EMK esimesel arenguprogrammil joon all

„See oli üks äge rännak,“ sain rahulolevalt tõdeda, kui olime Eesti Mentorite Koja esimesele arenguprogrammile joone alla tõmmanud. Pool aastat põnevaid kohtumisi täis sügavaid vestlusi, isemoodi harjutusi, taipamisi ja õppimisi. Hoopis teisel moel ja sügavamal tasandil, kui olin ette kujutanud ja lootnud.

Jaan mõttetööd tegemas

Juba grupp ise oli väga lahe. Ja mitu korda väiksem, kui olin plaaninud. See tõmbas alguses minu ego kenasti käima, et mis mõttes, miks nii vähe, kellele ja miks ma seda üldse teen, kas nii vähese arvu inimestega üldse saab midagi teha. Ja loomulikult rahaline küsimus – kuidas nii piiratud ressurssidega üldse midagi teha saab.

Tagantjärgi vaadates oli aga see parim, mis juhtuda sai. Ühelt poolt sundis see otsima uusi kohti ja võimalusi väiksemate vahenditega hakkama saada. Teisalt võimaldas see osalejatega pidada palju sügavamaid ja sisukamaid vestlusi kui suures grupis võimalik.

Ilmselt kogenud juhtide puhul ongi kaugelt olulisem vastastikuse kogemuse jagamine ja üksteiselt õppimine, kui uute teooriate ja mudelite tudeerimine. Üks asi, mille tõid ka teised välja, oligi just üksteiselt õppimine ja innustuse saamine. Alates lihtsamatest nippidest, mõtetest ja igapäeva elu situatsioonidest kuni sügavamate, maailmavaateliste küsimusteni välja.

Kus me ära käisime?

Vapramatega tipus

Ise tahaks arvata, et õppimisele ja muutusele aitas kaasa ka teistmoodi keskkond. Päevi alustasime alati looduses – olgu selleks siis raba või Valgehobusemäe metsad ja mäed, mets või surnuaed.

Just nimelt – surnuaed, seal arutlesime veidi elu ja surma sügavama olemuse ja õpetuste üle. Üldse sai vaadatud teemasid, millele enamus meist igapäevaselt ei mõtle. Programmi lõpetasime indiaanikülas indiaani higitelgi tseremooniaga, mis kujunes väga võimas kogemus kõigile. Omamoodi nagu uuestisünd – inimesed olid rõõmsate, väsinud kuid õnnelike nägudega, ühenduses iseenda ja teistega.

Mida osalejad said?

Mis siis programmi läbinute sõnul nendega toimus selle poole aasta lõpuks?

Tõeliselt hea oli kuulda, et toimunud olid sügavamad isiklikud muutused, mis mõjutavad töö ja elu kvaliteeti palju rohkem kui lihtsalt uued teadmised.

Kallisabal paarisrakendis mõttetööd tegemas

Siin mõned tsitaadid osalejatelt:

„Võtan rohkem vastutust kõiges, mis toimub – seetõttu on mul rohkem väge ja võimu oma tegemistes.“

„Minu arenguprotsessid on läinud intensiivsemaks, eriti lähisuhetes.“

„Minus on tekkinud väga hea vaimne tasakaal ja oskus näha probleeme kõrvalt. Olen palju rahulikum ja saan nüüd rahulikult magada.“

„Kui vaja, räägin ka kõige ebamugavamad asjad ausalt teistele ära,“ (siinkohal tõi rääkija näite, kuidas ta rääkis kodus lahti väga ebamugava teema, mida oli aastaid edasi lükanud, ja kuidas peale seda tuli rahu maa peale).

„Olen muutunud veel leplikumaks kui enne (isegi kui juba varem „süüdistati“ mind liigses heatahtlikkuses). Ja isegi kui keegi viriseb, siis see ei häiri mind enam.“

„Suudan üle olla kiusatusest teisi süüdistada ja enam ei pea minu sõna peale jääma. Tänu sellele on nii palju vabadust suhetesse juurde tulnud.“

„Olen oluliselt kannatlikum – annan aega nii iseendale kui teistele.“

„Annan täna oluliselt vähem hinnanguid, olen rohkem vaatleja positsioonis ja aktsepteerin olukordi. See ei tähenda, et pean nendega nõus olema, kuid teadvustan lihtsalt – nii see on. See annab tööl juurde ja elu on lihtsamaks muutunud.“

„Mu maailmapilt ei ole enam nii mustvalge.“

Kui eelnevat lugeda, siis tundub, et kokkuvõttes on juurde tulnud tasakaalu ja rahulikku meelelaadi, ausust nii enda kui teiste suhtes, samuti vastutuse võtmist. Ja vähemalt mulle tundub, et tänapäevases kiirustavas ja rabelevas maailmas on need omadused, mis eriti tippjuhtide puhul on hädavajalikud. Kui juhist kiirgab välja rahulikkust ja tasakaalukust, on ka töötajatel palju mõnusam oma tööd teha.

Andrus Tamme muljed programmi kohta:

Andrus mõttetööd tegemas

„Kui Ain pakkus võimalust osaleda EMK juhi arenguprogrammis, siis ma ei kõhelnud hetkegi. Olime selleks ajaks kolmas aasta koos osalemas mentoritena Raplamaa Mentorklubis ning Aini maailmavaade ja inimeste arengunägemus on mulle olnud sümpaatsed. Programmiga liitusin ilma eelarvamusteta ja konkreetsete ootusteta. Nii nagu olen seda juba aastaid teinud erinevate koolitustega – tuleb mis tuleb ning igast koolitusest on midagi, kasvõi mõni pisku, kaasa võtta. Täna pean tunnistama, et see programm oleks ületanud igasugused minu ootused, milliseid oleksin võimeline olnud välja mõtlema. Ta oli ilmselgelt hoopis teistsugune kui ükski teine senine koolitus- või arenguprogramm, milles olen osalenud. Tagantjärele nimetan seda julgelt inimese arenguprogrammiks mitte lihtsalt juhi arenguprogrammiks. See mida mina sealt sain on eelkõige minu enda kui inimese areng. Et sellega kaasnevad ka paremad oskused ümbritsevate inimestega tulemuslikult suhelda, on lisaboonus. Olen veendumusel et juhtimisoskuste areng algab alati inimese (juhi) enda arengust.

Kas ja kellele ma seda programmi soovitaksin?

Julgen programmi soovitada kõigile kes ei karda enda kohta rohkemat teada saada, kes ei karda küsimusi iseenda kohta ja on valmis arenema.

Sellistel arenguprogrammidel on ka oma oht. Ja see on seotud teadmiste ja tunnetuste hulgaga. Inimene võib mingis olukorras kogeda, et tema tarkusest ja teadmistest jääb väheks. Kuid selle kogemiseks on vaja tunnetada oma teadmiste puudulikkust. Mina tundsin ennast 25 aastasena kui ühte targemat inimest maailmas. Viimased 25 aastat aga ma saan iga aastaga üha selgemalt aru et mul on veel palju õppida. Ehk ikka ja jälle pean tõdema, et mida rohkem ma tean, seda rohkem saan aru, kui vähe ma tean. Ka selle poolaasta tulemusena tajun, et kõike seda, mida ma veel ei tea, on meie ümber veel rohkem, kui ma enne teadlik olin 🙂 Õnneks täna see teadmine annab mulle ainult tahtmist juurde veel rohkem teada saada ning jätkata enese ja ümbruse avastamise teekonda.

Mina sain võimsa kogemuse ning ma ise tunnen et ma arenesin sisemiselt oluliselt.

Igatahes, suured tänud Ainile selle teekonna võimaldamise eest!“


Omalt poolt tänan kõiki kaasalööjaid, kes julgesid sellele rännakule kaasa tulla ja veidi sügavamalt nii endasse kui elule otsa vaadata. Oli lahe kogemus. Aitäh teile!

Ain Mihkelson

Toidupangaga rabas

Augusti lõpus sai Toidupanga inimestega tehtud üks mõnus päev looduses. Eesmärk oli korraks aeg maha võtta, puhata ja seejärel juba mõelda, kuidas saaks veel paremini. Kuidas jõuda rohkemate inimesteni ning teha oma tööd paremini.

Saime käia nii rabas kui ronida suure kivimüraka otsa, teha mõnusa ampsu Pieti kodus kui tähistada ka Marie sünnipäeva.

Peale ametliku osa ehk väikese mõttekoja lõppu tehti meile ka mõnus tiir Kolga mõisas.

Kõige rohkem inspireeris mind aga ikkagi Toidupanga inimeste soov aidata ja oma tegevusega leevendada teiste kannatusi. Jõudu ja jaksu teie tegemistesse!

 

 

Labor- programmil joon all

Selleks hooajaks sai Labor joone alla. Seekord toimus see kahele juhtide grupile:

1) Kogenud juhtidele, kelle jaoks Labor oli uus kogemus;

2) Süvakursus Labori eelnevalt läbinud juhtidele.

Esimese grupiga läbisime nii öelda tavaprogrammi- liikusime looduses, piilusime sügavamale endasse, jagasime kogemusi, proovisime erinevaid eneseanalüüsi- ja juhtimise tehnikaid ning vaatasime, kuidas ise toimida tõhusamalt ning energiarikkamalt. Mõjutades seeläbi ka oma meeskondasid ja meeskondade tegevuse tulemuslikkust.

Süvakursusel sai kaevutud veelgi sügavamale ja samas tegeletud ka oma “projektiga”. Ehk siis kui esimene tavaprogramm oli nn bakalaureuse tase, siis teine juba magistriõpe, kus inimene sai enda teema ja väljakutsete peale sügavamalt mõelda.

Labor- mida osalejad said?

“Sai proovida endasse erineva nurga alt sisse vaadata, et endast paremini aru saada. Kõik meetodid ei pruugi inimeste peal samamoodi toimida. Laboris sai katsetada erinevaid kompamistehnikaid.

Andis praktilisi juhendeid edaspidiseks, kui tekib vajadus kas enda või meeskonnaga nö ajurünnakut teha. Tavapärasest erinev keskkond, füüsiline tegevus, aja võtmine, et rahulikult ennast/või muud aktuaalset teemat analüüsida.”

“Sain võtta aega iseenesega tegelemiseks. Läbi praktiliste harjutuste jõudsin iseendale lähemale ja leidsin mitu “teeotsa” oma n.n. tavapärasest mõttemustrist väljumiseks.  ”

“..aeg iseendale, mõtiskleda sügavamatel teemadel, toredad mõttekaasalsed ja veel ägedamad paigad. Kindlasti ka väga toredad koolitajad, eriti meeldis Merikese ja Aini sümbioos.
Muutus see, et võtan veel rohkem aega nö kõrvalt pilguks ja oskan tajuda rohkem ka energiaid jms. ”

“Struktuurne lähenemine igapäevaelu mõjutavatele teemadele. Taipamist tuli palju juurde.”

“Me rääkisime isiksuse arendamisega seotud teemadel, millele me üldiselt ei võta aega keskenduda.
Minu jaoks suurim väärtus oli kõigi osalejate avatus ja valmidus rääkida oma ‘varjatud poolest’. Selliseid vestlusi ei pea Sa üldiselt oma sõprade ja kolleegidega.
Suudan nüüd endast pisut paremini aru saada. Olen läbi selle muutunud hoolivamaks oma pere suhtes. Meie peres on üksteisest arusaamine paranenud.
Ma arvan, et pikas perspektiivis tuleb see kasuks eriti teemal – kes ma olla tahan, kuhu ma tahan jõuda.”

“Enesejuhtimise võtted.”

“Sain kinnituse sellele, kui väärtuslik on aeg-ajalt võtta see aeg ja iseennast analüüsida ehk tegeledagi iseendaga. Kõik võidavad!
Ma arvan, et tänu Laboris räägitule ja saadud teadmistele, ma mõistan, miks ja kust on pärit kõik need taagad, mida inimesed endaga koguaeg kaasas vedivad (eesotsas minu endaga). Mõistan neid paremini ja nii on kergem aktsepteerida ja edasi minna. Ikka parema maailma nimel.”

Miks Labor nii hästi toimis?

10-punkti skaalal oli Labori tagasiside keskmine 9,6 punkti. Kuid veelgi olulisem meie jaoks oli näha, kuidas inimesed tegid läbi teatud kvalitatiivse muutuse, mida on vahel raske sõnadesse panna.

Veidi mõtisklenud, mis siis tegid Laborist Eesti kontekstis unikaalse programmi, jõudsin järgmiste punktideni:

  • Päeva looduses alustamine kerge füüsilise tegevusega aitas meeled puhastada ja inimesed avatumale lainele tuua;
  • Teemade käsitlemine, millest muidu oma sõprade, lähedaste või kolleegide tavaliselt ei räägi. Just seda tõid nii mitmedki osalejad välja kui suurimat väärtust.
  • Kogemuste jagamine teiste kogenud juhtidega ja avastamine, et teistel on samad mured ja väljakutsed. Rääkimata siis nõuannetest ja nippidest, mis teistelt saadi.
  • Erinevate tehnikate katsetamine- mõnda inimest kõnetas üks teema ja tehnika rohkem kui teine, kuid päeva lõpuks sai igaüks midagi.
  • Regulaarne kohtumine kuu tagant ja aja võtmine endale- enamus juhte ju selleni ei jõua, kuna kalendrid on väga täis. Ja just selle tõttu on aja võtmine enda arengu jaoks oluline.
  • Kohtumised enne programmi algust osalejatega, et valida gruppi inimesed, kes on selleks valmis ning ühtlasi kaardistada ka nende arenguvajadus. See võimaldas ka programmi ennast tuunida osalejate vajadustele vastavaks.

Mis edasi?

Tänaseks on Laborites 4 hooaja vältel läbi käinud juba omajagu juhte. Selle käigus oleme ise saanud paraja portsu kogemusi, mis toimib ja mis mitte ning kuhu tähelepanu rohkem pöörata.

Järgmine programm tuleb juba tuntavalt ümber kujundatud kujul, et luua veelgi parem võimalus kasvuks ja arenguks nii juhi kui inimesena. Täpsematest plaanidest juba sügisel.

Lõpetuseks tahan tänada kõiki osalejaid, kes meiega selle teekonna kaasa tegid ja selle kasvus kasvasid. Merikest, kellega koos sai seda programmi veetud ja kokku pandud. Samuti Swedbanki, kes võimaldas Laboril sündida, kasvada ja täiskasvanuks saada.

Olge terved ja ilusat suve kõigile!

 

Hirmust hoolimata

Lugu sellest, kuidas hirmust hoolimata hakkama saada.

Minu suurim hirm.

Aastaid tagasi mõtlesin, mis on minu jaoks kõige õudsem asi üldse, millega võiksin kokku puutuda? Silme ette kangastus konverentsil esinemine. Täiesti võõrastele inimestele. Ja just nimelt rääkimine, nii et see oleks ka huvitav kuulata. Mõni nädal tagasi saigi see teoks ja nüüd on hea oma kogemust jagada.

Kevad 2016. Aasta, mille võib tagantjärgi tinglikult nimetada ka hirmude ületamise aastaks. Ja nii saigi mõeldud, et äkki nüüd olen selleks väljakutseks valmis. Millal siis veel, kui mitte praegu? Läks ainult veidi aega mööda, olin just Pärnust konverentsilt coachimast tulnud, kui tuli kõne. Et sügisel toimub koolituskonverents ja äkki ma tahaksin juhtimisest rääkima tulla. Kuna emotsioon oli kõrgel, siis ütlesin kõhklematult JAH- küll sügisel vaatan, mis ma sellega teen.

Kohtumine hirmuga

Käes on sügis, kohtumine korraldajatega ja karm reaalsus koputab uksele. Viimane aeg on mõtlema hakata, millest ja kuidas ma räägin.

Alustuseks tulin tagasi oma lemmikpraktika juurde hirmust üle saamiseks. Õhtuti hakkasin vaimusilmas ette kujutama, kuidas ma seal esinen. Ja eelkõige, mis tundega ma seda teen: olen enesekindel, rahulik, rõõmsameelne, avatud, silmad säravad jne. Isegi sinnamaani välja, kuidas inimesed võiksid istuda ja kuidas ruum umbes välja näeb (siin on küll oluline väike paindlikkus säilitada). Ja nii ikka päris mitmel õhtul järjest, kuni isegi uskuma jäin. Kui tunne hakkas tulema, oli edasine juba tavapärane ettevalmistusprotsess.

Nädalajagu enne esinemist hakkas kõhus jällegi keerama kergelt- hirm andis märku. Abiks olid jällegi nii hingamisharjutused kui visualiseerimine. Ja nii ka viimasel õhtul.

Esinemispäeva hommik. Ühelt poolt kõhus kergelt kripeldab. Samas on ka mingi kindlus hinges, et kõik, mis saab teha, on tehtud, ja nüüd tuleb lihtsalt usaldada. Seda, mis tuleb.

Jõuan kohale ja õnneks teevad mitu kõnelejat enne mind erinevaid kohaloleku ja keskendumisharjutusi. See aitab ka mul ennast enam-vähem maandatuna tunda. Kui neid aga ei tehta, võta endale ise koht ja aeg, et end teadlikult mõne hea lihtsa hingamisharjutusega maha rahustada.

Ning ongi aeg “lavale” minna. Algus läheb enam-vähem kindlalt hea tundega, kuid seejärel tunnen, et närv tuleb ikkagi sisse. Üks põhjus kindlasti ka teema- teen kogu seltskonnale ühte visualiseerimisharjutust. Pole nii suure seltskonnaga enne sellist sügavamat tehnikat ju teinud.

Kahestumine?

Ja siis juhtub mõnusalt skisofreeniline olukord. Ühelt poolt räägin ja olen kohal ja keskendunud. Ja teisalt vaatlen end justkui “kõrvalt”, märgates, kuidas üks jalg tahab värisema hakata. Ja siis tahab hääl värisema hakata. Ja siis kõhus kripeldama. Ja nii kui teine mina seda märkab, surun jalad kindlamalt maha ning räägin edasi. Ehk siis viin ennast nn heatahtliku vaatleja positsiooni, kes mängu juhib ja jälgib.

Tõmban otsad kokku, vastan küsimustele ja saan kergendatult ohata. Uhh, tehtud 🙂 Nii hästi või halvasti kui seekord oskasin. Oluline on ju eelkõige kogemuse saamine ja õppimine seeläbi. Nii enda kui teiste jaoks.

Õppetunnid minu jaoks:

  • Küsi, ja sulle antakse. Just seda, milleks antud hetkel valmis oled.
  • Kui võimalust pakutakse, haara sellest kohe kinni. Pärast mõtled, kuidas sellega hakkama saad.
  • Visualiseeri juba eelnevalt ülesande edukat sooritust. Mida suurem väljakutse, seda pikemalt ette ja rohkematel õhtutel. Minu jaoks töötab hästi õhtuti enne magamaminekut aga katseta ise.
  • “Võistluspäeval” võta ka hommikul aega, et end nii vaimselt kui füüsiliselt tippvormi viia:
    • puhka korralikult välja;
    • tee hommikul keskendumis ja kujustamisharjutused, samuti on joogapraktikad väga head;
    • söö kergelt;
  • Enne esinemist või “võistlust” tee keskendumis ja hingamisharjutused end amaha rahustamiseks;
  • “Soorituse” aeg jälgi teadlikult (veidi kõrvalt, kui saad) nii ennast kui teisi;
  • Peale “võistlust” õnnitle end ja tee kokkuvõte, mis läks hästi ja mida saad järgmine kord paremini teha.

Lõpetuseks tänud:

  • Helen Kõrgesaarele, kes julges mulle seda võimalust pakkuda.
  • Pärnu Konverentside meeskonnale, kes tegi kogu ettevõtmise ka esinejatele nauditavaks.
  • Kuulajatele, kes mu viisakalt välja kannatasid ja kaasa töötasid.

Mõttekäigud- avaürituse muljed

Mõttekäigud- veidike “ajalugu”

Kogu lugu sai alguse 2016 suvel, kui mõtisklesime Ruti ja Triinuga, kuidas coachingut veelgi laiemale seltskonnale pakkuda. Töötab see ju väga ägedalt ja ei tahaks head asja vaka all hoida.

Mõttekäigud logo
Mõttekäigud

Ühel hetkel, vist peale looduscoachingust rääkimist, tekkis idee teha midagi “linnarahvale”. Mis oleks samamoodi teistmoodi keskkonnas, sisaldaks liikumist ja samas ka coachingu tehnikaid. Ning mida saaks teha veidi suurema seltskonnaga, et saada ka grupisünergia ettevõtmist toetama.

Ei jäänudki muud üle, kui katsetasime enda peal järgi, jalutades loomaaias ja pannes tähele, mis töötab ning mis mitte.

Avaüritus

Ma ei tea kuidas teistel, aga mul endal oli küll väike närv sees. Mõttekäigud oli uus asi ikkagi ja ei tea ju, kuidas grupp kokku hakkab töötama. Lisaks oli ka ilm higissügisele kohaselt jahe- osa tegevusest oli meil õues planeeritud. Kuid kartused olid asjatud- juba esimeste inimeste saabumisel sain aru, et kokku on tulnud väga äge seltskond. Kokku tulnud 13 inimest olid just need, kes sel hetkel pidid tulema.

Ruti juhatamisel tegime toreda avaringi ja inspireeriva tutvumise. Minnes kohe veidi sügavamale, kui tavalise “smalltalkiga”. Ja juba järgneski enda teema valik, iseseisev töö sellega ja enda soovitust “video” vaatamine. Viimane andis mõnusat energiat ja sära kuhjaga.

Empaatilise lambiposti meetod

Seejärel tuli harjutus, mida ma ise kõige rohke olin peljanud- empaatilise lambiposti harjutus loomaaia territooriumil. Kuidas see uudne harjutus ikkagi võõraste inimeste peal toimib? Kas inimestel külm õues külm ei hakka? Ja kas nad ikka saavad, mida tulid otsima? Kuid juba esimene pilk jalutuskäigult saabujatele kummutas kõik minu mured. Vastu vaatasid õhetavate põskedega naerul näod, täis energiat ja tegutsemislusti.

Siinkohal tagasiside osalejatelt lambiposti meetodile:

  • Väga huvitav kogemus teist teadlikult kuulata.
  • Pikk aeg töötas väga hästi.
  • Hästi võimas kogemus!
  • Minule meeldis väga! Sain teisest aru ja sain ka endaga paralleele tõmmata.
  • Täitsa suudangi kuulata! Ja see rahustab mind, kui teadlikult kuulan.
  • Unustasin teise täitsa ära, nii kirglikult kuulasin!
  • Sain oma küsimustele vastused.
  • Sain vastused, mis ma tegema pean.
  • Üllatav, kui palju jõuab rääkida, kui teine vahele ei sega.
  • Sain aru, et see lahendus on õige, mille peale olen mõelnud.

Paarides töö

Et asjale hoogu ja mõõdet juurde anda, läksime edasi peercoachinguga. Ja ka see töötas sama hästi. Puhas rõõm oli vaadata, kui süvenenult ja asjalikult inimesed üksteist kuulasid ja toetasid. Olgu siinkohal ka osalejate tagasiside jällegi välja toodud:

  • Hästi nautisin seda protsessi, kui sain iseendast vastuseid leida. Sain plaani kokku, kuidas edasi minna. Minule väga kasulik!
  • Minul on igal juhul vastus olemas, mida teha- lähen koju ja hakkan tegema!
  • Sain sellise vastuse, mida ise ka ei oodanud.
  • Väga põnev oli ja hästi õpetlik kuulata.
  • Vastused on sees olemas. Kui need välja ütled ja kirja paned, on mõju palju tugevam
  • Hullult meeldis tulevikus olla, kus kõik oli juba tehtud ja hästi. Tahtnuks lindistada, mida kõike lubasin ja rääkisin.
  • Jube hea oli võõrale inimesele rääkida.

Mõttekäikude kokkuvõte

Oligi päev märkamatult õhtusse jõudnud. Täis jagamist, rõõmu, mõnusat energiat, usaldust ja loomist. Küsisime lõpuringis igalt osalejatelt Mõttekäikude kohta ka kokkuvõtva märksõna. Siin need on:

“Selgust toov, huvitav, aktiivne, julgustav, värskendav, 3 x tänulik, inspireeriv, toetav, edasi viiv, üllatav, rõõmustav, maandav, selgust toov, külmetav, rõõmu toov, praktiline, usaldav.”

Kui tahad lugeda mõnede osalenute endi poolt kirja pandud pikemaid muljeid, siis leiad need siit.

Puhas rõõm oli vaadata Mõttekäikudel avanenud lahkujaid- täis rõõmu, kindlust, selgust ja tegutsemistahet.

Õhtul koju sõites valdas mind ennast mõnus rahulolu ja õnnelik tunne hea pealelõuna üle. Ning siiras tänutunne kõigi osalenute ja eriti Ruti ning Triinu ees, kes tegid suure osa ettevalmistavast tööst.

Tänud veelkord kõigile kaasalööjatele ja Rutile ning Triinule!

Mõttekäigud
Mõttekäigud

Kui see jutt sind kõnetas, siis järgmised Mõttekäigud toimuvad 25.01.2017. Lisainfot leiad Facebookist siit.

Ilusat sügist!

Ain

Mis mõte on minu tööl?

“Miks ma seda tööd teen? Ja kellele ning mis kasu sellest üldse on?”

Vahel võivad sellised küsimused inimesi tabada. Eriti kui sa töötad mõnes suuremas organisatsioonis ja otse klientidega kokku ei puutu.

Teadlased on uurinud, mis mõjutab inimeste motivatsiooni tööl. Kunagi arvati, et piitsa ja prääniku meetod toimib hästi. Peaga tööd tegevate inimeste puhul mõjub see tulemustele aga hoopiski pärssivalt.

Mis siis motiveerib?

Uuringute järgi on kolm tegurit, mis inimesi motiveerivad:

  • Autonoomia ehk võimalus ise otsustada, mida ja kuidas ma teen;
  • Meisterlikkus ehk töö käigus arenemine ja kasvamine;
  • Töö tähendus ehk aru saamine, mis kasu minu tööst on (lisaks palgale).

Pikemalt võid vaadata näiteks siit.

Pead murdmas
Pead murdmas

Sügise alguses tegimegi laheda vabamas vormis töötoa ühele Swedbanki meeskonnale. Eesmärgiga saada selgemaks:

  • Mida me ikkagi oma klientidele tahame pakkuda?
  • Mis on selle mõju, ka laiemas ja pikemas perspektiivis?
  • Millised on minu enda väärtused?
  • Kuidas kõik need kokku siduda üheks tervikuks?
Loovus välja
Loovus välja

Kokkuvõttes oli lahe päev- täis tuliseid diskussioone ja peamurdmist, nalja ja naeru, loomingulist mõtlemist, veidi näitlemist ja üksteise tundma õppimist.

Lõpptulemus- paika said nii vastused küsimustele “kes me meeskonnana oleme?” ja “mida me pakume?” kui ka uued tegevused räägitu ellu viimiseks.

Tänud kõigile osalejatele!

Kui tahad teema ise läbi mõelda, küsi endalt näiteks- mida minu töö annab:

  • Mulle endale;
  • Minu lähedastele;
  • Kogukonnale;
  • Inimkonnale;

Tee kohe nii pikk nimekiri, kui loovus lubab. Iga punkti kohta vähemalt 10 asja.

Ja seejärel, mida saaksin oma töösse lisada või ära jätta, et iga päev läheks täie ette?

Kui kipud aga jänni jääma ja pilt on ikka hall, anna Ainile märku. Leiame koos lahenduse.

Raplamaa Ettevõtjate Mentorklubi hooaja lõpetamine

6. juunil oli ühtaegu rõõmus ja kurb sündmus. Tõmbasime joone alla Raplamaa Ettevõtjate Mentorklubi selle aasta hooajale. Võõrustajaks alati sõbralik ja energiline Maria TaevaniMaani meistrikojas.

Ekspordi koolitus

Henton Figueroa ekspordist
Henton Figueroa ekspordist

Enne kokkuvõtvat osa tegi Henton Figueroa talle omasel vahetul moel ekspordi-impordi alase koolituse. Tänu pikale kogemusele oli tal varrukast puistada lahedaid näiteid ja anekdootlikke juhtumeid.

Kolm kõige olulisemad nopet tema jutust  minu jaoks:

  1. Kui sa oled kliendiga samast potist söönud ja veini jaganud, on ka kliendisuhe hoopis teine. Tänu sellele võidavad mõlemad osapooled.
  2. Kiirus on mängu ilu– kui sa liiga pikalt mõtlema jääd, kaotad kliendi konkurentidele.
  3. Unikaalsus– kui sa ei ole just suurtootja, defineeri oma nišš ja paku sinna teistest eristuv toode/teenus. Nii väldid ka hinnasurvet.

Kokkuvõtted

Peale Hentoni koolitust sain toetada Mentorklubi projektijuht Riinu hooaja kokkuvõtmisega.

Rühmatöö Raplamaa MK lõpumoodulis
Rühmatöö Raplamaa MK lõpumoodulis

Kõigepealt tegime “lõpueksami”, tuletades meelde, kes mida õppis kuue koolituse käigus. Rõõm oli tõdeda, et igast koolitusest oli leitud kasulikku, mis oli isegi mitu kuud hiljem veel meeles.

Raplamaa MK "lõpueksam"
Raplamaa MK”lõpueksam”

Seejärel sai üle vaadatud, kuivõrd läksid täide ootused, millega programmi alustasime. Kõige rohkem punkte kogusid uute kontaktide saamine, eneseareng ja uute mõtete saamine. Selle järgi tundub, et Mentorklubi täitis oma eesmärgi.

Alustades olid meil ka omad ootused väärtuste ja õhkkonna osas. Tulemused? Küsitluse järgi sai palju nalja ning valitses avatud, sõbralik ja vaba õhkkond. Ehk siis kokku sai täpselt selline seltskond, kellega on mõnus koos õppida ja maailma asju arutada.

Diplomit üle andmas
Diplomit üle andmas

Õhtu lõpetas Janek, andes osalejatele pidulikult diplomid ning maitsev õhtusöök pani kirsi tordile.

Raplamaa Ettevõtjate Mentorklubi diplom
Raplamaa Ettevõtjate Mentorklubi diplom

Siinkohal suured tänud Raplamaa RAEK’le ja Riin Pallonile Mentorklubi ellu kutsumise eest! Samuti kõikidele vahvatele klubikaaslastele- nii mentoritele kui menteedele!

Eesti Mentorite Koja Kevadseminar 2016

“Mulle väga meeldis- nii ajurünnak, külalisesinejad, koht ja muidugi ka visuaalne lähenemine! Super hea tase! Väga hea tunne jäi üritusest!”

Niimoodi võttis üks osalejatest Kevadseminari kokku. Ja teine lisas:

See seminar oli eriline ja väga hea igas võtmes. Ma ei mäleta, et ma mõnelt koolituselt oleks saanud nii palju energiat juurde.”

Mis siis juhtus?

Janeck ja Ain Kevadseminaril
Janeck ja Ain Kevadseminaril

31. mail toimus EMK Kevadseminar NO99 teatris, mille peavedajaks oli Janeck Uibo. Minul oli rõõm toetada Janeckit EMK visiooni ja tegevusplaani grupitööde vedamisel. Kuna seltskond oli äärmiselt lahe, läksid ka grupitööd vägevalt.

Ain EMK Kevadseminaril
Ain EMK Kevadseminaril

Ideid tuli nagu külluse sarvest ja ka tegevused, kuidas soovitud eesmärgini jõuda, said kirja.

Grupitööde jagamine
Grupitööde jagamine

Peale EMK visiooni ja tegevuste selgemaks saamist oli aeg kutsuda lavale korüfeed- Valdo Kalm ja Marina Kaljurand.

Valdo Kalm

Valdo Kalm EMK Kevadseminaril
Valdo Kalm EMK Kevadseminaril

… jagas talle omasel muhedal moel enda juhikogemusi. Kolm sammast, mis mulle kõlama jäid:

1) Väärtuste põhine juhtimine
Me oleme kõik erinevad ja see on ok. Käitumine peab juhtides olema väärtustele vastav, siis käituvad ka töötajad samamoodi.

2) Juhtimine peab olema visioonile ja  eesmärkide suunatud – inimesed tahavad näha, kuhu poole nad liiguvad.  Juhid peavad selle looma ja see peab olema inimeste jaoks inspireeriv. Juhtide puhul on tähtis terviku tajumine ja selle seletamine töötajatele. Vastus küsimusele “Miks?” on oluline.

3) Inimeste motiveerimine– hoida tuleb inimesi,  kelle väärtused on paigas ja kes suudavad ka tulemust teha. Mentorlus on hea vahend inimeste ja juhtide arendamiseks. See on tema jaoks üks sümpaatsemaid meetodeid aga ainult sellesse ei saa kinni jääda.

Marina Kaljurand

Marina Kaljurand EMK Kevadseminaril
Marina Kaljurand EMK Kevadseminaril

… võttis seejärel sõnajärje üle, esinedes äärmiselt vahetul ja inimlikul moel. Mõned mulle olulisemad mõtted Marinalt:

1) Töötajate ära kuulamine– tule oma variantidega, mitte ära jää kurtma või nukrutsema, kui mingi asi tuksi läheb.

2) Meeskonnana tegutsemine- kui otsus on tehtud, siis tegutseme selle järgi ja ei vingu. Vajadusel otsustame ümber, kui esimene otsus oli vale.

3) Proriteedid on olulised.

4) Tunne ennast ja ole autentne- eriti keerulistel aegadel ja otsuste tegemisel.  Siis sind usutakse ja usaldatakse.

5) Suhtlemine on kõige alus– otsi liitlaseid ja ehita sildu. Kodutöö enne kohtumist on oluline- otsi jää sulatamiseks midagi, mis mõlemat osapoolt isiklikul tasandil ühendab.

6) Oskus õppida uusi asju ja leidlikkus viib edasi.

Valdo ja Marina duett

Valdo Kalm ja Marina Kaljurand EMK Kevadseminaril
Valdo Kalm ja Marina Kaljurand EMK Kevadseminaril

Päeva lõpetas Valdo ja Marina arutelu ja küsimustele vastamine. Koos moodustasid nad väga laheda paari, mida oleks tahtnud veel pikemalt kuulata.

Õhus oli lahedat energiat, ehedat elutarkust ja mõtete tulevärki. Kõige rohkem diskussiooni tekitas küsimus, miks on naisi kõrgetel kohtadel nii vähe. Valdo mõttena jäi kõlama, et naised on veidi alalhoidlikumad riske võtma, juba evolutsiooniliselt. Marina ei tahtnud sellega nõusse jääda, arvates, et oluline osa on sellel, kuidas me tüdrukuid juba väiksest saadik kasvatame. Küllap on õigus mõlemal.

Küll aga nõustusid mõlemad, et kui naine on kaasatud läbirääkimistesse, on pikaajaline tulemus parem.

Päeva kokku võtma sobib Marina mõte, et inimestega suhtlemine oma raamist väljas annab energialaksu. Ja nii see oligi, kui inimeste tagasusidet uskuda.

Kati Orav visualiseerimas
Kati Orav visualiseerimas

Kirsi tordile lisas Kati Orav, kes talletas päeva jooksul räägitu paberile. Soovitan soojalt Katit kaasata oluliste suurte arutelude talletamiseks. Tema töö tulemusena jääb maha jälg, mis kõnetab kõiki ja on lihtsalt hoomatav.

EMK Kevadseminari kokkuvõte
EMK Kevadseminari kokkuvõte

 

Juhi enesearengust Raplamaa Mentorklubis

Mõisamaal
Mõisamaal

18. mail saime järjekordselt kokku Raplamaa Ettevõtjate Mentorklubis, Mõisamaal Väikese Jalajälje kogukonnas.

Raplamaa MK Mõisamaal
Raplamaa MK Mõisamaal

Seekord sain aidata mõtiskleda teemal juhi eneseareng, mis sobis sellesse veidi teistmoodi keskkonda suurepäraselt.

Vaatasime üle olulisemad valdkonnad, mis on juhi isikliku arengu kohalt olulised, ning käisime läbi ka mõisted visioon, missioon ja kutsumus.

Et arutelu ei jääks teoreetiliseks, sai igaüks endale luua oma isikliku tulevikupildi. Kohe päris füüsilisel kujul. Sellisel moel kasvab tõenäosus, et soovitu teoks saab, kordades. Eriti kui tulevikupilti korduvalt üle vaadata ja enda tegevused selle järgi sättida.

Tulevikupilti loomas
Tulevikupilti loomas

Kui pilt oli paikas, oli selle pealt juba lihtne enda missioon sõnastada ning see oma ettevõtte tegevusega siduda.

Õhus oli palju mõnusat energiat ja pealehakkamist, nagu värsketele ettevõtjatele kohane. Tänud kõigile kaasalööjatele selle laheda kogemuse eest!

Raplamaa ettevõtjate mentorklubi 2016

Raplamaa mentorklubi soojendusringid
Raplamaa mentorklubi soojendusringid

7. märtsil algas Raplamaa ettevõtjate mentorklubi 2016.a hooaeg. Sel aastal on mul meeldiv võimalus kaasa lüüa mentori rollis.

Alustuseks sain teha väikese soojenduse kokkutulnutele, et omavahel paremini tuttavaks saada ja ootuseid täpsustada.

Avalik esinemine

Raplamaa mentorklubi avaliku esinemise koolitus
Raplamaa mentorklubi avaliku esinemise koolitus

Päeva põhiteemaks oli avalik esinemine, millest oli rääkima tulnud Janek Tuttar. Tema ettekandest jäid minu jaoks kõlama kolm olulisemat mõtet:

  • “Sa oled kaugelt parem esineja, kui sa ise arvad” – see käis kõigi osalejate kohta sel päeval. Ei paistnud kellestki välja ei värin aga ärevus, mida kõik väitsid tundvat.
  • Too välja kasu mitte omadus. Näiteks- “sel autol on adaptiivsed esituled”. Enamus inimesi ei saa aru, mis ja milleks. Kui sa aga ütled, et “esituled parandavad oluliselt nähtavust kurvides ja järskudel pööretel, muutes öise autojuhtimise tunduvalt ohutumaks,” saab enamus sellest aru.
  • “Make a point tell a story”- inimestele meeldivad lood ja need jäävad meelde.

Janeki tegemiste kohta ja õppe- ning abimaterjale leiad siit.

Mentorklubi

 

Raplamaa MK mentor - menteed
Raplamaa mentorklubi mentor – menteed

Õhtu viimase osana jagunesime väiksematesse gruppidesse. Mentorid-menteed said lähemalt rääkida oma küsimustest ning kogemusi jagada.

Klubist endast:

Mentorklubid on ürituste sarjad, mis on suunatud alustavate ettevõtjate toetamisele ning mentorliikumise arendamisele Eestis. Mentorklubi raames saab alustav ettevõtja pidada nõu kogenud ettevõtjaga, osaleda ettevõtlusalastel koolitustel ja laiendada oma kontaktvõrgustikku.

Mentorprogrammis on nii mentor kui mentii kaasatud uute teadmiste hankimise, kontaktvõrgu laiendamise ning vastastikuse kogemusega rikastamise põnevasse protsessi.

Mentorklubi formaat võimaldab ettevõtjal:
• omandada uusi teadmisi läbi koolituste
• omandada uusi teadmisi ja jagada kogemusi suheldes klubis osalevate teiste alustavate ettevõtjatega ja mentoritega;
• analüüsida koos mentoritega oma ettevõtte väljakutseid ja küsimusi, saada erinevaid vaatenurki ja arvamusi, ning paremini läbi mõelda oma otsused;
• suhelda teiste ettevõtjatega ning laiendada oma kontaktvõrgustikku.