannet soovib, ära anna ühest soovitust. Jaga parem, kuidas oled ise teinud või teisi näinud tegutsemas. Nii jääb vastutus valiku ja teo eest inimesele endale. Tõenäosus, et ta öeldu järgi tegutseb, on kordi suurem. Lisaks ei tule ta järgmine kord, kui asjad viltu läksid, sulle ütlema, et vaata mis nüüd sinu pärast juhtus.

Mõnikord on vaja vastata otse, kui tegu on väga lihtsa tehnilise küsimusega. Lemmiknäide – kui keegi tuleb küsima, kus siin majas WC on, ei ole mõtet hakata küsimuste kaudu lahendust otsima.

Lõpetuseks – hea coachi ja mentori võtmeoskus on küsida lihtsaid, kuid võimsaid küsimusi, ja kuulata. Väga hea coach suudab aga kokku siduda kliendi mõistuse, südame, hinge ja kehatarkuse.

Mõnusat küsimist!

Artikkel ilmus 16.03.21 Eesti Mentorite Koja kodulehel

Photo by Mikel Parera on Unsplash

Mis on õnneliku elu siht?

Vahel inimesed küsivad, mis on elu mõte. Milleks me siin oleme, mida oleme tegema tulnud?

Seda võib vaadata seitsmel erineval tasandil. Need on justkui erinevad maailmad, matrjoškad, kus suuremad ja sügavamad hõlmavad väiksemaid.

Esimeses heidetakse meid suurest tervikust välja, nii nagu laine heidab veetilga rannale. Sellest üksi olekust algabki teekond tagasi suure terviku poole. Oleme kui veetilk, kes suurelt rannalt aurustub ja vihmana maale sajab, et siis elujõge mööda tagasi ookeani voolata.

Teises toimub kiire kasvamine ja vaimustunult koos eluga rõkkamine. Tunneme maailmast siiralt rõõmu, näeme teda värvilise ja mitmemõõtmelisena. Tajume elu müstikat ja muinasjutulisust, suhtleme kujutlevate sõpradega. Kogu maailm on üks suur mänguväljak. Vaimustume sellest, kuidas vahel sajab vihma ja siis paistab päike. Kord voolame kiirelt ja teisal jääme vaimustunult kollast liblikat imetlema.

Kolmandas avastame ennast ja sõbrad. Armume teistesse, õpime „täiskasvanu“ kombel elama ja saame esimesed valusad kogemused.

Neljandas teeme tööd, vahel võitleme eluga, konkureerime ja kogeme puudust. Meil tekib hirm- äkki meil ei ole piisavalt- ruumi, õhku, toitu, raha jne. Või et me ise ei ole piisavalt head, ei enda ega teiste silmis.

Viiendas on soov elu paremaks teha ja oma kutsumus leida. Oluliseks muutub nende elu parandamine, kellega koos kujuteldava sihtpunkti poole liigume. Me ei tea, mis see sihtpunkt on, kuid see tõmbab ja kutsub meid vastupandamatult. Saame esimesed kokkupuuted, vihjed millestki suuremast, Allikast endast. Kohtume erinevate õpetajatega, saame neist mõjutatud ja mõjutame neid.

Kuuendas tuleb elujõega kaasa minemine ja elule uuesti ärkamine. Saame püsivamad kogemused Allikast ja tema suurusest. Kogeme teadlikult kõike seda, mis meile teel ette jääb. Vahel on jõepõhi liivane, siis mudane, siis kivine. Vahel on taevas meie kohal pilvine, vahel päikeseline. Vahel kulgeme aeglaselt ja laisalt, vahel kiirustame üle kärestike ja uperpallitame koskedest alla. Kõik need kogemused talletame endasse, väikesesse veepiiska, et lõpuks ookeanile edasi anda.

Lõpuks jõuame Algallika juurde tagasi– ookeanini, millest kord eraldusime. Kutsutakse teda erinevate nimedega- teadlased kvantväljaks, indiaanlased Suureks Vaimuks, kristlased Jumalaks, hiinlased Taoks jne. Kuid nimi polegi tähtis—nagunii ei suudeta teda lõpuni kirjeldada. Loeb vaid vahetu ja ajatu kogemus, milles lahustub kõik ja millest tekib kõik.

Mis sellest järeldub?

Ilmselt pole ühte, õiget ja ainsat elu eesmärki. On vaid elu ise erinevates vormides ja värvides. Igal elujõe lõigul erinevad sihid ja eesmärgid, milleni mõistusega ette vaadata püüdes ei pruugigi küündida. Nii nagu jõge mööda alla sõites näeme vaid järgmise käänakuni, nii on ka elus. Vaid tagasi vaadates näeme läbitud teekonda, ja toimunu saab tähenduse, muutub loogiliseks.

Lõpuks polegi vist oluline, kui suureks piisaks oleme kasvanud, mida ehitanud või millise varanduse kogunud. Pigem see, millise värvi oleme elujõele andnud ning mis kogemustega ookeani tagasi jõuame.

See võikski orientiiriks olla – igal teelõigul elust rõõmu tunda, enne kui elujõgi uue käänaku teeb ja uued kogemused toob.

Mõnusat kulgemist ja rõõmsat loomist!

Ain Mihkelson

5 moodust, kuidas iga päev õnnelikumalt elada

Sageli arvatakse, et elu parandamiseks tuleb teha suuri ja dramaatilisi muutusi. Vahel peabki, kuid tõenäoliselt mitte iga aasta. Lihtsam on vähehaaval aga järjekindlalt kasvada. Nii, nagu puud kasvavad jupphaaval iga aasta.

Pakun välja viis moodust, mis igapäevasel praktiseerimisele viivad õnnelikuma eluni. Seejuures palju kindlamalt, kui suured ja dramaatilised muutused mõni kord elus. Seda kinnitavad nii suur hulk teadusuuringuid kui ka mu enda kogemused.

1. Päeviku pidamine

Aitab sul enda jaoks olulise läbi ja lahti mõtestada ning saadud kogemustest õppetunnid välja noppida. Saad rahulikult unistada ja plaane seada ilma suuri kohustusi võtmata. Päevik hoiab sulle olulise meeles. Samuti on päevik hea koht frustratsiooni ja murede kahjutult välja elamiseks,

Alusta nii nagu sulle sobib. Mulle meeldib hommikuti enne muid asju kirjutada, kuid võid ka õhtul kirjutada. Peaasi, et võtad endale päevas vaikse hetke. Mõni kirjutab pabermärkmikku, mõni arvutisse. Proovi mõlemat ja vaata, kumb sulle rohkem sobib.

2. Liikumine värskes õhus

Juba 30min päevas on väga tubli algus. Hommikuti liikumine loob kogu päevale hea fooni. Kuid ka õhtul peale sööki pidi kasulik olema. Mõlemad aitavad kaasa heale unele, mis laseb sul päeval efektiivsemalt toimida. Ideaalis võiks liikuda looduses, kuid ka linnapargis või -tänavail käimine ajab asja ära.

3. Mõtlus ehk meditatsioon

Hommikuti mediteerides lood rahuliku fooni kogu päevale. Õhtuti aga maandab kenasti päeval kogunenud pinged.

Kui klassikaline meditatsioon pole sinu teema, otsi mõni aktiivsem variant. Hea kombo on käimismeditatsioon (Google’i otsingus “walking meditation”). Nädalavahetuseks on head variandid fotojaht, korilus, kalapüük vmt. Kõik sellised tegevused, mis tähelepanu endasse tõmbavad.

4. Tänurituaal

Meenuta teadlikult, mis su elus juba praegu hästi on. Tunneta seda kogu oma keha ja südamega. Võid ka päevikusse kirjutada- mul on päevikus selle jaoks eraldi koht. Sobib nii hommikul peale tõusmist kui õhtul enne uinumist teha (boonusena toob hea une).

Järjekindlalt praktiseerides muudab see su tasahaaval õnnelikumaks. Ilma, et peaksid ostlema, tööd vahetama või suuri muutusi tegema.

5. Millegi uue õppimine

Proovi kuu aega iga päev võtta 20 min lugemiseks, podcastide kuulamiseks või mõne uue oskuse omandamiseks. Aastas teeb see kokku 120 tundi enda arengule pühendatud aega.

Kui aga isegi 20 min päevas tundub palju, vaata järgi, kuhu su aeg kaob. Väikeste laste kõrvalt või mitut tööd tehes on tõesti iga minut arvel. Muul juhul tasuks vaadata, palju aega kulub n sotsiaalmeediale või telekale.

Kuidas alustada?

Hea on kõiki neid asju tehes luua regulaarsus ja alustada vähemast.  Nii on lihtsam end reel hoida. Võid siit juurde vaadata, kuidas luua uusi harjumusi nii, et need püsima jääksid.

Kui sa kõiki viite juba praktiseerid, leiad rohkem ideid õnneliku elu kogemiseks siit: 12 õnnetoovat tegevust.

Mõnusat uut aastat kõigile!

Ain Mihkelson

Photo by Artem Beliaikin on Unsplash

Kuidas päriselt enda lubaduste juurde jääda?

Optimistlikumad meist annavad uue aasta alguses lubadusi. Hakkan sportlikumaks, tervislikumaks, paremaks, lähen trenni, pean dieeti jne. Pessimistlikumad või elukogenumad on sellest loobunud. Nad teavad, et enamasti need lubadused ei kesta. Nii ongi, heal juhul pooled uusaasta lubadustest saavad tõeks.

Kuidas siis tuua kestvad muutused enda ellu? Kuidas luua harjumused, mis toetavad meie eluteed?

Miks me ebaõnnestume uusaasta lubaduste pidamisega?

Vähemalt kahel põhjusel. Esiteks ei pruugi lubaduse taga olev soov (peenema nimega motivatsioon) piisavalt selge ja tugev olla.

Teiseks, me püüame lubadusi puhtalt tahtejõu pealt ellu viia. Kuid tahtejõud kulub päeva jooksul samuti nagu füüsiline lihas väsib. Ilmselt on kõik kogenud, kuidas väsitava päeva õhtuks on tahtejõust alles vaid riismed. Nii kaob jõud lubatu ellu viimiseks, kui on vaja pingutada.

Mida siis teha? Kas oleme määratud hukule ja jäämegi enda nõrkuste küüsi?

Kaugeltki mitte. On hulk inimesi, kes on suutnud lubadused ellu viia. Ja me kõik oleme mõne uue harjumuse juurutanud. Enamus meist ju peseb iga päev hambaid- on seegi noorena omandatud harjumus.

TIPTOP meetod kestvate harjumuste loomiseks

Jagan järgnevalt meetodit, mis aitab uue harjumuse juurutada.

Koosneb see viiest osast. Esimesed kolm (TIP) on ettevalmistus, mis tuleb üks kord läbi teha. Need loovad tugeva vundamendi lubatud tegevusele. Keskmine osa (T) on lubatud tegevuse endaga seotud. Viimased kaks järeltegevust (OP) aitavad tehtul kinnistuda.

Olen coachina näinud seda toimimas, nii teiste kui enda peal. Näitena kasutan jooksuharjumuse loomist (jõudsin nii aastaid tagasi nullist maratonini). Kuid see meetod sobib ükskõik millise uue harjumuse loomiseks või vana muutmiseks.

Tähendus

Miks see muutus või lubadus mulle oluline on?

Küsi endalt vähemalt viis korda “miks”, minnes iga kord sügavamale.

Näiteks: miks ma tahan jooksmas käia- see annab hea tervise. Miks on hea tervis oluline- nii jõuan rohkem. Miks on oluline jõuda rohkem- nii olen parem isa/ema oma lastele ja kaaslane oma kaasale. Miks on oluline olla parem ema/isa/kaaslane- nii muudan nende elu paremaks. Miks on oluline nende elu paremaks muuta- …

Nii läbi mõeldes saad selgemaks, miks soovitu sinu jaoks oluline on. Või saad aru, et tegelikult polegi. Siis võid selle rahulikult kõrvale panna. Kui tähendus puudub, on tõenäosus lubaduse ellu viimiseks väga väike.

Identiteet

Kes ma siis olen, kui ma lubatu ellu toon? Mida minu kohta öelda saab?

Ülaltoodud näidet kasutades olen hea isa/ema/kaaslane. Raskel hetkel on seda endale hea meelde tuletada (näiteks kui ei viitsi õhtul jooksma minna). Saad endalt küsida, kas ma tahan olla hea isa/ema või …

Päästik

Mis käivitab lubatud tegevuse? Mis annab märku, et nüüd pean tegutsema?

Selleks võib olla nii koht, aeg, tingimus, tegevus. Näiteks igal õhtul kell kuus. Või iga kord, kui koju jõuan. Päästikuks võib olla ka tunne- väsimus, vihastamine, tüdimus, nälg, rõõm jne. Näiteks iga kord, kui tunnen magusaisu, teen seda või toda.

Tegevus

Mida ma täpselt teen, kui päästik käivitub?

Mida täpsemalt kirjeldad, seda parem. Toon näite päris elust. Hea tuttav Tarmo Mere lubas igal õhtul koju jõudes trenniriided selga panna ja väravani minna. Ja seal alles mõelda, kas läheb jooksma või mitte. Küsimuse peale, mitu korda ta tagasi on tulnud, vastas ta null korda.

Oluline on tegevus nii selgelt läbi mõelda, et ei peaks enne tegutsemist enam mõtlema. Mida lihtsam on alustada, seda parem. Võid teha ka ettevalmistusi, et oleks lihtsam alustada. Näiteks paned trenniasjad hommikul valmis, kui vaim on veel värske.

Ohverdus

Tähista ja võta tegevust kui lühiajalist ohverdust parema tervise, suhte, elu vmt nimel.

Jooksuga on lihtne- see tekitab niigi hea tunde peale jooksu. Kui aga tegevusest endast rõõmu kohe ei sünni, premeeri end millegi tervislikuga. Nii tekib positiivne emotsioon tegevusele, mis innustab edasi minema.

Progress

Oma tegevuste/tulemuste mõõtmine ja raporteerimine.

Jooksu puhul võid kasutada äppi (n Sports-Tracker või spordikellade äpid), mis jooksud salvestab. Kui näed, et oled juba 3 nädalat korralikult trenni teinud, ei taha sa enam edukat jada katkestada.

Muude tegevuste puhul aitab tehtu/tulemuste üles kirjutamine. Olgu siis seinale tabelisse, arvutisse või päevikusse.

Väga tugevalt toetab, kui saad kellelegi lubatust regulaarselt ette kanda. Uuringute järgi täidetakse vaid alla poole endale lubatust. Kui aga inimene lubab kellelegi oma tegevusest raporteerida, kasvab tõenäosus 95% peale.

Võid näiteks sõbraga kokku leppida, et igal pühapäeval kannad ette, mitu korda trennis käisid.

Kaua peaks ennast sedasi juhtima?

Optimistlikumad räägivad, et 21 päeva jooksul kujuneb uus harjumus. Realistlikumad räägivad 40, 60 ja 90 päevast, isegi aastast. Mul on jäänud mulje, et 2-3 kuuga juurdub juba suhteliselt tugev harjumus.

Kui uus ja toetav harjumus on kord juurdunud, ei pea sa enam sellele mõtlema ja tahtejõudu kasutama. See juhib sind automaatselt nagu teisedki harjumused. Sedapuhku aga just sinna, kuhu sina soovid. Nii oled oma elu juhtimise enda kätte võtnud.

Millest alustada?

Vali tegevus, mis sulle endale tundub kõige kasulikum JA meeldivam. Nii on lihtsam alustada.

Inspiratsiooniks leiad mõned igapäevased inimesi õnnelikumaks tegevad tegevused siit.

Kui aga eesmärk tundub liiga suur ja hirmutav, siis alusta väikselt. Hea artikli selle kohta leiad siit.

Mõnusat enda ja oma elu kujundamist!

Ain Mihkelson

Photo by Joshua Earle on Unsplash