Kuhu coaching on liikumas?

Every great champion has a coach and every great virtuoso has a mentor.“ Nii sõnas Robin Sharma ühel webinaril, kui ootasin lendu Prahas toimuvale üleilmsele coachide kogunemisele.

See oli suurepärane sissejuhatus järgnevatele päevadel toimuvale konverentsile ICF Converge 2019, kus olid koos coachingu tipud üle maailma. 70’st riigist oli meid kokku tulnud ligi tuhat, Eestist kaks- mina ja Tiiu Allikvee. Silma järgi vähemalt pool osalejatest oli USA’st, seejärel Kanadast ja ülejäänud maailma eri otstest. Kõigil soov veel paremaks coachiks saada ja inimeste ning maailma arengule kaasa aidata.

Mis toimus?

Üle 80 erineva töötoa, ettekande ja praktika, nii et kohati oli raske valikuid teha- oleks tahtnud nii mitmesse paralleelselt samal ajal toimuvasse töötuppa minna. Esinejad olid tipptasemel, suutes osalejad kuulama ja kaasa mõtlema panna. Veel ägedam aga- panna meid jagama ka teemadel, mis võisid ebamugavalt isiklikud tunduda.

Mida juhi ja coachina kaasa võtta uuematest trendidest:

  • Innovatiivsus ja uued ideed– otsi uusi ideid täiesti teistest valdkondadest. Näiteks- arstide teami koostöö operatsioonilaua ümber paranes oluliselt, kui võeti üle Formel 1 meeskondade tegutsemisest parimad praktikad (boxipeatustes suudetakse loetud sekunditega vahetada nii rehvid kui tankida kütus).
  • Mindfulness ja kohalolu – teemad, mis Eestis veel on paljude jaoks kergelt „uhhuu“ valdkonda kuuluvad. Mujal maailmas aga järjest laiemalt levimas ka suurorganisatsioonides ja tippjuhtide tasandil. Viimastel aastakümnetel ka teaduslikult kinnitust saanud, et need praktikad aitavad nii juhte ennast kui ka nende meeskondi.
  • Spirituaalne intelligentsus (SQ) on praegu samamoodi ajast ees olev valdkond nagu paarkümmend aastat tagasi oli emotsionaalne intelligentsus (EQ). Toona vaadati Golemanile (EQ mõiste populariseerija) otsa, et imelik oled või, kuid tänapäeval on EQ mujal maailmas nõutud ja hinnatud juhi omadus. Kes tahab teistest ees liikuda, võib just SQ arendamisest ja kasutamisest leida võimalused enda ja meeskonna arendamiseks.
  • Mängulisuse olulisus– läbi mängulise meelelaadi ja tegutsemise on palju lihtsam jõuda kvalitatiivselt uute lahedusteni, kasvatada meeskonnas usaldust ja tuua koostöö uuele tasemele. Saime läbi teha erinevaid mänge ja meetodeid, kus tajusin ühelt poolt, kui lahe ja kasulik see oli, samas aga tunnetasin enda (kultuurilist?) kammitsetust. Ju siis jaheda eestlasena vajan pikemat soojendust- teema, millega on vaja veel edasi mängida.
  • Intuitsiooni ja kehateadlikkuse (kõhutunde) kasutamine nii coachina kui juhina. On ju meie peas olev aju närvisüsteemist ainult üks osa. Juba mõni aeg tagasi on kindlaks tehtud, et inimese südames ja kõhus on aju meenutavad närvirakud ja ühendused. Proovisime kohapeal järgi erinevaid mooduseid ja tõepoolest- tulidki erinevad vastused ja küsimused, kui suuremat kehateadlikkust kasutada. Toodi ka näide- kui ainult ratsionaalset mõistust kasutada, siis suudame kasutada vaid kuni 47% aju võimekusest. Kui aga mängu tuua ka intuitsioon, loovus, vaikus ja kohalolu, siis on tulemuseks minimaalselt 51% aju võimekusest.
  • Tugevuste ja oma unikaalsuse kasutamine– tihtipeale on inimestel raske vastata, mis on nende tugevused. Saime kaasa head tehnikad, mis aitavad tugevustele teise nurga alt läheneda ja inimesi inspireerida. Kõige lihtsam näide- palu inimesel kirjeldada mõnda hetke, kui ta tundis end tõesti hästi ja edukana. Selle kirjelduse käigus võid ka küsida, mida ta tegi ja kuidas käitus- selle käigus tulevadki tema tugevused välja, kui tähelepanelikult kuulata.

Isiklikust vaatest olid mulle endale kaks kõige olulisem taipamist:

  • Kui tundub, et olen juba äss valmis ja tean kõike, tasub käia suures ilmas oma ala tippude juures vaatamas, mida seal tehakse ja räägitakse. Nii võib avastada, et kasvamis- ja mänguruumi on veel küllaga ja saab tegutsemislusti juurde.
  • Teemad, millega ise tegelenud olen (juhtimise sidumine teadlikkuse, kohalolu, sügavama tarkuse ja loodusega) ja mis tunduvad Eestis veidi metsa poole olema, on tegelikult mujal maailmas juba täiesti aktsepteeritud ja laiemalt levimas. See andis mõnusasti juurde kindlust ja motivatsiooni jätkata- küll jõuavad ka teised Eestis järele.

Kokkuvõtteks

Viimase päeva õhtul Prahas sai rahulolevalt tagasi vaadatud- hing laulis rõõmust uute kogemuste ja tuttavate üle. Ja isegi kui pea oli otsas lõhkemas kogu sellest tarkusest ja melust  (nii ütles üks teine osaleja tabavalt), oli ikkagi väga hea meel möödunud päevade üle.

Mõnusat kasvamist kõikidele! Ikka omal moel ja omas tempos.

Ain

Mõtisklusi kastisüsteemist

Ilmselt oled kuulnud India kastisüsteemist ja sellest, kuidas valesse kasti sündides oli sinu saatus suuresti ette määratud. Madalama kasti inimestel polnud asja kõrgema kasti juurde ja vastupidi.

Kastisüsteemi esialgne idee oli aga suuresti teine, enne kui inimesed selle vussi keerasid. Selle järgi oli neli viisi, kuidas inimesed said teisi teenida. Samad viisid kehtivad ka tänapäeval, isegi kui mõnes kohas on piirid kastide vahel hägusamad. Ükski neist pole teistest halvem või parem. Just nii nagu ei saa võrrelda õunapuud roosi või kartuliga, on igal kastil oma roll ja ülesanded. Selleks, et elu tervikuna oleks ilus ja õnnelik, vajame nii õunu, roose kui kartuleid.

Esialgsed neli kasti ja nende tähendus

Esimesse kasti kuulusid inimesed, kes teenisid teisi füüsilise tööga. Põllu- ja metsamehed, ehitajad, kaevurid jne.

Teise kasti kuulusid mõttejõuga tööd tegevad inimesed. Tänapäevases mõistes spetsialistid, eksperdid, ametnikud, müüjad jne.

Kolmandasse kasti kuulusid teisi tahtejõuga teenivad inimesed. Ehk siis haldamise, kaitsmise ja juhtimisega seotud inimesed, kes teisi oma tahtega suunasid ja käsutasid. Näideteks on sõjaväelased, valitsejad, õpetajad. Tänapäeval on selle grupi suurimaks esindajaks igat sorti juhid.

Neljanda kasti moodustasid vaimsuse ja usuliste õpetustega seotud inimesed. Tänapäeval on selle näiteks vaimulikud, igat masti spirituaalsed õpetajad, gurud, tervendajad ja teised spirituaalset põldu kündvad tegelased.

Kas inimesed peavad kõik kastid läbi käima?

Kindlasti mitte. Kuid mul on tunne, et iga etapp või kast valmistab sind teatud moel ette järgmiseks, olgu see siis selles või järgmises elus. Sellest jaotusest lugemine oli minu jaoks omamoodi valgustav hetk. Sain aru, et olen enda elus liikunud n-ö ühest kastist teise.

Kui vaatan enda elu peale, siis noore poisina alustasin koolivaheajal füüsilise tööga, peale kooli jätkasin jooksupoisina ehitusfirmas ja siis spetsialistina suuremates firmades. Ühel hetkel jõudsin juhi ametini, kuhu elu ise mind tugevalt suunas. Alguses ajasin küll sõrad vastu, kuid hilisem elu on näidanud, et ka see oli elus vajalik etapp. Täna ei julge ma öelda, et olen vaimujõul teenimiseni jõudnud, kuid mingi kutse ja vihje on ometi õhus, mis selles suunas näitab.

Samas olen alati imetlenud ja tundnud omajagu kadedustki inimeste ees, kes näivad elu algusest alates teadvat, mida nad teha tahavad ja teevad seda siis õnnelikult elu lõpuni. Samas kui teised käivad ja otsivad seda õiget. Sageli hakkab otsingute aeg keskea saabudes, kui senised tegevused ei paku enam rõõmu ja otsitakse välist lohutust mujalt. Olgu selleks siis (ekstreem)sport, alkohol, uued suhted või muu, mis viib tähelepanu hinges närivalt rahutuselt.

Mida see kõik minu jaoks tähendada võib?

Kui avastad ennast mõtlemas oma elu ja töö mõttekuse üle, on see ilmselt märk, et midagi pole päris õigesti. Vahel võib juhtuda, et jääme ühte etappi või kasti liiga kauaks kinni. Kuidas sellest aru saada? Lihtne testküsimus: kui palju rõõmu sa oma tööst ja elust tunned? Kui see on kümne palli skaalal alla kuue või seitsme ja sa oled oma tööd juba pikalt teinud, siis tasub süvenda ja mõelda. Tõenäoliselt ei ole rahulolematuse põhjuseks enam vilumatusest tulenev saamatus või suutmatus hakkama saada, vaid midagi muud.

Siinkohal meenub „Prohvetist“ tuntud mõte: „Kui te ei saa töötada armastuse, vaid ainult vastumeelsusega, siis on parem, kui jätate töö sinnapaika ning istute templiväravas, et võtta vastu almuseid neilt, kes töötavad armastusega. Sest kui te küpsetate leiba ükskõiksena, küpsetate te kibedat leiba, mis kustutab vaid pool inimese näljast. Ja kui te vimmaga südames purustate viinamarju, siis nõrgub teie vimmast mürki veinisse.“

Kuidas aru saada, mis on minu tee?

Kui oled harjunud ise oma elu üle mõtisklema, võta selleks aega ja küsigi endalt, mis teeks minu südame rõõmsa(ma)ks? Kuidas saaksin teisi nii teenida, et tunneksin ise rõõmu ja ka teistel oleks sellest kasu? Millised tegevused ja millised inimesed mind rõõmsaks teevad? Kus ja kuidas ma neid asju teha tahaksin?

Teine moodus on leida kogenum sõber või tuttav, kes suudab sind ära kuulata ja õigeid küsimusi küsida. Kui mõtlen tagasi enda viimase viieteistkümne aasta oluliste muutuste ja arengute peale, siis iga kord on abiks olnud keegi targem ja kogenum, kes on õigete, vahel ka valusate, küsimustega edasi aidanud. Lugedes lugusid inimestest, kes on maailmas midagi korda saatnud või eeskujuks olnud, leiab sageli kangelase kõrvalt targema nõuandja. Või siis vaata mõnda head filmi ja leiad ka sealt Õpetaja suure algustähega, kes kangelast ühel või teisel moel toetab. Üks tuntumaid näiteid popkultuurist on YodaTähesõdadest, kes Luke Skywalkeri õigele teele aitas.

Kuidas ma soovitud muutuse oma ellu toon?

Igasugune muutus, eriti veel suurem karjäärialane muutus, tekitab inimestes hirmu ja on täiesti normaalne nähtus. Esimene samm võikski olla selle hirmu teadvustamine ja aktsepteerimine.

Kui sa ei ole valmis kohe kõiki sildu põletama, pööra pilk lihtsamate võimaluste poole, kuidas enda töö huvitavamaks ja rõõmsamaks teha. Võib-olla on see mõni uus valdkond või teema töö juures, mis sind kõnetab ja inspireerib. Või on see juba olemasolevate teadmiste ja kogemuste jagamine teistega. Nii saad ennast kasulikumana ja vajalikuna tunda, mis toob ka rõõmu tagasi ning lisaks õpid ise uusi oskusi. Meenub aeg, kui hakkasin ise juhi ameti kõrvalt hakatud teiste juhtide arengu toetamisega tegelema. Olen veendunud, et see tegi mu sel hetkel paremaks inimeseks nii kolleegidele kui ka lähedastele. Ühtlasi tõi see hiljem mu praeguste liistude juurde. Muidu oleksin võib-olla siiamaani õnnetult kabinetinurgas istunud ja tundnud kurbust oma elu üle.

Mida teha aga siis, kui olemasolevat tööd täiendada või muuta ei saa ja hing annab siiski märku, et on aeg muutusteks, kuid julgust napib? Põhimõtteliselt ongi kaks valikut. Kas istuda õnnetult edasi või hakata otsima teed edasi. Enda kogemuse pealt soovitan pöörduda mõne hea coachi või mentori poole – mina olen iga kord nende abil elus edasi saanud.

Lõpetuseks veidi naljakas kogemus. Ühel hetkel, olles liiga pikalt venitama jäänud muutustega enda tööelus, hakkas unenägudes korduma motiiv, kus jäin hiljaks või millestki maha. Enamasti olid need lennukid ja laevad, vahel ka rongid. Ei osanud sellest midagi arvata, kuni hea kolleeg küsis, et millest sa oma elus oled maha jäämas, kuhu sa oled hiljaks jäämas? Siis sain aru, et alateadvus ise andis mulle märku: kuule, mees, aitab juba küll ja tee oma muutus ära. Peale muutusi kadusid ka need unenäod.

Millest Sinu unenäod Sulle räägivad?

Ain Mihkelson

Artikkel ilmus 05.04.19 Edasis.

2018 kokkuvõte Ainilt

Lubasin enne jõule suure suuga teha kokkuvõtte eelmisest aastast. Oli see ju väga äge aasta, täis nii rõõmsaid kui raskeid hetki, õppimisi ja jagamisi, saamisi ja andmisi.

Mis toimus minus endas, lisaks kõigele välisele?

Mõneti sobib aastat tervikuna iseloomustama mingi suurema ja vägevama jõu tunnetus ning ühenduse tajumine, mis on kaasa toonud parema intuitsiooni ja sügavama maailma taju. Rääkimata siis väikestest lahedatest imedest ja kokkusattumustest igapäeva elus.

Tagasivaade

Hirmudega tutvumine

Sügis oli minu jaoks väga keeruline aeg, kus sain tegeleda enda suurimate hirmudega. Kas ma olen ikka piisavalt hea ja väärt isa, mees ja inimene? Kuidas ma hakkama saan, kui suuremad planeeritud tegevused ja sissetulek ootamatult ära kukuvad? Kuidas ma siis reageerin ja oma rahu ning tasakaalu säilitan, mille olulisusest olen teistele nii innukalt rääkinud? Tagantjärgi oligi see vist eelmise aasta kõige raskem hetk.

Enne seda (äkki just tänu sellele?) eelnes sügavama sisemise kasvu ja puhastumise periood, kus sai terapeudi abiga minevikuhaavadega tegeletud ja puhastatud alateadvuses lahendamata mustreid. Üldse oli suvi-sügis suhteliselt sissepoole suunatud periood, kus tegelesin suuresti enda isiklike teemadega ja heategevusse ning kogukondadesse suunatud projektidega.

Rõõmsad hetked

Heledama hetkena sügisesse jäi aasta koolitaja nominatsioon Raplamaa Täiskasvanud Õppija nädala raames. Pean tunnistama, et ei suuda siiamaani enda kohta kasutada sõna koolitaja- no ei kõla õieti. Pigem tahaks öelda, et olen parimal juhul kaasa aitaja või arengu toetaja, kes aitab inimestel nende endi sügavama tarkuseni jõuda.

Suve algusesse jäi rõõmsama poole pealt minu esimese raamatu “Ümberpööratud pahupidi sünd, mis oli üks tõeliselt hinge rõõmustav hetk, tuues ühtlasi ka südamesse hingerahu. Tundsin, et isegi kui peaksin nüüd surema, olen ühe väga olulistest asjadest selles elus teinud ja saan nüüdsest elu rahulikumalt võtta. Küllap see oli siis niivõrd oluline verstapost, et hing ei saanud enne rahu, kui olin selleni jõudnud.

Unistustest edasi rääkides- coachingud muutusid veelgi sügavamaks ja tähendusrikkamaks, tuues inimestele (vahel ootamatul moel) muutusi, millest nad olid juba kaua unistanud või mõelnud. Seda on olnud tõeliselt inspireeriv pealt vaadata ja kogeda. Kõige lihtsam soovitus- räägi enda unistusest, kõva häälega, mõnele heale tuttavale, kes kuulata ja küsida oskab. Vahel sellest täiesti piisab.

Eriti tegid rõõmu suvised looduscoachingud, kus sündis tõeline maagia ja hinged said puudutatud nii loodusest kui mänguilust meie vahel. Huvitaval kombel olid kõik suvised looduscoachingud kingituseks sõpradelt või lähedastelt. Tundsin siirast heameelt, et ilmas on selliseid häid ja hoolivaid inimesi, kes märkavad, kui lähedane abi vajab.

Mentorite Kojas saime hakkama veidi pikema ja täiesti teistmoodi arenguprogrammiga juhtidele, mis oli paras väljakutse ja lõpuks kukkus välja hoopis teisel, paremal moel, kui plaanisin. Kinnitades taaskord, et meie võime ette näha, eriti teiste inimestega seonduvat, on kaunikesti piiratud.

Töötubadesse ja mõttekodadesse meeskondadega tuli juurde sügavam ja ühendust loov mõõde, nii et inimesed lahkusid rõõmsamate ja samas mõtlikumatena, justkui palju paremate inimestena. Võib-olla on sellele kaasa aidanud ka trummi ja teiste meelerännaku “tehnikate” kaasamine, mis töötavad teisel tasandil, kui puhtalt mõistusega loodu.

Meeskonnaga Preeriakojas

Kõlab veidi uhhuu jutuna, kuid trummi- ja meelerännakud on möödunud aastal saanud sügavama ja väekama mõõtme peale suvist Pete Bengry „koolitust“. See oli justkui trummikoolituse meistriklass, kus mitme päeva jooksul sai tehtud rohkem erinevaid trummi- ja meelerännakuid, kui eales oleks võimalikuks pidanud. Sealt sain ka vastuse küsimusele, mis oli mind pikalt painanud- kes ma siis ikkagi olen ja mida tegema peaks? Mitte et see vastust oleks mu elu lihtsamaks teinud, pigem vastupidi.

Novembrisse jäi aasta kõige intensiivsem, väsitavam ja samas innustavam kogemus. Sain maitsta elu õpetajana- nädalane kursus gümnaasiumi noortele  teemal “õnneliku elu loomine” võttis täiesti võhmale. Oli selles omajagu enda hirmudele vastu astumist (millegipärast olen noortega tööd peljanud, ilmselt mu enda koolihirmud) kui ka mitmete ootuste mitte täitumist. Minu jaoks kõige raskem noorte puhul oli kohese tagasiside puudus, erinevalt täiskasvanutest, kelle puhul saab üldjuhul kohe aru, kas meeldib või mitte. Nii vehklesingi justkui pimeduses, ja alles hiljem öeldi, et see või teine asi väga meeldis- nägudest aga ei lugenud kohe suurt midagi välja. Praegu tahaks öelda, et töö koolinoortega on koolitaja või õpetaja meistriklass- kui nendega saad hakkama, siis on täiskasvanutega töö lapsemäng. Küll aga oli kursuse lõpetamisel rõõm suur, kuuldes ja vaadates, kuidas nad mõtlevad ja kuhu välja jõudsid.

No ja enne jõulu suutsin korralikult üle tõmmata enda raamatu kingiprojektiga. Ise ka pärast imestasin, miks ma seda nii tõsiselt võtsin ja nii palju energiat sisse panin. Alles jõulude aegu sain aru, kui keskmest väljas olin vahepeal. Ometigi on hea meel, et sai ära tehtud- tänu sellele jõudis väga paljude inimesteni kingitus, mida nad poleks oodatagi osanud. Järgmine kord pean lihtsalt meeles pidama, et seda pisut nutikamalt ja tasakaalukamalt teha.

Raamatutega seoses meenub ka tutvumine kahe elava kirjandusklassiku- Valdur Mikita ja Doris Karevaga. Nendes kohtumistes oli rahu, rõõmu ja sügavust, vestlusi olulistel ja päris teemadel ning ühtlasi ka innustust edasiseks. Nii nagu õpipoiss saab inspiratsiooni Meistri käe all ja juures töötamisest, on ka nemad mind innustanud edasi kasvama, kirjutama ja mõtlema.

Päris uue leiuna aga jõudsin Eesti kirjaniku ja kunstniku Mathurani, keda lihtsalt peab kuulma. Tema loovkirjutamise õpitoad olid täiesti teisel tasemel, pannes mõtlema, et ma tahan ka ühel hetkel niivõrd ägedaid asju teha nagu tema teeb.

Sügisel sain teha täiesti teisel kujul ja moel VisioonirännakuLihtsalt tunne tuli ühel hetkel nii tugev, et tavapäraselt enam ei saanud. Tagantjärgi on hea meel, et ka see sai ära proovitud. Tundub, et seekord oli just sellist vaja, nii mulle endale kui osalejatele. Ühtlasi õppisin veelkord usaldama enda sisetunde tähtsust, isegi kui see võib viia ebamugavatesse olukordadesse.

Võib-olla sellest innustust saanuna sai kirjutatud Edasisse üks pikem lugu enda vaimsetest otsirännakutest viimastel aasatel. Oli see omajagu raske ettevõtmine minu jaoks- kas julgen sedalaadi teemalt teki kergitada. On ju tegu sügavalt isikliku jagamisega, kuid samas lootsin, et ehk on lugejatel sellest abi ja suudavad mõne minu ämbri tegemist vältida. Kuigi mul on tunne, et igaüks peab oma ämbrid ikka ise läbi kolistama.

Viimase asjana meenub sügisest väike võit magusasõltuvuse üle, mis jõulude aegu sai küll pisut kannatada. Olen eluaeg olnud suur maiasmokk ja kord koogiga algust teinud, ei suutnud kuidagi lõpetada. Nii saigi ühel hommikul, põdedes magusapohmakat eelmise õhtu koogisöömingust, otsustatud, et aitab küll, kas ma siis tõesti ei saa loobuda magusast. Kes siis ikkagi minu elu juhib, suhkur või ma ise? Ei olnud see muutus kerge ja elu ise veeretas ette igasuguseid ahvatlusi. Kõige raskem hetk oli pulma-aastapäeva tähistamisel mõni õhtu hiljem, kui vaatasin pikalt tõtt ülimalt ahvatleva šokolaaditordi tükiga- minu lemmikuga . Naine ka kõrvalt utsitas, et võta ikka, mis see teeb siis. Seekord jäin siiski mina võitjaks, ja see ilus puhas periood kestis kenasti jõuludeni. No ja jõuludest ma parem ei räägi, kuid õnneks on suuremate söömingute aeg möödas ja saab uuesti tavarutiinide juurde naasta.

Oluliseim küsimus?

Aastat kokku võtma sobib suvel minuni jõudnud küsimus- mis on sinu jaoks edu? Võrdlesin kuni selle küsimuseni end vastu ühiskonnas laialt levinud edumudelit. Järgi mõeldes sain aga aru, et olin ajale jalgu jäänud pilti kasutanud enda hindamiseks. Saanud selgeks edu kriteeriumid enda jaoks (rahu, vaikus, tasakaal, ise kasvamine ja teiste toetamine ning parema maailma loomine, ühenduses olemine jmt), mõistsin sel hetkel, et ma juba olengi edukas ja õigel teel.

Nii saan kokkuvõtvalt öelda, et möödunud aasta oli üks pagana äge ja edukas kasvu ning unistuste täitumise aasta.

Soovin ka sulle, et elaksid ja oleksid vastavalt sellele, mis on sinu jaoks oluline ja tõeliselt tähtis!

Mida ootan uuelt aastalt?

Eelkõige keskmest lähtuvat rõõmsat ja rahulikku olemist ning tulemuslikku tegutsemist. Elu edasi viivate ettevõtmiste toetamist, ise kasvamist ja teiste arengu toetamist. Tasakaalu maise ja vaimse, rahulikult olemise ja aktiivselt tegusemise vahel.

Maisel tasandil

  • Toon ellu uuel tasandil juhtide arengupogrammid, mis aitaksid  juhtidel inimese ja juhina kasvada ning tooksid kasu ka nende meeskondadele ja ettevõtetele.
  • Viin läbi lahedaid töötubasid ja mõttekodasid meeskondade ja gruppidega, kus saab nii looduses käia kui ka arutleda hetkel olulistel teemadel ja leida lahendused ees seisvatele väljakutsetele.
  • Viin oma coachingu ja mentorluse jägmisele tasandile, nii et inimesed, kes leiavad tee minuni, saaksid vastused enda küsimustele, jõuaksid enda päris olemuseni ning saaksid enda tõelise potentsiaali realiseerida.
  • Teen mõnusaid müstilise energiga loomisõhtuid, kus saab arutleda olulistel teemadel, kõlavad erinevad helid, mõtted puhastuvad ning rahu ja rõõm saabuvad hinge.
  • Aitan “Ümberpööratud pahupidi” lugejateni  jõuda ja kirjutan uue raamatu valmis.

Vaimsel tasandil

Ootan eelkõige olemise ja elamise kvaliteedi stabiilsust- et kõikides päevades oleks nii rahu kui rõõmu, sügavust ja ühendust, valgust ja helgust.

Millegipärast meenus siinkohal Mathura ütlus „Kõik algab vaikusest, mis on iseenesest täiuslik ja täielik. Alustad vaikusest ja otsid valgust, mis inimest toidab.“

Ning siis teed seda, mis tuleb sul loomulikult hästi välja, kui oled ühenduses- see ongi sinu ülesanne siin elus.

Just seda kvaliteetset ühendust- iseenda päris olemuse, teiste inimeste, looduse ning kõige looduga- ja loomulikkusest hästi tulevat elu edasi viivat tegutsemist tahangi rohkem siia ellu.

Mõnusaid olemisi ja tegemisi, rahu, rõõmu ja armastust kõikidesse päevadesse!

Ain Mihkelson

Kuhu olen teel?

Kujuta ette, et oled roninud oma elu kõrgeima mäe otsa ja istud seal hinge tõmmates. Koos sinuga on sinu parim kaaslane, kes on sind sinu eluteel toetanud ja abistanud. Tõmbate hinge ja vaatate ümbritsevat maailma enda jalge all. Kõiki neid mägesid ja kurusid, orgusid ja kaljusid, pilvi, päikest ja tähti pea kohal. Ning jääd mõtisklema, mida sa oma elus saavutanud oled? Milleks sa siin elus üldse oled? Mida sa oled tulnud kogema, looma, saama ja andma? Nii maailmale kui oma lähedastele?

Istud seal pealpool pilvi ja meenutad oma elu. Ilmselt on selles nii rõõmsaid kui kurbi hetki, pingutust ja lõdvestust, saavutusi ja minna laskmisi. Kuhu oled sa aga nüüd teel? Millised on täna sinu päevad valdavalt? On need päikeselised või pilvised? Puhuvad su päevades tormituuled või paitab soe briis su juukseid? Kuhu sa teel oled? Ja kes on saatjad sinu teel? Võta hetkeks aeg ja mõtle nende küsimuste üle. Sa ei pea ju päriselt mäkke ronima, et nendele küsimustele vastata.

Rääkides paljude erinevate juhtidega, väidab peaaegu viimne kui üks, et jube kiire on – nagu orav rattas. Ei ole aega mõelda ega puhata, endale ja lähedastele aja võtmisest rääkimata.

Ja siis olen kokku puutunud kahe erandliku tippjuhiga, kellest õhkub rahu ja kohalolekut. Mõlemad väidavad, et neil on aega küll. Üks neist on tavaliselt selleks ajaks juba trennigi lõpetanud, kui enamus inimesi alles töölt koju hakkavad sättima. Ja teine väidab, et juhil on aega piiramatult, kuna tal on alati võimalus delegeerida. Mõlema mehe jutust jäi kõlama mõte, et nende ülesanne on luua oma meeskonnale tingimused ja võimalused töö parimal moel tegemiseks, ilma ise vahele segamata. Mul on tunne, et need kaks meest mahuvadki umbes 2% inimeste sekka, kes teavad, mida, miks ja kuidas nad teevad. Täiesti teadlikult, mitte automaatrežiimil toimides.

Kuid ajapuudus ei ole ainult juhtide probleem – uuri enda tuttavatelt, kuidas neil läheb. Pakun, et üle 80% väidab, et neil on jube kiire. Ei jõua ninagi nuusata.


Hiljuti kõnetas mind väide, et üle 90% inimestest kulutab enamuse oma ajast asjadele, mis tegelikult ei loe. See pani mind ennastki mõtlema, kuhu ja kui palju ma oma aega kulutan.


Kui palju ma panustan enda arengule? Mida ma loen ja õpin? Kui palju ma pühendan aega enda keha tervena hoidmisele ja mida ma selleks teen? Või tulen lihtsalt õhtul koju, söön kõhu täis, teen võib-olla veel tööd ja vaatan telekat, enne kui magama lähen? Mida ma teen selleks, et tuua rõõmu nii enda kui teiste ellu? Olen ma teistele eeskujuks oma käitumise ja olemisega, nii et peeglist vaatab igal hetkel vastu minu parim mina?

Kui palju ma panustan aega suhetele? Oma lähedastele, sõpradele ja kogukonnale? Tegelikult? Kui palju mul on tõeliselt tähendusrikkaid ja sügavaid vestlusi? Iga päev, nädal, või kuu? Või kuulan teisi lihtsalt poole kõrvaga, ise samal ajal muid mõtteid mõeldes või nutiseadet näppides? Millal sa tegid midagi tõeliselt lahedalt koos sõprade või lähedastega?

Kui palju minu töine tegevus tegelikult väärtust loob? Käin ma tööl lihtsalt selleks, et palgapäeval laekuks kontole raha, mida siis igapäevaselt usinalt kulutama hakata. Või on minu tööl mingi suurem tähendus? Kui jah, siis kellele ja mis väärtust ma loon? Kuidas ma enda käitumise ja otsustega mõjutan oma meeskonna, ettevõtte ja kogukonna elu? Kuidas minu tänased otsused mõjutavad minu järeltulijate elu planeedil Maa? Kui hästi ma ennast ise tööl tunnen? Lähen ma tööle rõõmuga, maldamata ära oodata, millal saan juba pihta hakata, või vean end poolvägisi tööle? Kuidas minu meeskond tööl välja näeb? Tegelikult? Rõõmsad, säravad, teotahtelised ja aktiivsed? Või vastupidi? Pakun välja, et sinu meeskond peegeldab üsna hästi sinu enda olukorda ja käitumist.

Kuidas ma üldse elan? Millise jälje ma endast maha jätan ja mida tarbin? Tugevanärvilistele ülesanne – sorteeri (kasvõi mõttes) oma prügikast läbi. Kui paljut selles olevast saad sa nimetada tervislikuks. Kui palju sellest on toodetud viisil, mis ei riku sinu järeltulijate võimalust elamisväärsele elule tulevikus? Kust see kaup pärit on? Kas minu vajaduste täitmiseks on vaja vedada kraami kohale maailma teisest otsast või piisab kohalikust toodangust? Mõtle korraks, millise pika teekonna peab läbi kasvõi nii lihtne asi nagu mõni troopiline puuvili. Kui paljut nendest asjadest ma tegelikult vajasin? Mis olid emotsiooniostud? Ja milliseid emotsioone ma üldse püüan hea ja paremaga peita või luua? Vaata ka oma riide- ja jalanõudekappi. Kui palju seal on riideid, mida sa pole ammu kandnud ja tõenäoliselt enam ei kannagi? Ehk saaks need viia kuskile, kus asjad leiaksid uue tänuliku omaniku?

Kui sinus on veel julgust, vaata ka, millised luukered on sinu kapis.

Milliseid solvumisi, hirme, eksimusi ja valusid sa endale teadvustamatult või teadvustatult kaasas tassid? Millised lõpetamata tegevused ja täitmata lubadused sinu energiat röövivad? Ehk oleks juba aeg andestada aastakümneid tagasi tehtud vead ja tervendada haavad, nii enda kui teiste poolt tehtud? Või veelgi parem- mõista, et igaüks meist toimib oma parima arusaamise kohaselt, just nii nagu ta sel hetkel suudab ja oskab. Isegi kurjategija, kes ei näe muud moodust enda soovitu saavutamiseks, kui kelleltki elu või vara võtmise läbi. Sügaval südames ihkame me kõik olla õnnelikud ja hoitud. Pahatihti aga eksime õnne leidmisel kõrvalteedele, mis ei tule kasuks ei meile endile ega ka teistele.


Tagasi kõige olulisema küsimuse juurde – milleks ma olen siia ellu tulnud? Mida looma ja tooma, kogema ja andma?


Kujuta ette enda matuseid. Oled elanud pika, õnneliku ja rahuldust pakkuva elu. Mida sa sooviksid, et inimesed sinust räägiksid? Kuidas sa oled teiste elusid puudutanud ja mõjutanud? Millise jälje oled endast maha jätnud? Kui vastused neile küsimustele on selged, siis mida väikest saan juba homme teha, et nii lähekski, nagu minu tulevastel matustel räägitakse?

Kuna need küsimused on üsna paljudele keerulised ja ego püüab vastamisest ära nihverdada, pakun välja kolm varianti, millest võiks abi olla:

  1. Võta need küsimused kaasa ja mine üksi loodusesse või vaiksesse keskkonda, kus saad nende üle mõtiskleda ja vastused üles kirjutada. Ära jäta ühtegi vahele, eriti neid, mis tunduvad eriti mõttetud või ebameeldivad.
  2. Võta aus sõber ühes ja palu temal neid küsimusi küsida ja vastused üles kirjutada ning tagasi sulle peegeldada.
  3. Kutsu mõni hea coach endale toeks, kes oskab nii küsida kui ka edasi aidata sinu teel selle elu poole, milleks sa oled siia sündinud.

Mõnusat mõtisklemist!

Artikkel ilmus 30.11.2017 ajakirjas Edasi.

Kuidas hoida end särava ja tegusana?

Kord ühel hommikul jäänud tippjuht peeglisse vaatama. Sealt peegeldus vastu lopergune, väsinud, tülpinud ja närviline inimene. Ärritunult üritas ta peeglit puhtaks nühkida ja selles olevat kujutist ilusamaks ning paremaks muuta. Tulutult. Pettunult lõi ta käega ja läks hoopiski tööle. Teisi juhtima.

Tööl avastas ta, et ka teised näevad välja väsinud, tülpinud ja mitte väga teotahtelised. Tegude mehena asus ta käske jagama, tagasisidet andma ja inimesi arendama. Tellis koolitusi ja konsultante. Läks aeg mööda, kuid midagi ei muutunud. Asjad ei liikunud, inimesed ei muutunud. Kokkusattumus?

Kui tihti me jääme illusioonide lõksu, et teisi inimesi on võimalik arendada, parendada ja panna muutuma? Ilmselt rohkem, kui tahame endale tunnistada. Selmet ise midagi ette võtta.

Tee läbi järgmine test- mine linna peale või oma firma kontorisse ja naerata inimestele, eriti võõrastele. Ja pane tähele, kui paljud inimesed sulle vastu naeratavad. Seejärel vaata inimesi vihase pilguga- kui palju sa nüüd naeratusi näed? Kuidas sa juhina tavaliselt käitud? Nii tööl kui kodus? Ole enda vastu aus. Ilmselt märkad, et sinu käitumine mõjutab teisi kaugelt rohkem, kui mõistus arvab.

Kuidas hoida ennast särava, energilise ja teotahtelisena?

Võid mõttes läbi käia järgmised tasemed:

Sinu füüsiline võimekus– kui palju sa liikuda saad, mida sööd ja kõige olulisem, kui hästi sa puhkad? Tõused sa hommikul säravalt ja energiliselt või väsinuna? Mida vajad selleks, et end füüsiliselt hästi tunda? Ja kes saab sind selle juures aidata?

Emotsionaalne võimekus– kas iga asi ajab sind närvi ja sa plahvatad sageli või säilitad ka keerulistes olukordades rahu? Milliseid emotsioone sa endale lubad ja millistesse kinni jääd? Kannad sa endaga kaasas viha või rõõmu? Mis sa arvad, kui nakkavad need on? Kuidas sa end vabastad mittevajalikest emotsioonidest?

Mentaalne võimekus– kui pikalt suudad keskenduda ja tähelepanu hoida? Kui palju kasutad nii loomingulisust kui ratsionaalset lähenemist? Teed sa otsuseid puhtalt numbrite või emotsioonide pealt? Kust tulevad sul kvalitatiivselt uued ideed ja mõtted?

Spirituaalne võimekus– milline on sinu elu ja töö tähendus sinu jaoks? Milleks oled sa siia tulnud? Millise maailma tahad endast järeltulevatele põlvedele maha jätta? Milline on üldse sinu laiem maailmavaade ja –tunnetus?

Oma töös olen märganud, et tipptasemel tegutsemiseks peavad olema kõik neli tasandit paigas. Füüsiliselt väsinud olles on maru raske keskenduda ja ka emotsioonid kipuvad möllama. Või siis kui elu või töö tundub mõttetu, siis kipuvad ka kõik ülejäänud tasandid lonkama.

Mida siis peale hakata?

Kui sinus on piisavalt jõudu ja ausust, siis võid ise endale sügavalt otsa vaadata, tunnistada olukorda ja läbi mõelda, mida vajad soovitud muutuste saamiseks.

Kuna aga osad küsimused ja vastused võivad olla piisavalt ebamugavad, siis inimesed üldjuhul endale oma valukohti ei tunnista.

Järgmine veidi lihtsam variant on paluda mõni hea ja aus sõber appi, kes sinult õigeid küsimusi küsib ja oskab ka tagasi peegeldada. Kuid olgu ta sellisel juhul tõesti aus. Võid sama paluda ka töö juures mõnelt ausalt kolleegilt.

Ain Mihkelson

Minu enda kogemuse järgi on kõige tulemuslikum kasutada mõne elukutselise coachi või mentori abi. Nemad tavaliselt teavad, mida küsida ja suudavad sind ka edasi aidata uuesti raja peale saamisel.

Säravat ja tegusat elu!

Ain Mihkelson, artikkel 30.10.2017 Äripäeva juhtimislisas

 

 

Muutused- millele keskenduda?

Kord võetud poe tagant napsune mees, poolik õllepudel näpus, ja viidud kloostrisse, lootuses, et klooster teeb temast püha mehe. Poole aasta pärast oli ta salaja ära joonud kogu armulauaveini ja pannud korda hulga sigadusi. Lõpuks saadeti mees tagasi tavailma.

Samal moel üritame vahel oma töötajaid panna muutuma, alustades välisest ja kõige vähem efektiivsest moodusest. Robert Dilts on kirjeldanud erinevaid muutuste tasandeid, andes hea töövahendi nii inimestega töötajatele kui ka suuremaid muutusi ellu viivatele juhtidele. Muutuse iga järgnev tasand läheb sügavamale ja tema mõjujõud väidetavalt kümnekordistub. Samas nõuab iga järgmine tasand kasutajalt sügavamaid teadmisi ning oskusi.

Muutuste tasandid

Keskkond. Kõige madalam tasand vastab küsimusetele kus ja millal. Sa võid vahetada näiteks oma poe asukohta või lahtioleku aega. Vahel sellest piisab, vahel mitte.

Käitumine ja tegevused. Mida ja kuidas me teeme? Kas teenindaja naeratab klientidele ja tervitab neid? Selle mõju võib olla palju suurem, kui asukoha muutmisel.

Võimed ja oskused. Mis oskusi ja teadmisi on juurde vaja? Ehk on vaja õppida selgeks uus keel või muud oskused, mis aitavad kliente paremini teenindada?

Väärtused. Miks see on mulle oluline? Kui teenindaja saab aru, miks see just tema jaoks isiklikult tähtis on, leiab ta ise viisid, kuidas paremini töötada. Olgu selleks siis uute oskuste õppimine või oma käitumise muutmine.

Identiteet. Kes ma tegelikult olen? Milline on minu suhe iseenda, teiste ja maailmaga? Kui inimene saab aru, et tema tegelik olemus eeldab teistsuguseid väärtuseid või teistmoodi käitumist, võib see muuta tema tegutsemist ilma juhi surve ja suunamiseta. Sa võid sel moel saada tippmüüja või siis saada lahti kehvast müüjast, kes tegelikult tahaks midagi muud teha.

Kutsumus või missioon. Mida mina olen tulnud siia ellu tegema? Mida me teeme ettevõttena ja mis kasu on sellest maailmale? Kui inimene saab vastused sellelt tasandilt ja need toetavad tema tööd, annab see talle erakordse tegutsemisjõu. Kõik on näinud inimesi, kes tegutsevad silmade särades ja töö tundub nende käes lendavat. Tõenäoliselt teevad nad tööd, kus kõik tasandid on nende jaoks paigas ja toetavad üksteist.

Ära piirdu esimeste tasanditega

Muutusi ellu viies jäädakse üldjuhul pidama esimesele kolmele tasandile ja see on ka üks põhjus, miks muudatused kulgevad nii raskelt.

Lihtne näide on töötajate arenguprogrammid ettevõtetes – tavaliselt piirdutakse koolitustega ehk kolmanda tasandiga. Need annavad küll uusi oskusi ja teadmisi, kuid ei pruugi tagada, et tehtud koolitusest midagi muutub ja töötajad neid kasutama hakkavad.

Millest ja kust alustada? Mida olulisem töötaja, seda enam peaks panustama kõrgematele tasanditele. Nii vähendad oluliselt võimalust, et hea töötaja läheb konkurendi juurde või sa pead tegelema inimesega, kes teeb vales kohas valet tööd. Olulisim eeldus kõrgematel tasanditel töötamiseks on usalduse loomine.

Kui see on olemas, võid kasutada kõrgematel tasanditel näiteks järgmisi küsimusi.

Väärtused. Mis on sulle töö juures tähtis? Miks see on sulle oluline?

Identiteet. Kellena sa end näed? Kes on sinu eeskujud? Kuidas sa end kirjeldaksid teistele? Kes sa kohe kindlasti ei ole?

Missioon. Millise jälje tahad endast maha jätta? Millise maailma tahad pärandada enda lastele ja lastelastele? Mis paneb sind tegutsema ka raskel hetkel?

Kui see lähenemine tundub keeruline, võid abi paluda mõnelt õppinud coach’ilt – neil on vajalikud oskused olemas.

Ain Mihkelson, artikkel 28.08.2017 Äripäeva juhtimislisas 

Millised soovid täituvad?

Nädal tagasi täitus üks minu mõne aasta vanune unistus. Nimelt sain kätte ICF’i (maailma suurim coache koondav organisatsioon) ACC sertifikaadi (Associate Certified Coach). Ehk siis “paberi”, mis kehtib igas maailmanurgas ja annab klientidele teatud usaldusväärsuse garantii.

Mäletan, kui kunagi kuulsin, mis kõik selleks tegema peab, tundus kogu see protsess täiesti ulme olema. Mõtlesin, et mina vist küll selleni ei jõua. Kuid panin selle mõtte kõrvale ja hakkasin lihtsalt vaikselt eesmärgi suunas liikuma, hoides tähelepanu protsessil endal. Nii et vahepeal läks lõppeesmärk isegi meelest ja keskendusingi sellele, mida igapäevaselt sain teha. Äärmiselt oluline roll on ka inimestel, kes on mind sel teel toetanud- nii kodustel kui kolleegidel ja Õpetajatel.

Millised soovid lähevad kohe täide?

Hiljuti arutasime ühe hea kliendiga seda intrigeerivat teemat. Et asi oleks selgem, võtsime aluseks tema elust reaalsed lood. Mõned nendest:

  1. Peale pikka ja väga väsitavat päeva jõudis ta bussipeatusesse, et koju Pääskülla sõita. Peatuses aga selgus, et järgmine buss läheb alles tunni aja pärast. Südamest ohates ütles ta siis: „Ohh, ma tahaks, et keegi tuleks ja viiks mind koju!“ Järgmisel hetkel peatus auto, täiesti võõras mees avas ukse ja küsis: „Kas keegi tahab Pääskülla sõita?“.
  1. Aastaid tagasi Kaika Lainest lugedes tekkis soov temaga kokku saada. Nii ta siis õhkaski endamisi, et tahaks Lainega kohtuda. Ja unustas soovi ära. Kuni mõni aeg hiljem helistas tuttav inimene ja küsis, kas ta soovib koos temaga Kaika Lainega kohtumisele sõita?
  1. Ühele Eesti väikesaarele teel olles kuumenes autol mootor üle ja jäädi tee peale. Aeg läks ja oli selge, et viimasest praamist ollakse maha jäädud. Kui lõpuks õnnestus autoga taas liikvele asuda, küsiti temalt, mis me teeme, kas tahad tagasi koju minna? Kuid temas olev tunne pani ütlema, et viige mind sadamasse. Sõidetigi siis sadamasse, kus selgus, et praami meeskond otsustas just sel õhtul tagasi saarele ööbima minna. Ja võeti lahkesti ka tema praamile.
  1. Väga raskel eluetapil kõndis ta mööda tänavat ja pöördus meeleheites kõrgemate jõudude poole, et aidake nüüd palun ja andke teada, mida teha. Järgmisel hetkel pöördus tema poole täiesti võõras inimene, öeldes, et talle tuli tunne, et peab temaga rääkima. Ja et mingu ta laupäeva õhtul sinna ja sinna. Nõuandest oligi abi.

Veidi teemat edasi arutanud, jõudsime järgmiste arusaamisteni.

Täide lähevad soovid:

  • mida sa südamest, kogu hingest soovid. Kui sa oma soovis kahtled (kasvõi alateadlikult), siis need pigem ei täitu;
  • mis on selged ja konkreetsed. Keerulised ja mitmetahulised pigem mitte;
  • mis toovad head nii sulle kui ka teistele;
  • millest sa peale nö tellimuse esitamist lahti lased, ilma nende külge klammerdumata;
  • kus sa oled järjekindel oma soovi täitumises;
  • kus sa omalt poolt vajalikud (eriti esimesed) sammud ära teed- kõike ei saa saatuse hooleks ka jätta;
  • kus sa usaldad ja kaasad ka teisi inimesi. Näiteks oma soovi kõva häälega välja öeldes.

Sa võid mõtiskleda, millised sinu soovidest on täide läinud. Mis on ühised nimetajad? Milliseid oma tugevusi oled kasutanud? Millised tegevused on viinud sinu soovide täitumiseni?

Kõigi sinu südamesoovide täitumist!

Ain

Arenguvestlus: võlur või kirstunael?

Kord sõitnud kaks meest sõnnikukoormatega Tartust Viljandisse. Esimene neist selle pärast, et peremees käskis. Kuigi ta põhjusest täpselt aru ei saanud, tegi, mis kästi. Tee peal küll juurdles, miks see vajalik on ja mis kasu sellest on. Kuna aga vastust ei olnud, siis torises vaid endamisi peremehe rumaluse üle ja koju tagasi jõudes sõimas naisel näo täis.
Teine sõitis rõõmuga. Pea ümber lendasid kärbsed, sõnnikuhunnik haises hirmsasti ja palav oli ka. Kuid talle sõit meeldis. Tee peal korjas veel jalakäijagi üles ja metsaveerest lilli naisele. Koju jõudes haises küll sõnniku järgi, kuid nägu oli rõõmus ja kogu ilm tundus säravat tema ümber. Kõik teelisedki said temaga kohtumisest rõõmu juurde.

Arenguvestlus- millest rääkida?

Hetkel on paljudes firmades arenguvestluste periood. Eesmärgid ja viisid on küll erinevad. Vahel lihtsalt selle pärast, et nii on kombeks või juht/omanik käskis.

Olen näinud, kuidas arenguvestluse sisu mul endal muutus järjest laiemaks ja sügavamaks.

Alguses keskendusin numbrilistele eesmärkidele – mis täidetud ja mis mitte, ning seejärel uue aasta eesmärkidele. Numbreid on ju lihtne mõõta. Siis lisandusid lihtsamad kvaliteedimõõdikud – kuidas inimene käitub ja teistega sobib? Mida kliendid ja koostööpartnerid arvavad? Milliseid oskusi ja käitumist on vaja täiendada?

Seejärel tulid küsimused, mida inimesele endale meeldib teha. Mis tegevusi ta naudib, mille tahaks tegemata jätta? Mis tegevused tooksid rõõmu, isegi kui need ei ole otseselt seotud tema tööga?

Siis lisandusid väärtused – mis on meile tööl oluline, millest juhindume oma käitumises ja otsuste tegemisel. Kas oleme koostööle orienteeritud või hindame individuaalset tulemuslikkust. Reeglid vs loomingulisus? Mis on töötajale endale oluline?

Ühel hetkel tekkis pikema ja laiema vaate küsimus töötaja vaatevinklist. Kus ta näeb ennast 3, 5 või 10 aasta pärast? Mis võiks olla järgmine samm tema arenguteel?

Siis tekkisid küsimused, mida ja miks me siin loome? Mis kasu meie tööst on – meile endile, lähedastele ja kogukonnale?

Lõpuks tekkisid küsimused, kellena inimene end pikas perspektiivis näeb? Mida tahaks oma elus ära teha ja millise jälje jätta? Kuidas tahaks, et teda mäletataks?

Mis kasu arenguvestlus toob?

Tundub päris palju küsimusi – kas neid kõiki ikka on vaja? Teadlased on uurinud, mis inimesi töö juures tegelikult motiveerib. Palgatõusu efekt ellujäämispiirist kõrgemal on üürike.

Olulisemaid motivaatoreid on kolm:

Isiklik meisterlikkus. Nii töötaja kui ettevõtte vaatevinklist on tõhusaim võimalus kasvada ja areneda läbi igapäevase töö, võttes vastu järjest suuremaid väljakutseid ja nende abil õppides. Koolitustel on vahva käia, kuid nende mõju kipub enamasti lühikeseks jääma. Kasvust aru saamiseks on vajalik kohene tagasiside – umbes nagu keeglit mängides, kus saad kohe aru, palju punkte said ja kuidas su mäng oli võrreldes eelnevatega. Ära jäta tagasiside andmist ainult kord või kaks aastas toimuvale arenguvestlusele.

Töö tähendus. Mida ja milleks me teeme? Näide ehitusplatsilt, kus küsitakse ehitajalt: „Mida sa teed?“ Vastus: „Näe tassin kive siit hunnikust sinna müürile.“ Teiselt sama tööd tegevalt mehelt vastus: „Ehitan vägevat maja, kus saavad minu lapsed ja lapselapsed käia, ning mis toob rõõmu kogu meie kogukonnale!“ Mis sa arvad, kumb mees oli õnnelikum oma töö üle?

Vabadus. Võimalus ise otsustada ja luua, olla loominguline oma töölõigus. Sa võid töötajale öelda, mida on vaja teha või kuidas, kuid ära tee mõlemat. Veel parem – lase töötajal ise välja mõelda, mida on vaja teha, et ühiste eesmärkide poole liikuda.

Hea arenguvestluse käigus võiksid saada selgust kõigis kolmes valdkonnas ja kindluse, et töötaja tunneb rõõmu oma tegevusest.

Kuidas sellise sügavama arenguvestluseni jõuda? Minu enda praktika järgi on neli olulisemat momenti:

1. Enda eelhäälestus – kuidas ma vestlusesse ja töötajasse suhtun? On see vestlus minu jaoks tüütu kohustus või võimalus luua midagi vägevat? Näen teda võlurina, kes on kõigeks suuteline, või kirstunaelana, kes pole millegagi rahul? Sinu suhtumine paistab välja, kui palju sa seda ka varjata ei püüaks.
2. Sobiva keskkonna ja aja võtmine – tavaline kontorikeskkond ei pruugi sügavamaks vestluseks kõige parem olla.
3. Oskus küsida avatud ja sügavaid küsimusi, mitte jah/ei vastuseid andvaid
4. Anna töötajale aega mõtlemiseks ja vastamiseks, arenguvestlus pole sinu show.

Ole valmis ka selleks, et vahel ei oska inimene vastata pikema perspektiivi küsimustele. Osa inimesi kardabki unistada. Siinkohal võib kasu olla heast coachist, kes aitab inimese sisemise tule uuesti põlema puhuda. Vahel ei julge inimesed end juhile avada, siis on neutraalsest vastaspoolest kõvasti abi.

Originaalartikkel ilmus Äripäeva veebruari juhtimislisas ja Äripäeva Pärnu Konverentside veebilehel.

Transpersonaalne coaching- minu tee?

“Kuidas ühendada enda vaimne areng igapäevase materiaalse maailmaga? Kuidas saan ma need üksteist toetama panna, selmet nad justkui ise jalga käiksid?”

Veidi ajalugu

Umbes kaheksa aastat tagasi jõudsin mentorluse juurde- kuidas inimesi toetada nende arengu teel. Ja see tundus nii äge- nägin, kuidas asjad toimivad ja arvasin, et nüüd olengi valmis mentor. Tegutsesin siis põhitöö kõrvalt mentorina edasi. Aastal 2015 tulin pangast ära, otsustades inimeste toetamise läbi mentorluse ja coachingu enda põhitööks teha. 2016 lõpetasin rahvusvahelise tasemega lahendusekeskse coachingu programmi. Arvasin, et nüüd on kõik, olen tõesti valmis ja see ongi minu elutee.

Kuni 2016 sügisel sattusin omamoodi kriisi. Sain aru, et üks eluetapp minu arenguteel on läbi saanud ja uus pole veel alanud. Nii et sa isegi ei tea, mis see uus etapp on. Kõik õpitu on olnud kasulik ja toimiv, kuid ometi midagi on puudu. Lihtsalt hing kripeldab sees ja annab märku, et on aeg edasi minna. Kuhu aga, seda ei tea. Läks päris mitmeid nädalaid, kui tegelesin suhteliselt edutult uue otsimisega. Kuni lõpuks sattusin poolkogemata coach Imbi Viiroki juurde, kes aitas mu uuesti liikuma saada.

Ühel hetkel tekkis idee vaadata ajas veidi tagasi. Leidsin enda mõne aasta taguseid märkmeid sirvides mõistatusliku sõnapaari transpersonaalne coaching. Aastal 2012 oli selle lühike kirjeldus silma jäänud sir John Whitmore’i raamatust “Tulemuslikkuse treenimine”, mida Eestis peetakse omamoodi coachingu ja mentorluse piibliks. Tookord aga ei osanud ma selle mõistega midagi peale hakata ja kehitasin lihtsalt õlgu. Nüüd näen, et ma ei olnud selleks lihtsalt ise valmis.

Otsisin siis edasi, kuid Eestist ühtegi selle teema eksperti/õpetajat ei leidnudki. Siinkohal tuli appi internet- leidsin Austraalias elava hiinlasest õpetaja Niran Jiangi (Institute of Human Excellence), kes oli koos sir Whitmore’i endaga just mind kõnetava programmi aastaid tagasi välja töötanud.

Programmi läbinuna tundsin end justkui lõpuks päris koju jõudnuna. Kõik kõlas väga loogiliselt, lihtsalt ja samas sügavalt ning äärmiselt võimsana. Sedakaudu sain ligi sügavamatele väärtustele ja kõrgematele teadvuse tasanditele, mis muutsid minu maailmanägemust ja tajumist märkimisväärselt.

Mis see transpersonaalne coaching siis on?

Hästi lihtsustades aitab see:

  1. Luua ühenduse inimese kõrgema alateadvuse ja päris minaga ning
  2. Saadud tarkuse/sõnumid igapäeva ellu rakendada nii, et elul oleks mõte ja süda rahul.

Kõlab nagu hookus-pookus? Mõtle olukordade peale, kus sind on tabanud inspiratsioon, oled saanud mõne tõeliselt uue ja läbimurdelise idee või lahenduse enda probleemidele. Või siis oled tundnud, kuidas miski asi on sind tõeliselt kõnetanud- hea film, muusika või muu ülev kunstiteos. Need kõik tulevad nn kõrgemast alateadvusest (inglise keeles kõlab isegi paremini- superconsciousness), mis ulatub kaugemale, kui inimene ratsionaalse mõistusega suudab välja mõelda.

Väidetakse, et kõik geeniused on ühel või teisel moel kõrgemate teadvuse tasanditega seotud. Kas siis pikemalt või lühemalt ja ammutavad just sealt inspiratsiooni ja uusi mõtteid/lahendusi. Veidi saab kõrgema alateadvuse kohta lugeda siit, või siis sügavama huvi korral Roberto Assagioli eesti keeles ilmunud raamatutest “Psühhosüntees” ja “Transpersonaalne areng”.

Millal ja milleks transpersonaalne coaching?

Minu jaoks oli sügisel suur küsimus, kuidas ühendada enda vaimne pool ja areng igapäevase materiaalse maailmaga. Kuni selle hetkeni käisid need kaks justkui ise jalga, selmet üksteist toetada. Laiem ja sügavam vaade aitas mul kenasti igapäevase tegevuse vaimsete teemadega kokku sulandada, nii et need nüüd toetavad mitte ei sega üksteist.

Lisaks sellele olen näinud, kuivõrd hästi see töötab sügavamate küsimuste ja murede korral, mis inimestel on. Näiteks mis on minu kutsumus? Milleks ma siin olen? Kuidas enda piirangutest ja takistustest oma elus üle saada? Kuidas luua just sellist maailma enda ümber, mis mulle sobib ja minu hinge rõõmsaks teeb? Kuidas oma suhted lähedastega või teistega korda saada?

Kuidas transpersonaalne coaching “töötab”?

Lõpuni ei oska vist keegi seda sõnadega kirjeldada, kuna osa “tegevusest” toimub mõistusest kõrgemal tasandil. Ja samas on transpersonaalne coaching kliendile niivõrd lihtne just tänu sellele- kasutusel on erinevad loovad tehnikad ja visualiseerimised, mis viivad inimese kontakti enda sisemise tarkusega kõrgema teadvuse tasandilt. Välja näeb see suuresti nagu sundimatu ja kerge vestlus koos väikeste loominguliste momentidega erinevates vormides. Parem on seda kogeda kui lugeda. Vahe on umbes sama, kui kirjeldada kellelgi, mis on seks või jäätise söömine, kui ta ei ole seda kunagi kogenud. Tõeline kogemus jääb edasi andmata.

Teine pool võrrandist on ratsionaalne- saadud info tõlgendamine igapäevaseks kasutamiseks. Olgu need siis tegevused oma soovitu saamiseks, kinnistamiseks või edasi arendamiseks. Kuna aga saadud vastused tulevad inimese “südamest”, siis on tavaliselt järgnevad tegevused rõõmu ja inspiratsiooni tekitavad, mitte raske rassimise maiguga. Vahel küll ka väikese eneseületuse momendiga, kuid see käib kasvamise ja arengu juurde.

Minu jaoks on eriti kõnetav, kui “lihtne” on transpersonaalne coaching klientidele ja kuivõrd mõjuvõimas see on. Võib-olla on üks põhjus selles, et olen nende teemadega juba mõnda aega töötanud, kuid ikkagi on transpersonaalset coachingut olnud äärmiselt mõnus ja mõjus kasutada.

Kellele transpersonaalne coaching sobib?

Inimesele, kes:

  • Tunneb, et tavaline igapäevane elu või töö ei paku enam rõõmu/pinget;
  • Otsib väljapääsu hetkel lahendamatuna näivast probleemist;
  • Tunneb, et mingi asi temast takistab teda oma päris elu elamast;
  • Otsib midagi uut oma ellu, kuid tavapärane mõtlemine pole veel vastuseid toonud;
  • Saab aru, et maailm on veidi suurem kui see, mis esimese hooga välja paistab;
  • On valmis katsetama ja kaasa mängima;
  • On valmis astuma reaalseid samme oma elu paremaks muutmise suunas.

Kellele ei sobi?

Inimesele, kes usub, et viga on teistes ja teised peavad tema elu korda tegema.

Tahad proovida?

Võta Ainiga ühendust ja lepi kokku.

 

Unistusteni sammhaaval jõudmine

Kuidas ikkagi oma unistused ellu tuua?

Käes on aeg, kus paljud on andnud uue aasta lubadusi ja mõtlevad, kuidas sel aastal need täide viia. Ja isegi need, kes ei andnud lubadusi, võivad mõelda, kuidas uuest aastast teha midagi enamat. Viia täide mõni suurem unistus või tuua enda ellu midagi uut ja ilusat.

Aja jooksul on mul olnud võimalus katsetada erinevaid lähenemisi nii enda peal kui näha kõrvalt klientide eludes toimivat. Alljärgnev ongi kokkuvõte nendest kogemustest.

Miks see unistus sulle tähtis on?

Enne eesmärgi poole liikuma hakkamist küsi endalt, miks sa seda tahad? Tegelikult? On see sinu enda sügavam soov või tuleb see lihtsalt sotsiaalsest survest (näiteks naabrimehele ju on)? Võid kasutada ka 5 miksi tehnikat- küsi endalt, miks ma seda tahan. Ja kui vastus käes, siis küsi selle sama vastuse kohta, miks ma seda tahan. Ja nii edasi. Näiteks- tahan kaalust 5 kilo alla võtta. Miks ma seda tahan? Siis ma näen ilusam välja. Miks ma tahan ilusam välja näha? Siis teised kiidavad mind. Miks ma tahan, et teised mind kiidaksid? Jätka vähemalt 5 vastuseni.

Lisaks selgusele, mille niimoodi saad, annab sügavamate põhjuste välja uurimine sulle ka motivatsiooni juurde enda eesmärgi või unistuse poole liikumiseks.

Kui tahad jõudu veelgi juurde saada, küsi endalt, kuidas selle eesmärgi saavutamine teisi aitab? Sinu lähedasi, kogukonda, maailma? Kuidas see mõjutaks sinu enda ja teiste elusid pikas perspektiivis? See annab sinu elule ja eesmärgile laiema perspektiivi.

Lahke täiendus Ville Jehelt:

“Enne kõike testi oma unistust- vaata oma unistuse taga olevaid:

1) emotsioone, fikseeri need ja arvesta, et need ei pruugi püsivad olla, ehk muutuvad aja jooksul. Ehk kas unistus jääb alles, kui need emotsioonid muutuvad?

2) kontseptsioone, ideid, ehk konkreetseid mõtteid “see on nii”, kontrolli nende tõepärasust, ehk kas nad vastavad tegelikkusele? Kui vastavad tegelikkusele, on kõik ok. Kui ei vasta, ehk koosnevad arvamustest, ei põhine faktidel, korrigeeri. Kui korrigeeritud, vaata, kas unistus on alles, on samasugune kui enne, või muutunud.”

Jõustav visualiseerimine

Kui põhjus on olemas ja soov kindel, on aeg kasutusele võtta minu lemmiktehnika- visualiseerimine. Võta endale umbes pool tundi, rahusta meeled ja mõtted, hingates silmad kinni sügavalt ja rahulikult umbes 3-5 korda. Kui tunned end rahunenuna, kujuta endale vaimusilmas ette, kuidas sa oled oma unistuse või eesmärgi saavutanud. Nii värviliselt ja elutruult, kui vähegi suudad. Mida sa näed, kui sul see on käes? Mida sa kuuled enda ümber ja mis lõhnasid tajud? Kuidas su keha end siis tunneb? Mis emotsioone ja tundeid sa siis tunned? Kuidas sa ennast kõrvalt näed? Lase endal seda pilt nautida ja tule selle juurde korduvalt tagasi. Alguses iga päev, näiteks õhtutel enne uinumist või hommikul kohe peale ärkamist. Hiljem piisab mõnest korrast nädalas, kui see pilt on sinu „omaks“ saanud ja sa seda juba elad. Eriti oluline on pilti meenutada neil hetkedel, kui tundub, et sa ei taha või viitsi tegutseda.

Hilisemaks meelde tuletamiseks on hea luua endale mingi visuaal- joonistus, kollaaži, mõni sobiv sümbol vmt, mille saad panna endale kuskile silma alla.

Plaan ja esimesed sammud

Kui pilt olemas, on aeg endale luua plaan, kuidas sa selleni jõuad. Mis etapid on vaja läbi käia ja mis järjestuses? Kuid ära sellega üle pinguta- kõige olulisem on paika saada esimesed väikesed sammud, mis sa liikuma saamiseks tegema pead. Elu teeb oma korrektuurid ja sa ei suuda kõike nagunii ette näha.

Kõige olulisem – nii kui esimesed sammud on paigas, tee need ka ära. Nii saad liikuma ja kindlust ning hoogu juurde.

Toe saamine

Järgmiseks on hea oma soov välja öelda kõva häälega, ka teistele inimestele. Veel parem, kui ütled selle välja otsuse või lubadusena. Mina teen seda või olen see vmt. Lisaks endale teatud sotsiaalse kontrolli panemisele võid üllatuda, kuidas inimesed sulle abi pakuvad. Nii võid saada hoogu veel juurdegi.

Lubadus anna pigem tegevusele kui lõpptulemusele. Kalamehe näitel- kalamees saab lubada, et ta läheb iga hommik välja. Kuid palju ta aasta lõpuks või sel päeval täpselt kalu kätte saab, ei ole võimalik ennustada. Nii on ka sinu eesmärgiga.

Kriitiline on luua endale tegevusi toetav rutiin. Meie tahtejõu varud on piiratud samamoodi nagu füüsilisegi jõu varud ja seetõttu ei saa tahtejõule üleliia lootma jääda. Enda näitel- kui kunagi võtsin jooksumaratoni läbimise eesmärgiks, leppisin endaga kokku, et kohe peale töölt tulekut lähen jooksma, olgu siis ilm milline tahes. Oluline on, et sul ei jääks aega kõhklemiseks või mõtlemiseks, vaid saaksid vajaliku tegevuse kohe ära teha. Võid siduda selle kindla kellaaja või mingi muu tegevusega. Näiteks peale hommikusööki teen alati selle ja selle asja ära. Uute kasulike harjumuste loomiseks soovitan soojalt Charles Duhhigg’i raamatut „Harjumuse jõud“. Kui sa muud ei jaksa lugeda, siis hea lühike kokkuvõte on selle raamatu lõpus olevas lisas.

Mida veel vajan unistuseni jõudmiseks?

Läbi tasub ka mõelda, mis varustust“ ja teadmisi ma vajan? Mida ma vajan selleks, et eesmärk saavutada? Kelle toetust ma vajan? Mida ma pean juurde õppima ja kus ma seda teha saan? Kuidas ma ise ennast toetada saan?

Viimane küsimus on eriti oluline enda tahtejõu teadlikuks treenimiseks. Kui ma ei viitsi, kuidas ma siis ikkagi teen ära endale lubatu? Millega ma end motiveerin? Nende küsimustele on parem ette vastata, siis kui oled hoogsalt liikumas. Madalpunktis ei jaksa sa ilmselt neile küsimustel vastuseid otsida ja on hea, kui plaan on juba ette paigas.

Hirmudest teel

Kui tegu on millegi suurega, tulevad tõenäoliselt ka hirmud mängu. Kas ma ikka suudan? Mida teised arvavad? Mis saab, kui välja ei tule? Nendele küsimustele tuleb ausalt otsa vaadata. Mis on kõige hullem, mis juhtuda saab? Mis siis saab, kui ma ei tee oma unistust teoks? Kuidas see minu ja minu lähedaste elusid mõjutab? Millest ma ise ilma jään ja teised ilma jätan?

Hirmude puhul on üks hea moodus keskenduda tegevusele endale, mitte lõppeesmärgile. Ma teen igal juhul need ja need tegevused ära, ükskõik siis milline see lõpptulemus tuleb. Ja vajadusel astun ka hirmudele vastu, tehes need enda jaoks parasjagu väikseks, et ei jääks nende taha kinni. Näiteks mägedes ronides hoiad suunda küll tipule, kuid keskendud ikkagi enda ees oleva sammu tegemisele. Ja siis järgmisele. Küll sa need järgmised sammud ka ära teed, kui oled nii kaugele jõudnud.

Kui oled valmis ja soovid veel sügavamalt tegeleda, tasub tutvust teha enda varjude ja alateadlike hirmudega ning need enda toetajateks teha. See on aga sügavam teema, mille lahti kirjutamine on keeruline. Võta Ainiga ühendust, kui hirmude teema sind kõnetab.

Tegutsemine, päriselt!

Tee iga päev midagigi, mis sind soovitud vallas edasi aitaks. Kasvõi 10 minutit. Loe vastaval teemal või räägi sellest kellegagi või otsi võimalusi teisi toetada, kes sama teed käivad. Nii õpid ise juurde.

Et oma igapäevastele tegevustele vürtsi anda, loo oma ellu ka nn „võistluspäevi“. Ehk siis päevi, kus sa saad ühelt poolt pingutada tavalisest rohkem ja vastu saad adrenaliini, rõõmu ning rahulolu heast sooritusest. Ja ära unusta ka vääriliselt tähistada enda edusamme koos heade sõpradega.

Tahad tõesti kindel olla, et sa oma tegevused ära teed? Kui jah, lepi usaldusväärse inimesega kokku, kellele regulaarselt „kannad ette“ oma tegevustest. Tundub küll veidi piirav ja pingutav aga see meetod tõesti toimib, kui muu ei aita.

Vajad tuge?

Kui see kõik tundub aga liiga keeruline, soovitaksin oma kogemuse pealt hea coachi või treeneri appi võtta. Olen piisavalt palju näinud nii enda kui teiste peal, kui hästi see töötab. Võta lihtsalt otse Ainiga ühendust ja räägime täpsemalt.