15 praktilist moodust meelerahu loomiseks

Miks mõnest inimesest lausa kiirgab rahu ja tasakaalu, teine on aga üks närvipundar? Üks on nagu suur rahulik bernhardiin, teine aga väike närviline nähvits, kes püüab kõiki kannast näksata.

Veel olulisem küsimus aga:

Kuidas muutuda närvipuntrast rahumeelseks zen-meistriks?

Nobeli preemia nominent, zen-budismi meister Thich Nhat Hanh, pakub välja 15 praktilist moodust, kuidas rohkem meelerahu oma igapäeva ellu tuua.

Hommikul

  • Alusta oma päeva 10 minutilise meditatsiooniga. Hiljem võid avastada, et ajapikku see periood pikeneb iseenesest.
  • Võta aeg hommikusöögi nautimiseks, mitte ära kugista seda kiiruga alla. Märka, mida sööd ja ole selle eest tänulik.
  • Tuleta endale igal hommikul tänutundega meelde, et sa oled elus ja sul on terve uus päev ees.

Päeval

  • Püüa mitte eristada isiklikku ja töö aega. Kogu päev võib olla sinu aeg, kui sa püsid olevikus ja märkad, mis toimub sinu mõtetes ja kehas. Ei ole ühtegi põhjust, miks sinu aeg tööl peaks olema ebameeldivam kui su isiklik aeg.
  • Väldi kiusatust telefoni kasutada teel tööle ja koju või järgmistele kohtumistele. Selle asemel luba endale aega olla kontaktis iseenda ja maailmaga sinu ümber.
  • Leia endale tööl hingetõmbamise koht, kus saad rahulikult hingata, maha rahuneda ja puhata. Tee regulaarseid hingetõmbepause, et uuesti luua ühendus oma kehaga ja tuua mõtted tagasi olevikku.
  • Lõunaks söö ainult oma sööki, mitte aga muresid ja hirmusid. Vaheta söömiseks keskkonda ja mine võimalusel jalutama, mitte ära söö töölaua taga.
  • Muuda kohvi või tee joomine rituaaliks. Katkesta töö tegemine ja pööra kogu tähelepanu joogile. Märka ja täna kõike, mida oli selle joogi valmimiseks vaja- maad, vihma, tuult, päikest, kohvi või tee taimi, töölisi, kes selle üles noppisid ja sinuni toimetasid.
  • Enne kohtumistele minekut mana oma silme ette väga rahulik, kohal olev ja meisterlik eeskuju ning võta ta mõtteis endaga kaasa. Kasuta teda kui abilist, kes aitab sul kohtumisel rahu säilitada.
  • Kui tunned viha või ärritust, keeldu koheselt midagi tegemast või ütlemast. Tule tagasi oma hingamise juurde ja keskendu sisse-välja hingamisele, kuni oled maha rahunenud.
  • Harjuta enda juhi, kolleegide ja alluvate nägemist liitlastena, mitte vaenlastena. Pane tähele, et koostööd tehes koged sa rohkem rahuldust ja rõõmu, kui üksi töötades. Tea, et teiste edu ja õnne on ka sinu edu.
  • Väljenda regulaarselt tänulikkust ja tunnustust oma kolleegidele nende positiivsete omaduste eest. See muudab kogu töökeskkonna harmoonilisemaks ja kõigile meeldivamaks.

Õhtul

  • Kui päev tööl oli närviline ja frustratsiooni täis, püüa enne koju minekut maha rahuneda ja jõudu koguda. Nii ei võta sa tööl kogetud negatiivset energiat ja frustratsiooni koju kaasa.
  • Koju jõudes võta veidi aega, et rahuneda ja ennast koguda, enne kui hakkad koduste toimetustega peale. Märka, et rööprähklemises olles ei ole sa ühegi asja jaoks kohal. Tee ühte asja korraga, pühendades sellele kogu oma tähelepanu.
  • Päeva lõpus tee kokkuvõte kõigest heast, mida päeva jooksul kogesid. Kanna oma rõõmu ja tänulikkuse eest regulaarselt hoolt, et need saaksid kasvada sinus ja sinu ümber.

Mis kasu nendest tegevustest on?

Aastaid tagasi olin üsna närviline nähvits- igasugused mõttetud väikesed asjad võisid endast välja ajada. Tobe situatsioon liikluses, kellegi ebameeldiv ütlus, tegemine või tegemata jätmine tööl või kodus- valik oli lai.

Esimene muutus, mida peale meelerahu harjutustega alustamist märkasin, tuli üsna kiiresti. Kui olin hommikut saanud rahulikult alustada, võttes rituaalidele veidigi aega, oli ka kogu ülejäänud päev palju meeldivam ja tulemuslikum.

Foorides põles valdavalt roheline tuli, enamus inimesi naeratas ja käitus meeldivalt, kohtumised läksid edukalt. Kui aga hommik algas rabistades ja kiirustades, kandus see närvilisus ka kogu ülejäänud päeva ja päev ei läinud nii sujuvalt.

Ära oota koheselt kiiret suurt muutust– see ei sünni üleöö. Võta rahulikult nende tegevuste toomisega oma päeva. Sa ei pea püüdma kõiki korraga ette võtta- vali need, mis hetkel sind kõige rohkem puudutavad.

Millest alustada?

Kui mina peaks valima, siis alguses keskenduksin hommikurituaalidele, ja lisaksin tasapisi ülejäänud. Nii võidki ühel hetkel märgata, et enamus asju, mis sind vanasti ärritasid, jätavad nüüd täiesti külmaks. Ja enamus sinu päevadest on täidetud rahu, rõõmu ja tänutundega, nii et ka sinu ümbritsevad saavad sellest osa.

Alguse küsimuse juurde tagasi tulles- kas igast närvilisest “nähvitsast” võib saada zen-meister? Viimaste aegade mindfulnessi teemalised uuringud näivad seda kinnitavat. Seda aga juhul, kui “nähvits” seda ise piisavalt tahab ja igapäevaselt selle nimel „trenni“ teeb.

Mõnusat praktiseerimist!

Originaalartikkel ilmus Huffington Postis Jo Confino poolt.

Photo by Simon Migaj on Unsplash

Tõlkinud ja täiendanud Ain Mihkelson.

12 õnnetoovat tegevust

„Tahad õnnelik olla? Siis ole! See on ainult sinu otsuse küsimus,“ väidab mu hea sõber ja õpetaja. Et selleks ei ole vaja midagi muud, kui otsust. Mina aga ei taha sellega nõus olla. Kui see nii lihtne oleks, oleks terve maailm täis õnnelikke inimesi.

Mida ikkagi igaüks ise saab teha, et õnnelik olla?

Professor Sonja Lyubomirsky California Ülikoolist uuris tuhandeid inimesi, saamaks aru, mis inimesi õnnelikuks teeb. Uuringu tulemuste põhjal pakub ta välja 12 tegevust enda õnnetunde tõstmiseks. Paljud neist tehnikatest tulevad välja teistestki õnne teemalistest uuringutest, mõned neist ka iidsetest õpetustest.

Tänulikkus

See on kõige kindlam tee õnneni. Meenuta iga päev endale, mille eest on juba praegu põhjust tänulik olla. Sellega on hea nii päeva alustada kui ka lõpetada. Kirjuta näiteks hommikul päevikusse, mille eest täna tänulik oled ja õhtul voodis enne uinumist meenuta, mis täna hästi läks ja mis su elus juba praegu hästi on. Jaga oma tänutunnet ka teistega, see mõjub neilegi positiivselt.

Optimismi kultiveerimine

Otsusta juba ette, et otsid igas olukorras positiivset ja hoiad iga päev meeles enda parimat võimalikku tulevikku. Tuleta endale meelde, et saad iga päevaga targemaks ja kogenumaks ja juba see loob võimaluse parema elu loomiseks.

Negatiivsuse välja juurimine enda mõttemaailmast

Otsusta ette ära, kui palju sa lubad endale negatiivsetesse mõtetesse kinni jäämist. Pane tähele ka enda võrdlemist teistega, mis sind õnnetuks teeb. Leia ja arenda endale tehnikad, kuidas negatiivsuse kerkimisel end sellest välja tuua, olgu selleks siis füüsiline või vaimne tähelepanu mujale viiv tegevus.

Lahkuse levitamine

Väikeste igapäevaste heategude tegemine. Olgu need siis lähedastele, kolleegidele või võõrastele, ette planeeritult või spontaanselt. Need ei pea olema midagi suurt, ka hea sõna ja naeratus võivad kellegi päeva palju ilusamaks teha.

Suhete soojendamine

Vali välja suhe, mis vajab turgutamist ja pühenda sellele oma aega ja energiat, et suhtele elu uuesti sisse puhuda ja koos rõõmu tunda.

Tegevustesse sukeldumine

Tee rohkem tegevusi, nii tööl kui vabal ajal, mis su täiesti endasse neelavad, pakuvad põnevust, rõõmu ja väljakutseid.

Elu ilusate hetkede nautimine & nende uuesti läbi elamine

Pööra täit tähelepanu ja naudi kõike ilusat, mis elu sulle praegu pakub. Võta aega, et neid hetki meenutada, üles kirjutada ja teistegagi jagada. Nii äratad need otsekui uuesti ellu ja saad uuesti nautida.

Oma eesmärkidele pühendumine

Vali välja 1-3 sulle olulist eesmärki ja pühenda neile oma aega ning energiat. Tähista ka väikeseid võitusid teel eesmärgi poole- nii saad jõudu juurde.

Raskustega toime tulek

Leia endale sobivad tehnikad, mis aitavad sul rasketest hetkedest ja stressist läbi tulla, ning kasuta neid vajalikul hetkel. Parem olgu need juba ette valmis, raskel hetkel ei pruugi sa olla suuteline neid käigu pealt välja mõtlema.

Andestamine

Võid päevikus valusa kogemuse lahti kirjutada või siis kirja kirjutada inimesele, kes sind on solvanud või haavanud. Oluline on lahti lasta sellest kogemusest, viha ja solvumist endas kandes teed sa karuteene ainult endale. Kui julged, võid ka näost näkku „süüdlasele“ andeks anda.

Religioon ja spirituaalsus

Leia moodused, kuidas enda sügavama ja tõelise osaga ühendust saada. Olgu selleks kirikus või looduses käimine, vaimsete raamatute lugemine ja nende üle mõtisklemine, vaimse õpetajaga arutelud või õpetuste kuulamine.

Keha eest hoolitsemine

Füüsilised harjutused, meditatsioon, naeratamine ja naermine, kõik need teevad nii su kehale kui hingele head.

Ja tähtsaim neist on…

Päris mitmeid neist olen ise aastaid praktiseerinud ja võin kinnitada, et need teevad tõesti õnnelikumaks, rõõmsamaks ja rahulikumaks. Kui peaksin välja valima ühe, siis selleks on – tänulikkus. Keskendumine juba olemasolevale heale ja selle eest tänulik olemine tõesti „töötab“. Erinevate uuringute järgi on just tänulikkuse kogemine ja väljendamine kõige tugevamas korrelatsioonis inimese õnnelikkusega.

Et see tehnika töötaks, on oluline tänulik olemist tunnetada, seda kogeda, mitte lihtsalt mõistuse tasandil nimekiri teha ja siis “linnukesi” märkida asjade kohta, mille eest õnnelik oled. Ja kui sulle raskel hetkel tundub, et polegi justkui millegi eest põhjust tänulik olla, mõtle uuesti.

Kui sa neid ridu loed, siis on sul suure tõenäosusega katus pea kohal ja toit laual, ise oled enam-vähem terve, sa näed ja kuuled, sul on vähemalt mõned inimesed, kellega saad oma muresid ja rõõmusid jagada jne.

Ülejäänud tegevustest- kui sulle tundub, et neid on maru palju, siis vali alguses välja need, mis kõige rohkem kõnetavad ja keskendu neile. Ajapikku saad uusi juurde lisada, kui esimesed on juba harjumuseks saanud.  Õnneks on ju enamus neist suhteliselt lihtsalt igapäeva ellu kaasatavad, ilma et sa peaksid selleks eraldi kuskile minema või tegema.

Mõnusat õnnelikkuse praktiseerimist!

Ain Mihkelson

Artikkel ilmus esmalt Edasis.

Pilt: MI PHAM on Unsplash

Targa juhi arenguprogramm alustamas

EMK Targa juhi arenguprogramm ehk isiklik areng läbi juhtimise

Milleks?

Öeldakse, et Sa ei saa teisi juhatada kaugemale, kui oled ise käinud. Tule ja kasva ise ning vii ka oma meeskond edasi!

Kellele?

Kogenud juhtidele: Sul on vähemalt 3 aastat juhtimiskogemust ja juhtimise ABC’d enam ei vaja. Küll aga võid vajada uusi ideid, värskendust ja teiste juhtidega kogemuste vahetamist.

Mida saan?

  • Oskused enda ja teiste juhtimiseks targemal moel, kasutades rohkem oma potentsiaalist.
  • Pühendumad töötajad ja rahulolevamad kliendid, kes viivad su ettevõtte edasi.
  • Tugivõrgustiku teiste kogenud juhtide näol, kellelt saad ka hiljem nõu ja tuge küsida.
  • Kasvamise inimese ja juhina, just sulle sobivas suunas ja tempos.

Mida teised on saanud?

“Peale seda poole aastast programmi ma tegelikult ka tunnen, et olen parem inimene. See oli minu jaoks täiesti eriline programm”- Andrus Tamm räägib enda kogemusest:

Pikemalt saad eelmise programmi muljetest lugeda siit.

Kuidas?

Programm koosneb seitsmest ühepäevasest mõttekojast ja iseseisvast tööst nende vahel. Kokku seotakse Sinu areng igapäevase elu, töö ja meeskonnaga nii, et saaksid õpitut kohe rakendada ja see tooks kaasa muutused soovitud valdkondades.

Teemad:

  • Edu, eesmärgid ja kutsumus;
  • tippvõimekuse loomiseks vajalikud tasandid;
  • loovus ja loomingulisus, intuitsiooni ja ratsionaalse meele kasutamine;
  • tasakaalus ja keskmes olek keset muutuseid ja kiiret elutempot;
  • minu ja minu meeskonna kõige suurema väljakutse lahendamine;
  • minu rollid ja mängud tööl ning elus;
  • kokkuvõttev moodul: muutused, pärand, järgmised sammud.

Teemadest põhjalikumalt saad lugeda altpoolt.

Maksumus

7x280EUR+km, EMK liikmetele soodushind 7x190EUR+km.

Anna endast märku hiljemalt 31.01.19

Registreerimine ja lisainfo: Ain Mihkelson- tel 50 19 580, ain.mihkelson@gmail.com

Mõttekodade kuupäevad

22.02.19, 21.03.19, 18.04.19, 23.05.19, 13.06.19, 22.08.19, 12.09.19

Programmi vedajast

Ain Mihkelson on kombinatsioon numbrite inimesest ja inimeste inimesest. Ligi 18 aastat töötas ta Swedbankis, sellest 14 aastat erinevate üksuste juhina, viimased 7 aastat vedas rahvusvahelist üksust. 2008 hakkasid teda kõnetama sügavamad inimeseks olemist puudutavad küsimused. Alates 2013 on ta vedanud erinevaid juhtide arenguprogramme ja toetanud juhte läbi kootsingu ja mentorluse.

Oma töös seob ta kokku inimese ratsionaalse ja loomingulise poole ning maise ja vaimse aspekti, toomaks juhtidega töösse sügavamat kvaliteeti, kui Eestis tavaliselt kombeks. Kogemus on näidanud, et paljud mitu tuhat aastat vanad õpetused kehtivad endiselt ka tänapäeval ja haakuvad kenasti uuemate teaduslike mudelitega. Täpsemalt saad tema kohta lugeda siit.

 


Põhjalikumalt programmist

Programm sisaldab

  • Näpuotsaga teooriat ja erinevaid (juhtimis)mudeleid;
  • päevakajaliste juhtimisväljakutsete lahendamist koos teiste juhtidega
  • erineva sügavusastmega harjutusi nii individuaalselt kui koos teistega;
  • teiste kogenud juhtidega kogemuste jagamist.

Päeva ülesehitus

  • Alustame tavaliselt väikese matkaga looduses- see aitab rattast välja, pea töömõtetest puhastada ja loob usaldusliku õhkkonna;
  • toimuvad arutelud ja erinevad harjutused nii sisemise taipamise kui kogemuse saamiseks;
  • jagame kogemusi teiste juhtidega, nii arutelu vormis kui kasutades kovisiooni, mastermind ja paaritehnikad;
  • päeva jooksul proovime mõnda muudetud teadvuse seisundit tugevama mõju saamiseks ja räägitu kinnistamiseks (näiteks visualiseerimine, meditatsioon, helid- trumm jmt);
  • päeva lõpus teeme kokkuvõte ja võtame kodutööd kuni järgmise korrani.

Mõttekodade kava

  • Edu, eesmärgid ja kutsumus
    • Programmi eesmärgid ja ülevaade;
    • Edu mudelid, sh mis on minu ja minu meeskonna edukuse mõõde?
    • Mis on mulle ja minu meeskonnale tegelikult oluline?
    • Mis on ühisosa Ikigail, hyggel, Maslowl ja teistel arengumudelitel?
    • Juhtimiskaasuse lahendamine mastermind meetodil;
    • Kuidas oma meeskonnas tuvastada, mis on neile oluline?
    • Kodutööde võtmine, sh mille annan ära, et olulisele aega jääks.
  • Tippvõimekuse loomiseks vajalikud tasandid minu elus
    • Kuidas teha nii, et kõik minu tahud (füüsiline, emotsionaalne, mentaalne ja vaimne) mind ja teisi toetaksid?
    • Mida saan teha oma meeskonna erinevate tasandite arendamiseks?
    • Praktikad emotsionaalse ja mentaalse võimekuse kasvatamiseks.
    • Juhtimiskaasuse lahendamine kovisiooni meetodil.
    • Kodutööde võtmine.
  • Loovus ja loomingulisus. Intuitsiooni ja ratsionaalse meele kasutamine
    • Kuidas kasutada aju mõlemat poolt – nii ratsionaalset kui loovat – paremate tulemuste ja edu loomiseks.
    • Intuitsiooni ja loovuse treenimine ning vabastamine kvalitatiivselt uue loomiseks.
    • Tehnikad loovuse käivitamiseks nii individuaalselt kui meeskonnas.
    • Juhtimiskaasuse lahendamine Disney meetodil.
    • Kodutööde võtmine.
  • Tasakaal ja keskmes olek keset muutuseid ja kiiret elutempot
    • Kuidas säilitada rahu ja terviklikkus ka kriisisituatsioonides?
    • Kuidas kultiveerida igapäevaselt rahulikumat olekut nii endas kui meeskonnas?
    • Kuidas oma meeskonnas rahulikumat õhkkonda luua ja hoida?
    • Kodutööde võtmine.
  • Minu ja minu meeskonna kõige suurema väljakutse lahendamine:
    • Erinevate tehnikate katsetamine lahenduse leidmiseks.
    • Kodutööde võtmine.
  • Minu rollid ja mängud tööl ning elus
    • Mustrid – mis mind tagasi hoiab ja edasi viib?
    • Milliseid rolle me mängime- nii teadlikult kui teadvustamatult?
    • Mis mind ja teisi tagasi hoiab, milliseid piiranguid olen endale ja oma meeskonnale seadnud?
    • Millised uued rollid ja mustrid mind ja meeskonda edasi viivad?
    • Millised rollid on puudu meeskonnas?
    • Juhtimiskaasuse lahendamine läbi rollimängu.
    • Minu päris olemus nii tööl, meeskonnas kui kodus.
    • Kodutööde võtmine.
  • Kokkuvõttev moodul: muutused, pärand, järgmised sammud
    • Programmi kokkuvõte ja „lõpueksam“.
    • Järgmised sammud arengu jätkumiseks ja soovitu ellu toomiseks.

Mõttekodade teemad võivad programmi käigus veidi muutuda tulenevalt konkreetse grupi vajadustest.

Mis täpsemalt toimub?

  • Iseseisev reflekteerimine enne programmi algust ja ankeedi täitmine;
  • individuaalne lühivestlus Sinu arenguvajaduste ja ootuste selgitamiseks enne programmiga alustamist;
  • sisendi küsimine võtmeisikutelt (ise määrad) Sinu tugevuste ja arenguvajaduste kohta;
  • ühepäevased mõttekojad grupiga kord kuus;
  • kodutööd enda ja oma meeskonna arengu toetamiseks mõttekodade vahel;
  • vajadusel lisaks:
    • individuaalne coaching mõttekodades või nende vahel üles kerkinud teemade toetuseks;
    • mõttekojad osaleja meeskonnaga vastavalt osaleja meeskonna vajadusele;
    • individuaalne coaching sinu meeskonna liikmetega, kes seda vajavad.

Programmi kirjeldab hästi transformatiivse õppimise raamistik:

  • Turvaline ja mõnus ruum toetab kogemuste jagamist ja kaasuste arutamist;
  • näpuotsaga teooriat ja mudeleid aitavad maailmapilti laiendada ja mõtteid suunata;
  • loomingulise ja ratsionaalse poole vaheldumine loob võimaluse sinu võimekuse kasvuks;
  • mänguline ja emotsioone kaasav õhkkond aitab õpitul paremini meelde jääda;
  • regulaarsed kohtumised hoiavad Sind rajal ja toetavad soovitud muutuste saavutamist;
  • ühelt poolt sügav ja sisemiselt muutev, teisalt praktiline ja igapäeva elus rakendatav;
  • muudetud teadvusseisundid, intuitsiooni ja üliteadvuse kasutamine aitavad sügavama tarkuseni jõuda;
  • sügav sisemine reflektsioon toetab sinu sisemist kasvu ja uute taipamiste saamist.

Küsi lisa ja anna endast märku

Ain Mihkelson: tel 50 19 580, ain.mihkelson@gmail.com.

2018 kokkuvõte Ainilt

Lubasin enne jõule suure suuga teha kokkuvõtte eelmisest aastast. Oli see ju väga äge aasta, täis nii rõõmsaid kui raskeid hetki, õppimisi ja jagamisi, saamisi ja andmisi.

Mis toimus minus endas, lisaks kõigele välisele?

Mõneti sobib aastat tervikuna iseloomustama mingi suurema ja vägevama jõu tunnetus ning ühenduse tajumine, mis on kaasa toonud parema intuitsiooni ja sügavama maailma taju. Rääkimata siis väikestest lahedatest imedest ja kokkusattumustest igapäeva elus.

Tagasivaade

Hirmudega tutvumine

Sügis oli minu jaoks väga keeruline aeg, kus sain tegeleda enda suurimate hirmudega. Kas ma olen ikka piisavalt hea ja väärt isa, mees ja inimene? Kuidas ma hakkama saan, kui suuremad planeeritud tegevused ja sissetulek ootamatult ära kukuvad? Kuidas ma siis reageerin ja oma rahu ning tasakaalu säilitan, mille olulisusest olen teistele nii innukalt rääkinud? Tagantjärgi oligi see vist eelmise aasta kõige raskem hetk.

Enne seda (äkki just tänu sellele?) eelnes sügavama sisemise kasvu ja puhastumise periood, kus sai terapeudi abiga minevikuhaavadega tegeletud ja puhastatud alateadvuses lahendamata mustreid. Üldse oli suvi-sügis suhteliselt sissepoole suunatud periood, kus tegelesin suuresti enda isiklike teemadega ja heategevusse ning kogukondadesse suunatud projektidega.

Rõõmsad hetked

Heledama hetkena sügisesse jäi aasta koolitaja nominatsioon Raplamaa Täiskasvanud Õppija nädala raames. Pean tunnistama, et ei suuda siiamaani enda kohta kasutada sõna koolitaja- no ei kõla õieti. Pigem tahaks öelda, et olen parimal juhul kaasa aitaja või arengu toetaja, kes aitab inimestel nende endi sügavama tarkuseni jõuda.

Suve algusesse jäi rõõmsama poole pealt minu esimese raamatu “Ümberpööratud pahupidi sünd, mis oli üks tõeliselt hinge rõõmustav hetk, tuues ühtlasi ka südamesse hingerahu. Tundsin, et isegi kui peaksin nüüd surema, olen ühe väga olulistest asjadest selles elus teinud ja saan nüüdsest elu rahulikumalt võtta. Küllap see oli siis niivõrd oluline verstapost, et hing ei saanud enne rahu, kui olin selleni jõudnud.

Unistustest edasi rääkides- coachingud muutusid veelgi sügavamaks ja tähendusrikkamaks, tuues inimestele (vahel ootamatul moel) muutusi, millest nad olid juba kaua unistanud või mõelnud. Seda on olnud tõeliselt inspireeriv pealt vaadata ja kogeda. Kõige lihtsam soovitus- räägi enda unistusest, kõva häälega, mõnele heale tuttavale, kes kuulata ja küsida oskab. Vahel sellest täiesti piisab.

Eriti tegid rõõmu suvised looduscoachingud, kus sündis tõeline maagia ja hinged said puudutatud nii loodusest kui mänguilust meie vahel. Huvitaval kombel olid kõik suvised looduscoachingud kingituseks sõpradelt või lähedastelt. Tundsin siirast heameelt, et ilmas on selliseid häid ja hoolivaid inimesi, kes märkavad, kui lähedane abi vajab.

Mentorite Kojas saime hakkama veidi pikema ja täiesti teistmoodi arenguprogrammiga juhtidele, mis oli paras väljakutse ja lõpuks kukkus välja hoopis teisel, paremal moel, kui plaanisin. Kinnitades taaskord, et meie võime ette näha, eriti teiste inimestega seonduvat, on kaunikesti piiratud.

Töötubadesse ja mõttekodadesse meeskondadega tuli juurde sügavam ja ühendust loov mõõde, nii et inimesed lahkusid rõõmsamate ja samas mõtlikumatena, justkui palju paremate inimestena. Võib-olla on sellele kaasa aidanud ka trummi ja teiste meelerännaku “tehnikate” kaasamine, mis töötavad teisel tasandil, kui puhtalt mõistusega loodu.

Meeskonnaga Preeriakojas

Kõlab veidi uhhuu jutuna, kuid trummi- ja meelerännakud on möödunud aastal saanud sügavama ja väekama mõõtme peale suvist Pete Bengry „koolitust“. See oli justkui trummikoolituse meistriklass, kus mitme päeva jooksul sai tehtud rohkem erinevaid trummi- ja meelerännakuid, kui eales oleks võimalikuks pidanud. Sealt sain ka vastuse küsimusele, mis oli mind pikalt painanud- kes ma siis ikkagi olen ja mida tegema peaks? Mitte et see vastust oleks mu elu lihtsamaks teinud, pigem vastupidi.

Novembrisse jäi aasta kõige intensiivsem, väsitavam ja samas innustavam kogemus. Sain maitsta elu õpetajana- nädalane kursus gümnaasiumi noortele  teemal “õnneliku elu loomine” võttis täiesti võhmale. Oli selles omajagu enda hirmudele vastu astumist (millegipärast olen noortega tööd peljanud, ilmselt mu enda koolihirmud) kui ka mitmete ootuste mitte täitumist. Minu jaoks kõige raskem noorte puhul oli kohese tagasiside puudus, erinevalt täiskasvanutest, kelle puhul saab üldjuhul kohe aru, kas meeldib või mitte. Nii vehklesingi justkui pimeduses, ja alles hiljem öeldi, et see või teine asi väga meeldis- nägudest aga ei lugenud kohe suurt midagi välja. Praegu tahaks öelda, et töö koolinoortega on koolitaja või õpetaja meistriklass- kui nendega saad hakkama, siis on täiskasvanutega töö lapsemäng. Küll aga oli kursuse lõpetamisel rõõm suur, kuuldes ja vaadates, kuidas nad mõtlevad ja kuhu välja jõudsid.

No ja enne jõulu suutsin korralikult üle tõmmata enda raamatu kingiprojektiga. Ise ka pärast imestasin, miks ma seda nii tõsiselt võtsin ja nii palju energiat sisse panin. Alles jõulude aegu sain aru, kui keskmest väljas olin vahepeal. Ometigi on hea meel, et sai ära tehtud- tänu sellele jõudis väga paljude inimesteni kingitus, mida nad poleks oodatagi osanud. Järgmine kord pean lihtsalt meeles pidama, et seda pisut nutikamalt ja tasakaalukamalt teha.

Raamatutega seoses meenub ka tutvumine kahe elava kirjandusklassiku- Valdur Mikita ja Doris Karevaga. Nendes kohtumistes oli rahu, rõõmu ja sügavust, vestlusi olulistel ja päris teemadel ning ühtlasi ka innustust edasiseks. Nii nagu õpipoiss saab inspiratsiooni Meistri käe all ja juures töötamisest, on ka nemad mind innustanud edasi kasvama, kirjutama ja mõtlema.

Päris uue leiuna aga jõudsin Eesti kirjaniku ja kunstniku Mathurani, keda lihtsalt peab kuulma. Tema loovkirjutamise õpitoad olid täiesti teisel tasemel, pannes mõtlema, et ma tahan ka ühel hetkel niivõrd ägedaid asju teha nagu tema teeb.

Sügisel sain teha täiesti teisel kujul ja moel VisioonirännakuLihtsalt tunne tuli ühel hetkel nii tugev, et tavapäraselt enam ei saanud. Tagantjärgi on hea meel, et ka see sai ära proovitud. Tundub, et seekord oli just sellist vaja, nii mulle endale kui osalejatele. Ühtlasi õppisin veelkord usaldama enda sisetunde tähtsust, isegi kui see võib viia ebamugavatesse olukordadesse.

Võib-olla sellest innustust saanuna sai kirjutatud Edasisse üks pikem lugu enda vaimsetest otsirännakutest viimastel aasatel. Oli see omajagu raske ettevõtmine minu jaoks- kas julgen sedalaadi teemalt teki kergitada. On ju tegu sügavalt isikliku jagamisega, kuid samas lootsin, et ehk on lugejatel sellest abi ja suudavad mõne minu ämbri tegemist vältida. Kuigi mul on tunne, et igaüks peab oma ämbrid ikka ise läbi kolistama.

Viimase asjana meenub sügisest väike võit magusasõltuvuse üle, mis jõulude aegu sai küll pisut kannatada. Olen eluaeg olnud suur maiasmokk ja kord koogiga algust teinud, ei suutnud kuidagi lõpetada. Nii saigi ühel hommikul, põdedes magusapohmakat eelmise õhtu koogisöömingust, otsustatud, et aitab küll, kas ma siis tõesti ei saa loobuda magusast. Kes siis ikkagi minu elu juhib, suhkur või ma ise? Ei olnud see muutus kerge ja elu ise veeretas ette igasuguseid ahvatlusi. Kõige raskem hetk oli pulma-aastapäeva tähistamisel mõni õhtu hiljem, kui vaatasin pikalt tõtt ülimalt ahvatleva šokolaaditordi tükiga- minu lemmikuga . Naine ka kõrvalt utsitas, et võta ikka, mis see teeb siis. Seekord jäin siiski mina võitjaks, ja see ilus puhas periood kestis kenasti jõuludeni. No ja jõuludest ma parem ei räägi, kuid õnneks on suuremate söömingute aeg möödas ja saab uuesti tavarutiinide juurde naasta.

Oluliseim küsimus?

Aastat kokku võtma sobib suvel minuni jõudnud küsimus- mis on sinu jaoks edu? Võrdlesin kuni selle küsimuseni end vastu ühiskonnas laialt levinud edumudelit. Järgi mõeldes sain aga aru, et olin ajale jalgu jäänud pilti kasutanud enda hindamiseks. Saanud selgeks edu kriteeriumid enda jaoks (rahu, vaikus, tasakaal, ise kasvamine ja teiste toetamine ning parema maailma loomine, ühenduses olemine jmt), mõistsin sel hetkel, et ma juba olengi edukas ja õigel teel.

Nii saan kokkuvõtvalt öelda, et möödunud aasta oli üks pagana äge ja edukas kasvu ning unistuste täitumise aasta.

Soovin ka sulle, et elaksid ja oleksid vastavalt sellele, mis on sinu jaoks oluline ja tõeliselt tähtis!

Mida ootan uuelt aastalt?

Eelkõige keskmest lähtuvat rõõmsat ja rahulikku olemist ning tulemuslikku tegutsemist. Elu edasi viivate ettevõtmiste toetamist, ise kasvamist ja teiste arengu toetamist. Tasakaalu maise ja vaimse, rahulikult olemise ja aktiivselt tegusemise vahel.

Maisel tasandil

  • Toon ellu uuel tasandil juhtide arengupogrammid, mis aitaksid  juhtidel inimese ja juhina kasvada ning tooksid kasu ka nende meeskondadele ja ettevõtetele.
  • Viin läbi lahedaid töötubasid ja mõttekodasid meeskondade ja gruppidega, kus saab nii looduses käia kui ka arutleda hetkel olulistel teemadel ja leida lahendused ees seisvatele väljakutsetele.
  • Viin oma coachingu ja mentorluse jägmisele tasandile, nii et inimesed, kes leiavad tee minuni, saaksid vastused enda küsimustele, jõuaksid enda päris olemuseni ning saaksid enda tõelise potentsiaali realiseerida.
  • Teen mõnusaid müstilise energiga loomisõhtuid, kus saab arutleda olulistel teemadel, kõlavad erinevad helid, mõtted puhastuvad ning rahu ja rõõm saabuvad hinge.
  • Aitan “Ümberpööratud pahupidi” lugejateni  jõuda ja kirjutan uue raamatu valmis.

Vaimsel tasandil

Ootan eelkõige olemise ja elamise kvaliteedi stabiilsust- et kõikides päevades oleks nii rahu kui rõõmu, sügavust ja ühendust, valgust ja helgust.

Millegipärast meenus siinkohal Mathura ütlus „Kõik algab vaikusest, mis on iseenesest täiuslik ja täielik. Alustad vaikusest ja otsid valgust, mis inimest toidab.“

Ning siis teed seda, mis tuleb sul loomulikult hästi välja, kui oled ühenduses- see ongi sinu ülesanne siin elus.

Just seda kvaliteetset ühendust- iseenda päris olemuse, teiste inimeste, looduse ning kõige looduga- ja loomulikkusest hästi tulevat elu edasi viivat tegutsemist tahangi rohkem siia ellu.

Mõnusaid olemisi ja tegemisi, rahu, rõõmu ja armastust kõikidesse päevadesse!

Ain Mihkelson

Kingikott kuhjaga täis!

„Aga mul ei ole ju midagi vastu kinkida,“  vastas üllatunud piletimüüja rongis. Lahe oli jälgida tema reaktsiooni, ja endal jäi pärast väga hea muhelev tunne sisse. Pannes mind ühtlasi mõtlema, kui vähe on vahel vaja, et teistele (ja seeläbi ka endale) rõõmu teha.

Kamba peale tegime 147 üllatuskingitust!

Kui detsembri alguses see idee tekkis ja sai minema hakatud, tundus see ikkagi üsna ebareaalne. Kuidas ja kust ma kõik need abivalmis inimesed leian, et jõuda 100 üllatuskingini? Kuid juba esimene vastukaja oli julgustav. Hoogu andsid omakorda juurde paar meest, kes võtsid terve portsu raamatuid sõpradele ja kolleegidele kinkimiseks.

Ühel hetkel tundus hoog raugevat, et jõulude lähenedes jällegi hoogu juurde saada. Kuni 19.12 tundus, et nüüd on kõik- enam ei tule kuskilt juurde. Ja soovitud sajast on ikkagi paarkümmend puudu.

Jõuludele kohaselt hakkasid aga väikesed imed juhtuma. Viimastel päevadel enne jõule aitasid head inimesed jõuda tugikeskusteni Haapsalus, Pärnus ja Tartus, tagades hoobilt 100 üllatuskingini jõudmise. Ja nagu kirsiks tordi peal jõudsin ühe suurema heategevusorganisatsioonini (hetkel ei saa nime veel öelda), kellel on inimesed üle Eesti. Nii saigi terve Eesti kaetud ja kirja tervelt 147 üllatuskingitust! Lisaks siis veel 80 raamatut, mis osteti lähedastele ning tuttavatele kingitusteks. Pole paha, tahaks öelda.

Haapsalu sotsiaalmajas

Jõuluvana kimbutamas

Ühel jõuluõhtul sai kingikotti libistatud ka kink jõuluvanale. Muidu peab ju tema teistele kinke jagama, endale jäävad aga ainult tühjad pihud. See tekitas jõuluvanas omajagu segadust ja hämmeldust ning esiti püüdis ta luuletuse lugemisest kõrvale viilida, süüdistades kõiges päkapikke. Lõpuks tõmbas ta aga käima sellise ägeda jõululaulu ühislaulmise, et sellest kujunes omamoodi õhtunael kõigile.

Toetajad

Sisuliselt toetas iga raamatuostja iga ostetud raamatuga pea kahe raamatu jõudmist abivajajatele või neile, kes ei osanud seda oodatagi. Päris äge- aitäh teile!

Ajaloo annaalidesse võib panna kirja kuupäevad:
08.12 seisuga 26 üllatuskingitust
12.12 seisuga 35 üllatuskingitust
15.12 seisuga 57 üllatuskingitust
19.12 seisuga 79 üllatuskingitust
24.12 seisuga 146 üllatuskingitust

Siin on välja toodud head inimesed, kes olid nõus oma nime avaldama, lisaks anonüümsetele toetajatele. Olge te kõik tänatud!

Aino-Silva Tali
Allen Tammiksaar
Annika Johanson
Eike Tõnismäe
Erko Veltson
Denis Gorski
Herdis Elmend
Jaan Saar
Kaija Kukk
Karin Roosileht
Kristi Läänemets
Marek Pärli
Merili Simmer
Piret ja Toomas Koobas / Höhle OÜ 
Rasmus Parve
Reelika Kuusemäe
Signe Tõnismae
Siiri Villberg
Tarmo Mere
Terje Laur
Tõnu Ots
Tõnu Vaus
Urme Puntso

Tänud teile kõigile, mõnusat aasta vahetust ning kõike paremat uuel aastal!

Ain Mihkelson

EMK esimesel arenguprogrammil joon all

„See oli üks äge rännak,“ sain rahulolevalt tõdeda, kui olime Eesti Mentorite Koja esimesele arenguprogrammile joone alla tõmmanud. Pool aastat põnevaid kohtumisi täis sügavaid vestlusi, isemoodi harjutusi, taipamisi ja õppimisi. Hoopis teisel moel ja sügavamal tasandil, kui olin ette kujutanud ja lootnud.

Jaan mottetööd tegemas

Juba grupp ise oli väga lahe. Ja mitu korda väiksem, kui olin plaaninud. See tõmbas alguses minu ego kenasti käima, et mis mõttes, miks nii vähe, kellele ja miks ma seda üldse teen, kas nii vähese arvu inimestega üldse saab midagi teha. Ja loomulikult rahaline küsimus – kuidas nii piiratud ressurssidega üldse midagi teha saab.

Tagantjärgi vaadates oli aga see parim, mis juhtuda sai. Ühelt poolt sundis see otsima uusi kohti ja võimalusi väiksemate vahenditega hakkama saada. Teisalt võimaldas see osalejatega pidada palju sügavamaid ja sisukamaid vestlusi kui suures grupis võimalik.

Ilmselt kogenud juhtide puhul ongi kaugelt olulisem vastastikuse kogemuse jagamine ja üksteiselt õppimine, kui uute teooriate ja mudelite tudeerimine. Üks asi, mille tõid ka teised välja, oligi just üksteiselt õppimine ja innustuse saamine. Alates lihtsamatest nippidest, mõtetest ja igapäeva elu situatsioonidest kuni sügavamate, maailmavaateliste küsimusteni välja.

Kus me ära käisime?

Vapramatega tipus

Ise tahaks arvata, et õppimisele ja muutusele aitas kaasa ka teistmoodi keskkond. Päevi alustasime alati looduses – olgu selleks siis raba või Valgehobusemäe metsad ja mäed, mets või surnuaed.

Just nimelt – surnuaed, seal arutlesime veidi elu ja surma sügavama olemuse ja õpetuste üle. Üldse sai vaadatud teemasid, millele enamus meist igapäevaselt ei mõtle. Programmi lõpetasime indiaanikülas indiaani higitelgi tseremooniaga, mis kujunes väga võimas kogemus kõigile. Omamoodi nagu uuestisünd – inimesed olid rõõmsate, väsinud kuid õnnelike nägudega, ühenduses iseenda ja teistega.

Mida osalejad said?

Mis siis programmi läbinute sõnul nendega toimus selle poole aasta lõpuks?

Tõeliselt hea oli kuulda, et toimunud olid sügavamad isiklikud muutused, mis mõjutavad töö ja elu kvaliteeti palju rohkem kui lihtsalt uued teadmised.

Kallisabal paarisrakendis mõttetööd tegemas

Siin mõned tsitaadid osalejatelt:

„Võtan rohkem vastutust kõiges, mis toimub – seetõttu on mul rohkem väge ja võimu oma tegemistes.“

„Minu arenguprotsessid on läinud intensiivsemaks, eriti lähisuhetes.“

„Minus on tekkinud väga hea vaimne tasakaal ja oskus näha probleeme kõrvalt. Olen palju rahulikum ja saan nüüd rahulikult magada.“

„Kui vaja, räägin ka kõige ebamugavamad asjad ausalt teistele ära,“ (siinkohal tõi rääkija näite, kuidas ta rääkis kodus lahti väga ebamugava teema, mida oli aastaid edasi lükanud, ja kuidas peale seda tuli rahu maa peale).

„Olen muutunud veel leplikumaks kui enne (isegi kui juba varem „süüdistati“ mind liigses heatahtlikkuses). Ja isegi kui keegi viriseb, siis see ei häiri mind enam.“

„Suudan üle olla kiusatusest teisi süüdistada ja enam ei pea minu sõna peale jääma. Tänu sellele on nii palju vabadust suhetesse juurde tulnud.“

„Olen oluliselt kannatlikum – annan aega nii iseendale kui teistele.“

„Annan täna oluliselt vähem hinnanguid, olen rohkem vaatleja positsioonis ja aktsepteerin olukordi. See ei tähenda, et pean nendega nõus olema, kuid teadvustan lihtsalt – nii see on. See annab tööl juurde ja elu on lihtsamaks muutunud.“

„Mu maailmapilt ei ole enam nii mustvalge.“

Kui eelnevat lugeda, siis tundub, et kokkuvõttes on juurde tulnud tasakaalu ja rahulikku meelelaadi, ausust nii enda kui teiste suhtes, samuti vastutuse võtmist. Ja vähemalt mulle tundub, et tänapäevases kiirustavas ja rabelevas maailmas on need omadused, mis eriti tippjuhtide puhul on hädavajalikud. Kui juhist kiirgab välja rahulikkust ja tasakaalukust, on ka töötajatel palju mõnusam oma tööd teha.

Andrus Tamme muljed programmi kohta:

Andrus mõttetööd tegemas

„Kui Ain pakkus võimalust osaleda EMK juhi arenguprogrammis, siis ma ei kõhelnud hetkegi. Olime selleks ajaks kolmas aasta koos osalemas mentoritena Raplamaa Mentorklubis ning Aini maailmavaade ja inimeste arengunägemus on mulle olnud sümpaatsed. Programmiga liitusin ilma eelarvamusteta ja konkreetsete ootusteta. Nii nagu olen seda juba aastaid teinud erinevate koolitustega – tuleb mis tuleb ning igast koolitusest on midagi, kasvõi mõni pisku, kaasa võtta. Täna pean tunnistama, et see programm oleks ületanud igasugused minu ootused, milliseid oleksin võimeline olnud välja mõtlema. Ta oli ilmselgelt hoopis teistsugune kui ükski teine senine koolitus- või arenguprogramm, milles olen osalenud. Tagantjärele nimetan seda julgelt inimese arenguprogrammiks mitte lihtsalt juhi arenguprogrammiks. See mida mina sealt sain on eelkõige minu enda kui inimese areng. Et sellega kaasnevad ka paremad oskused ümbritsevate inimestega tulemuslikult suhelda, on lisaboonus. Olen veendumusel et juhtimisoskuste areng algab alati inimese (juhi) enda arengust.

Kas ja kellele ma seda programmi soovitaksin?

Julgen programmi soovitada kõigile kes ei karda enda kohta rohkemat teada saada, kes ei karda küsimusi iseenda kohta ja on valmis arenema.

Sellistel arenguprogrammidel on ka oma oht. Ja see on seotud teadmiste ja tunnetuste hulgaga. Inimene võib mingis olukorras kogeda, et tema tarkusest ja teadmistest jääb väheks. Kuid selle kogemiseks on vaja tunnetada oma teadmiste puudulikkust. Mina tundsin ennast 25 aastasena kui ühte targemat inimest maailmas. Viimased 25 aastat aga ma saan iga aastaga üha selgemalt aru et mul on veel palju õppida. Ehk ikka ja jälle pean tõdema, et mida rohkem ma tean, seda rohkem saan aru, kui vähe ma tean. Ka selle poolaasta tulemusena tajun, et kõike seda, mida ma veel ei tea, on meie ümber veel rohkem, kui ma enne teadlik olin 🙂 Õnneks täna see teadmine annab mulle ainult tahtmist juurde veel rohkem teada saada ning jätkata enese ja ümbruse avastamise teekonda.

Mina sain võimsa kogemuse ning ma ise tunnen et ma arenesin sisemiselt oluliselt.

Igatahes, suured tänud Ainile selle teekonna võimaldamise eest!“


Omalt poolt tänan kõiki kaasalööjaid, kes julgesid sellele rännakule kaasa tulla ja veidi sügavamalt nii endasse kui elule otsa vaadata. Oli lahe kogemus. Aitäh teile!

Ain Mihkelson

Ümberpööratud pahupidi

Ümberpööratud pahupidi

Ain Mihkelsoni esikteos viib lugejad mõtte ja meelerännakutele. Vahel keerab ajud krussi, esitab väljakutseid ja paneb mõtlema, mis värk see nüüd siis on.

See on justkui heatahtlik Karlsson Katuselt, kes tirriteerib meie ratsionaalset meelt, lustakas naeratus näol.

Raamatu tagamaadest leiad lisa:

Ümberpööratud pahupidi
Ümberpööratud pahupidi

Raamatu arvustus Raplamaa Sõnumite kultuurilisas Kukitemuki 18.07.2018

Lühem artikkel raamatu sünniloost Raplamaa Sõnumites 23.05.2018

Veidi pikem artikkel sünniloost Edasis 25.05.2018

Raadiointervjuu Tre Raadios 30.05.2018

Raamat ise on müügil nii Rahva Raamatus kui ka Apollos.

Raplas leiad raamatu Rapla Raamatust ja Väärt Raplamaa toodete kauplusest

Autor ise on on arvanud:

„Ümberpööratud pahupidi“ on justkui muinasjutukogumik täiskasvanutele, kes ei võta elu ülearu tõsiselt. Nii ei saa ka seda raamatut tõsiselt võtta, kuid samas võib raamat lugejat tõsiselt võtta. Kohati tundub tekst hullumeelne ja võib su aju krussi ajada, kuni sõnum kohale jõuab. Iga lugu on osake suuremast pildist, mis hakkab selginema järgmiste raamatute käigus. See raamat on eelkõige oma peaga mõelda armastavale inimesele, kes tahab midagi tavapärasest erinevat. Kogeda, lugeda ja ise juurde mõelda. Soovitav on seda lugeda õhtuti ja jupikaupa ning jälgida, mis sinu mõtetes, elus ja unenägudes edasi juhtuma hakkab.

Teised lugejad on arvanud:

„Mõned kohad on naljakad, teised ulmelised, kolmandad panevad itsitama või siis sügavalt järele mõtlema. Tempokas ja vürtsikas. Kosmiliselt põnev ja rikas!“

Kaidi Peets

 

“Kõik need lood meenutavad mulle teatud mõttes abstraktset kunsti, kus teos ise tuleb sulle vastu vaid poolele teele ja suure sammu peab iga lugeja astuma ise. Ja vot selle sammu pikkusest ja sügavusest sõltub, kas üldse ja kui, siis millise loo see raamat sulle päriselt jutustab. Natuke nagu Alice Imedemaal :)”

Sven Jürgenson

 

“Kas teil on ka vahel tunne, et maailm keerabki ennast praegu ümber ja pahempidi? Eilsete teadmistega pole homme justkui midagi peale hakata, tavapärasest on saamas ime ja ahhetamapanevast iseenesestmõistetav. Õnneks mõni füüsikaseadus veel kehtib – näiteks see, et tiirleva karusselli pealt maha lendamast päästab võimalikult keskmes püsimine. Ja teate mis – see ongi vast parim arstirohi kindlalt jalgel ja südamega ühenduses püsimiseks. Vahet pole, mis pidi see maailm siis parasjagu on.”

Herdis Elmend

 

Ain Mihkelson kirjutas muinasjuturaamatu täiskasvanutele

Rapla ettevõtja Ain Mihkelson täidab oma pikaajalise unistuse ning annab välja ilukirjandusliku teose.

Stina Andok

 

Ümberpööratud pahupidi
Ümberpööratud pahupidi

Pikki aastaid panganduses tegev olnud Ain Mihkelson tegi mõni aasta tagasi oma elus kannapöörde, loobus senisest töökohast ning hakkas tegelema ettevõtlusega. Täna jaguneb Aini töö tinglikult järgmisteks osadeks: täiskasvanute koolitamine, juhtide arengu toetamine coachingu ja mentorlusega ning kirjutamine. Maikuu viimasel päeval esitleb ta oma esimest ilukirjanduslikku teost.

Kuidas sa kirjutamiseni jõudsid?

Ain: Ma lugesin lapsena hästi palju ja tekkis mõte, et äkki mina võiksin ka kunagi midagi kirjutada, aga see tundus niivõrd suur asi. Mulle on alati tundunud, et n-ö päris kirjanikel peab olema teatav hulk elukogemust, aga ehk on sellega ka nii, et kui sulle on ikka määratud kirjutada, siis pead hakkama kirjutama.

2012. aastal sõitsin tööreisilt tagasi kodu poole, olles päevast väsinud, kui tekkis ootamatult just siis see hetk, mil tundsin, et nüüd. Ja hakkasingi kirjutama. Ma kirjutan vahel iga päev, aga teinekord tulevad ka pikemad pausid erinevatel põhjustel sisse. Praeguseks on mul veel kahe-kolme teose jagu materjali juba koos.

Sa ise nimetad oma teoseks koondatud lugusid täiskasvanutele mõeldud muinasjuttudeks. Kuidas need lood sünnivad?

Nad tulevad. Sellist asja ei ole, et istun maha ja mõtlen, et tuleb selline lugu, sellise lõpuga ja nii edasi. Tegelikult ma püüan esmalt luua endale õige meeleseisundi. Alguses ma tegin seda muusika abil. Kui õige meeleseisund on olemas, siis hakkabki tulema, tuleb ja tuleb ning ma kirjutan üles. Ma tahaksin isegi öelda, et mina ei puutu nii väga asjasse, olen pigem vahendaja.

Kas sa lugude kirjutamisel kasutad materjalina ka oma elu sündmusi või tegelastena tuttavaid inimesi, iseennast?

 Pigem on mul tunne, et mu tegelased on arhetüübid. Otseselt ükski tegelane ei ole mina, aga nendes on kujutatud minu erinevad tahud. Kedagi ma raamatusse kirjutanud ei ole, aga kirjanduse mõte on natukene ka see, et igaüks võib leida positiivseid ja negatiivseid seoseid iseendaga, mis võivad olla peegliks ja anda võimaluse iseendasse vaatamiseks.

Kes on sinu lugeja? 

Inimesed, kes suudavad ise mõelda, ei taha, et kõik oleks ette öeldud, ning inimesed, kes ei võta elu liiga tõsiselt. Need lood võiks panna enda elu peale mõtlema, käivitada.

Üks asi on kirjutada, teine asi on avaldada. Kas sul oli kohe kirjutama asudes teada, et see avaldatakse?

 Kohe ei olnud, aga kujutlesin end ette surivoodil ja mõtlesin, et kas ma kahetseksin seda, et avaldasin või et avaldamata jätsin. Otsustasin, et tuleb ikka avaldada. Kaotada ei ole ju tegelikult midagi. Mõned mu tuttavad on raamatu käsikirja lugenud ja julgustanud. Need lood ikkagi elavad, tahan inimestele rõõmu ning võimalust mõtisklemiseks pakkuda.

Kirjastamiseks sa kirjastust ei kasuta, vaid annad teose välja, kandes ise kõik kulud. Miks nii?

 Võtsin selle tee ette ja otsustasin selle ise otsast lõpuni läbi käia.

Ütlesid, et lugesid lapsena palju. Mida ja kui palju sa praegu loed?

 Praegu loen väga palju, enamasti „aeglaselt lugemise“ raamatuid, mille materjal tuleb korralikult läbi seedida. Eesti kirjandusest meeldib näiteks Valdur Mikita. Väliskirjandusest meeldib mulle Terry Pratchett, kelle võlumaailm on lõbus, aga samas on sinna sisse peidetud palju sügavamaid tahke. Jaapani kirjanik Haruki Murakami meeldib oma teistmoodi maailmaga.

Mulle näib, et lugemine on sama oluline kui kirjutamine. Selle käigus õpid. Võimalik, et lugemine saab oluliseks just neil inimestel, kel kirjutamine mingil moel veres on.

* Raamatu esitlus toimub Rapla keskraamatukogus 31. mail kell 17.30.

Artikkel ilmus Raplamaa Sõnumites 23.05.2018

 

Meeste oma aeg 2018

Tere Mees!

Kas Sul on mõnikord tunne, et tahaks lihtsalt Olla? Et oleks rahulik, aga tähenduslik ja tõeline aeg iseendale? Kus justkui ei pea suurt midagi tegema (kui palju sellist aega Sul üldse on?), aga teisalt toimub Sinu sees nii mõndagi, saad taipamisi, selgust ja hoogu edasiminekuks.

Sellise Olemise ruumi Sinu jaoks loomegi.

Selles on mõnusat lihtsat olemist, aeg looduses, higitelk ja meeste meelerännak ning vestlusi teemadel, millest tavaliselt rääkida ei saa.

Ei midagi üleliigset või peenutsevat. Me ei kutsu Sind ennast ületama (kuigi ka see võib juhtuda), vaid pigem tugevdama sidet looduse ja kõige lähedasema inimesega – iseendaga.

Aeg ja ruum ootavad Sind 8. juunil kella seitsmest 9. juunil kella neljani Preeriakojas Varbola lähistel. Nii jõuad laupäeval õhtupoole veel ka oma pere või sõpradega aega veeta.

Ööbime püstkojas- vajad vaid matti külje alla ja magamiskotti. Süüa antakse ka- teeme ise lõkke peal toidu valmis, mis annab iseäranis hea maitse söögile.

Osaluspanus 110-130EUR- vaata enda võimaluste järgi.

Grupi suurus kuni 12 inimest.

Registreerimine ja lisainfo: ain.mihkelson@gmail.com, 50 19 580.
Kui kõnetab, anna endast palun märku hiljemalt 5. juuniks.

Ruumi hoiavad Ain Mihkelson ja Toomas Trapido, kes on sedasorti asju omajagu teinud ja tahavad nüüd teha midagi ainult meestele ürgomast.

Kuhu olen teel?

Kujuta ette, et oled roninud oma elu kõrgeima mäe otsa ja istud seal hinge tõmmates. Koos sinuga on sinu parim kaaslane, kes on sind sinu eluteel toetanud ja abistanud. Tõmbate hinge ja vaatate ümbritsevat maailma enda jalge all. Kõiki neid mägesid ja kurusid, orgusid ja kaljusid, pilvi, päikest ja tähti pea kohal. Ning jääd mõtisklema, mida sa oma elus saavutanud oled? Milleks sa siin elus üldse oled? Mida sa oled tulnud kogema, looma, saama ja andma? Nii maailmale kui oma lähedastele?

Istud seal pealpool pilvi ja meenutad oma elu. Ilmselt on selles nii rõõmsaid kui kurbi hetki, pingutust ja lõdvestust, saavutusi ja minna laskmisi. Kuhu oled sa aga nüüd teel? Millised on täna sinu päevad valdavalt? On need päikeselised või pilvised? Puhuvad su päevades tormituuled või paitab soe briis su juukseid? Kuhu sa teel oled? Ja kes on saatjad sinu teel? Võta hetkeks aeg ja mõtle nende küsimuste üle. Sa ei pea ju päriselt mäkke ronima, et nendele küsimustele vastata.

Rääkides paljude erinevate juhtidega, väidab peaaegu viimne kui üks, et jube kiire on – nagu orav rattas. Ei ole aega mõelda ega puhata, endale ja lähedastele aja võtmisest rääkimata.

Ja siis olen kokku puutunud kahe erandliku tippjuhiga, kellest õhkub rahu ja kohalolekut. Mõlemad väidavad, et neil on aega küll. Üks neist on tavaliselt selleks ajaks juba trennigi lõpetanud, kui enamus inimesi alles töölt koju hakkavad sättima. Ja teine väidab, et juhil on aega piiramatult, kuna tal on alati võimalus delegeerida. Mõlema mehe jutust jäi kõlama mõte, et nende ülesanne on luua oma meeskonnale tingimused ja võimalused töö parimal moel tegemiseks, ilma ise vahele segamata. Mul on tunne, et need kaks meest mahuvadki umbes 2% inimeste sekka, kes teavad, mida, miks ja kuidas nad teevad. Täiesti teadlikult, mitte automaatrežiimil toimides.

Kuid ajapuudus ei ole ainult juhtide probleem – uuri enda tuttavatelt, kuidas neil läheb. Pakun, et üle 80% väidab, et neil on jube kiire. Ei jõua ninagi nuusata.


Hiljuti kõnetas mind väide, et üle 90% inimestest kulutab enamuse oma ajast asjadele, mis tegelikult ei loe. See pani mind ennastki mõtlema, kuhu ja kui palju ma oma aega kulutan.


Kui palju ma panustan enda arengule? Mida ma loen ja õpin? Kui palju ma pühendan aega enda keha tervena hoidmisele ja mida ma selleks teen? Või tulen lihtsalt õhtul koju, söön kõhu täis, teen võib-olla veel tööd ja vaatan telekat, enne kui magama lähen? Mida ma teen selleks, et tuua rõõmu nii enda kui teiste ellu? Olen ma teistele eeskujuks oma käitumise ja olemisega, nii et peeglist vaatab igal hetkel vastu minu parim mina?

Kui palju ma panustan aega suhetele? Oma lähedastele, sõpradele ja kogukonnale? Tegelikult? Kui palju mul on tõeliselt tähendusrikkaid ja sügavaid vestlusi? Iga päev, nädal, või kuu? Või kuulan teisi lihtsalt poole kõrvaga, ise samal ajal muid mõtteid mõeldes või nutiseadet näppides? Millal sa tegid midagi tõeliselt lahedalt koos sõprade või lähedastega?

Kui palju minu töine tegevus tegelikult väärtust loob? Käin ma tööl lihtsalt selleks, et palgapäeval laekuks kontole raha, mida siis igapäevaselt usinalt kulutama hakata. Või on minu tööl mingi suurem tähendus? Kui jah, siis kellele ja mis väärtust ma loon? Kuidas ma enda käitumise ja otsustega mõjutan oma meeskonna, ettevõtte ja kogukonna elu? Kuidas minu tänased otsused mõjutavad minu järeltulijate elu planeedil Maa? Kui hästi ma ennast ise tööl tunnen? Lähen ma tööle rõõmuga, maldamata ära oodata, millal saan juba pihta hakata, või vean end poolvägisi tööle? Kuidas minu meeskond tööl välja näeb? Tegelikult? Rõõmsad, säravad, teotahtelised ja aktiivsed? Või vastupidi? Pakun välja, et sinu meeskond peegeldab üsna hästi sinu enda olukorda ja käitumist.

Kuidas ma üldse elan? Millise jälje ma endast maha jätan ja mida tarbin? Tugevanärvilistele ülesanne – sorteeri (kasvõi mõttes) oma prügikast läbi. Kui paljut selles olevast saad sa nimetada tervislikuks. Kui palju sellest on toodetud viisil, mis ei riku sinu järeltulijate võimalust elamisväärsele elule tulevikus? Kust see kaup pärit on? Kas minu vajaduste täitmiseks on vaja vedada kraami kohale maailma teisest otsast või piisab kohalikust toodangust? Mõtle korraks, millise pika teekonna peab läbi kasvõi nii lihtne asi nagu mõni troopiline puuvili. Kui paljut nendest asjadest ma tegelikult vajasin? Mis olid emotsiooniostud? Ja milliseid emotsioone ma üldse püüan hea ja paremaga peita või luua? Vaata ka oma riide- ja jalanõudekappi. Kui palju seal on riideid, mida sa pole ammu kandnud ja tõenäoliselt enam ei kannagi? Ehk saaks need viia kuskile, kus asjad leiaksid uue tänuliku omaniku?

Kui sinus on veel julgust, vaata ka, millised luukered on sinu kapis.

Milliseid solvumisi, hirme, eksimusi ja valusid sa endale teadvustamatult või teadvustatult kaasas tassid? Millised lõpetamata tegevused ja täitmata lubadused sinu energiat röövivad? Ehk oleks juba aeg andestada aastakümneid tagasi tehtud vead ja tervendada haavad, nii enda kui teiste poolt tehtud? Või veelgi parem- mõista, et igaüks meist toimib oma parima arusaamise kohaselt, just nii nagu ta sel hetkel suudab ja oskab. Isegi kurjategija, kes ei näe muud moodust enda soovitu saavutamiseks, kui kelleltki elu või vara võtmise läbi. Sügaval südames ihkame me kõik olla õnnelikud ja hoitud. Pahatihti aga eksime õnne leidmisel kõrvalteedele, mis ei tule kasuks ei meile endile ega ka teistele.


Tagasi kõige olulisema küsimuse juurde – milleks ma olen siia ellu tulnud? Mida looma ja tooma, kogema ja andma?


Kujuta ette enda matuseid. Oled elanud pika, õnneliku ja rahuldust pakkuva elu. Mida sa sooviksid, et inimesed sinust räägiksid? Kuidas sa oled teiste elusid puudutanud ja mõjutanud? Millise jälje oled endast maha jätnud? Kui vastused neile küsimustele on selged, siis mida väikest saan juba homme teha, et nii lähekski, nagu minu tulevastel matustel räägitakse?

Kuna need küsimused on üsna paljudele keerulised ja ego püüab vastamisest ära nihverdada, pakun välja kolm varianti, millest võiks abi olla:

  1. Võta need küsimused kaasa ja mine üksi loodusesse või vaiksesse keskkonda, kus saad nende üle mõtiskleda ja vastused üles kirjutada. Ära jäta ühtegi vahele, eriti neid, mis tunduvad eriti mõttetud või ebameeldivad.
  2. Võta aus sõber ühes ja palu temal neid küsimusi küsida ja vastused üles kirjutada ning tagasi sulle peegeldada.
  3. Kutsu mõni hea coach endale toeks, kes oskab nii küsida kui ka edasi aidata sinu teel selle elu poole, milleks sa oled siia sündinud.

Mõnusat mõtisklemist!

Artikkel ilmus 30.11.2017 ajakirjas Edasi.