Töötuba 19.10: Vaimne tarkus töös inimestega

Aina enam räägitakse mujal maalmas spirituaalsest intelligentsusest (i.k spiritual intelligence– SQ) ehk vaimsest tarkusest või vaimutarkusest.

Mis see on ja miks see on oluline? Töötoas leiame vastused nii sellele kui teistele küsimustele.

Töötoa läbinuna

  • Mõtestad lahti enda vaimse olemuse ja teekonna;
  • Saad juurde enesekindlust, kuidas oma töös vaimseid teemasid käsitleda;
  • Tunned ennast julgemalt vaimsetest teemadest rääkimisel;
  • Koged mõnusat rahulikku olemist ja saad innustavaid taipamisi;
  • Õpid tundma enda paremat poolt, mis teab vastuseid sügavamatele küsimustele.

Töötuba on eelkõige inimestega töötajatele- mentorid, coachid, juhid jne. Eelteadmisi ei vaja, abiks on avatud meel ja uudishimu teema vastu.

Töötoas

  • Loome mõnusa õhkkonna, kus on turvaline arutada sügavamatel teemadel;
  • Jagan teadmisi ja kogemusi, mida olen viimased 11a kogunud;
  • Kuulame ja räägime lugusid, mis puudutavad hinge ja annavad uusi taipamisi;
  • Arutame ja leiame koos vastuseid.

Töötoa teemad

  • Spirituaalsus, vaimsus ja religioossus- mida teadus räägib nendest?
  • Kuidas meie vaimsus kujuneb ja väljendub?
  • Milline on minu vaimne mina ja teekond?
  • Kuidas toetada teisi vaimsete huvidega inimesi?
  • Millised rituaalid meid toetavad ja kuidas endale sobivaid luua?

Töötuppa olen kaasanud paremiku enda

  • Õpingutest Tartu Ülikooli religiooniuuringute magistrantuuris;
  • Transpersonaalse coachina saadud teadmistest ja kogemustest;
  • Viimase 11a vaimsetest otsingutest ja rännakutest.

Osalustasu  ja kodukord

179EUR+km, (eraisikutele ilma km’ta);

Grupi suurus kuni 10 inimest.

COVID’i kodukord: COVID-i tõend või kohapeal kiirtest (8.50 + km).

Registreerimine

Kuni 15.10.2021 siin: https://forms.gle/5rkaG76qarKqqX3g8

Küsimused ja täiendav info: ain.mihkelson@kasvulabor.ee, 50 19 580.

Peatse kohtumiseni!

Ain Mihkelson

Photo by Greg Rakozy on Unsplash

Spirituaalne intelligentsus juhtidele

Eile oli erakordselt äge võimalus rääkida ühes suures pangas spirituaalsest intelligentsusest (SQ).

SQ on samm edasi emotsionaalsest intelligentsusest (EQ), mida aastaid tagasi kerge kahtlusega vaadati. Tänaseks on EQ üle maailma tuntud ja ka SQ üha enam levimas, nüüd siis ka Eestis.

Eriti meeldis mulle soe vastuvõtt ja kaasa mõtlemine. Nagu lõpus üks mees ütles, ei olegi see nii „uhhuu“ asi. Hoopiski konkreetne jalad maas lähenemine muidu keerulisele teemale, mis on oluline nii juhtidele kui teistele inimestega töötajatele.

Huvi korral saad spirituaalse intelligentsusest kokkuvõtvalt siit lugeda.

Viskasin õhku ka krutskiliku küsimuse- MILLINE ON VALGUSTUNUD JUHT? Selle peale tõusid inimestel esimese hooga kulmud taevasse, kuid seejärel tekkis põneva arutelu.

Mõtiskle korra, milline on sinu jaoks valgustunud juht? Mis teda iseloomustab?

Kui eile tegin kiire ülevaate, siis 19.10 teeme sel teemal põhjalikuma töötoa. Vaatame, kuidas meie vaimsus kujuneb ning väljendub ning palju muudki. Töötoa kohta saad täpsemalt lugeda siit.

Kui huvitab, pane end kirja või küsi lisa.

Ilusat päeva kõigile!

Ain Mihkelson

Pilt: Greg Rakozy on Unsplash

Mis toimus ÖÖrännakul rabas?

„Kui palju on mujal maailmas inimesi, kes ööseks rappa lähevad?“

Umbes nii küsis üks ÖÖrännakul osalejatest. Olime just päikeseloojangu supluse teinud ja end rabajärve ääres sisse sättinud. Tõepoolest, ja palju neid Eestiski on? Meie kambast polnud ju teised keegi ööd rabas veetnud.

See paneb küsima, miks me vahel sedasorti veidrusi teeme? Mõistlikud inimesed on ju öösel kodus mugavas voodis. Või mitte?

Eellugu

Endal oli kevade lõpp läinud väga intensiivseks, heas mõttes. Lisaks olin pikalt juurelnud uute väljakutsete üle, püüdes oma tulevikku välja mõelda. Edutult. Mõttetegevus oli nii intensiivseks läinud, et hakkas kergelt vaimsele tervisele. Tundsin, et vajan väljalülitust tavarutiinist. Vajan eemale kodusest mugavusest, kus käin aina samu mõtteradu. Nii kõlas kutse ÖÖrännak teha äärmiselt ahvatlevalt.

Rabas

Nii me seal rabajärve ääres istusime ja vaatasime, kuidas päike aegamisi silmapiiri taha kaob. Nautisime vaikust ja varaöise raba rahu, mida kaunistasid käo kukkumine ja sääskede pinin.

Päike loojunud, tegime tiiru ümber järve- oli mõnusalt omapärane kogemus. Hämaruses muutuvad meeled erksaks ja hakkad tajuma kõike paremini. Rabalõhnu, maapinna ebatasasusi, temperatuuri erinevusi, ämblikuvõrku sattumisi jne. Kogemusi, mida tavakeskkonnas üldiselt ei märka ja ei oska puudustki tunda.

Täiskuu raba kohal

Ometigi on need osa meie olemusest. Talletatud tuhandete aastate jooksul esivanemate geneetilisse mälusse. Niimoodi rännates avaned küttide ja korilaste kutsele enda sees. Saad osakese nende elukogemusest, rõõmudest ja muredest.

Meelerahu saabumine

Kella ühe paiku oli ülejäänud kamp unne suikunud. Proovisin minagi uinuda, kuid und ei tulnud. Väljas oli selleks liiga ilus. Jäin vaikselt loodust silmitsema, samas tajudes tavailmast kaasa tulnud ärevust. Vaatasin kella ja mõtlesin, et päikesetõusuni on veel hulka aega. Kuidas ma selle aja üle elan- mida ma nii kaua teen? Lisaks hakkas ka kergelt jahe- märjad jalad andsid tunda.

Kuid tasahaaval, märkamatult, hakkas rahu ligi hiilima. Just nii, nagu järve kohale oli tekkinud kerge udu, mis aegamisi üle järve voogas. Alguses ühte pidi, pärast vastupidi. Saatjaks täiskuu, mis andis oma panuse müstilise hetke loomisse.

Maailm peatub

Kuni saabus hetk, mil kogu maailm näis seiskuvat. Linnud lõpetasid laulmise, sääsed pinisemise ja mõtted taandusid. Alles jäid vaid suur vaikus ja rahu. Imetlus elu ees. Kell kadus meelest ning tundsin, et olen lõpuks tagasi. Seal, kus tegelikult tahan olla. Keskmes, ühenduses, maandatud. Ilma pideva mõtlemise ja muretsemiseta. Tundes suurt tänutunnet elu eest, mis meile on kingitud.

Vaikus öös

Kolme paiku ärkas kaasteeline Hembo, kes läitis väikese lõkke. Nautisime selle soojust ja elavust. Järgmine tund läks linnulennul. Taevas muutus kiirelt heledamaks ja linnulaul kajas üle looduse.

Ärkamine

Veidi enne nelja äratasime ülejäänud kamba päikesetõusu imetlema. Loodus avas end meile täies ilus. Üle järve voogas paks udu, mida soojendas tõusva päikese kuldne valgus. Istusime ja nautisime seda loodusfotograafide märga unenägu- ilusamat hommikut on raske ette kujutada.

Päike on kohe-kohe tõusmas

Vähehaaval rebisime end lummusest lahti ja tegime mõnusa hommikupikniku. Üks osalejatest märkis tabavalt, et pool viis hommikul just väga tavapärane aeg söömiseks ei ole. Tõsi ta on. Kuid öö värske õhu käes, suplus ja õhtune matkamine tegid hommikupudru ja muud ampsud äärmiselt maitsvaks. Märkasin maitseid, mida muidu ehk ei märkagi. Pikniku lõpetasime mõnusa rabateega, mille koostisosad jäägu raba teada.

Hommikupiknik

Uuena tagasi

Enne tagasiteed nautisime varahommikust rabasuplust, pesemaks maha viimasegi väsimuse. Vesi oli nagu vannis- auras värske õhu käes ja paitas meid pehmelt. Tagantjärgi tundub uskumatu, millist naudingut nii lihtne “asi” pakkuda võib.

Ujumiskohas

Tagasiteel läbi metsade ja niitude märkasin, kuivõrd erineva inimesena ma naasin. Rappa minnes oli pea pulki ja küsimusi täis. Naastes olin aga aru saanud, et see kõik oli vaid illusioon, mis ei vii kuhugi. Olin lihtsalt kulutanud enda (mõtte)energiat, püüdes tulevikku välja mõelda. Selmet tunda rõõmu praegu olemasolevast ja keskenduda sellele, mida tänane pakub.

Tagasiteel

Teiste jaoks olid aga olulised uue kogemuse ja rahutunde saamine. Mitmedki ütlesid, et tahavad seda peagi korrata.

Lõpetuseks tänan nii kokku tulnud seltskonda kui ilmataati, kes meid hoidis!

Visioonirännak augustis

Kui tahad ka ise midagi taolist kogeda, siis 6-9 augustil toimub Võrumaa metsades Visioonirännak. Oled teretulnud kaasa rändama ja loodusest osa saama!

Visiooonirännak 2021

Ilusat juuli algust!
Ain

ÖÖrännak 26.06.21

Tule vaata, mis toimub MÜSTILISES ÖISES RABAS.

Aasta kõige pikem öö on peagi möödas ning päev hakkab taas pikenema. Võtame peale jaanipäeva hoo maha, tõmbame hinge ning märkame seda imelist valget aega.

Vaatame, mis öises looduses toimub. Laseme mõtted uitama ja tunneme rahu südames. Kuulame, millest räägib loodus ja sosistab hing.

Naudime öise looduse vaikust, supleme ja teeme mõnusa pikiniku.

Algus

Koguneme 26.06 õhtul kell kaheksa Paluküla hiiemäe jalamil ja kulgeme läbi looduse Eesti suurima rabajärve äärde.

ÖÖ

Järve ääres leiame endale mõnusa pesa ja imetleme päikese loojangut. Öö veedame vaikuses. Mõtiskleme tähendusrikaste hetkede üle ja kogeme looduse ning enda olemust.

Hommik

Vaatame, kuidas päike toob esile ärkava looduse ilu. Teeme virgutuvaid harjutusi ning rabasupluse.

Naudime mõnusat rabapiknikku ja matkame alguspunkti tagasi hiljemalt kella kaheksaks.

Kaasa

  • Midagi istumise alla
  • Ilmaga sobivad riided
  • Snäkid ja jook piknikule
  • Sääsetõrjevahendid või sääsevõrk
  • Magamiskott, kui soovid tukastada öösel või soojenduseks ümber võtta

Tänupanus

Valid ise- orientiirina võid kasutada:

  • Saad kenasti hakkama- 60eur;
  • Sul läheb elus väga hästi, enda osalemisega toetad ka teisi- 80eur;
  • Materiaalselt ei ole Sul praegu kõige lihtsam- 40eur.

Registreerimine ja lisainfo

Kuni 25.06 keskpäevaks aadressil: ain.mihkelson@gmail.com või 50 19 580.

Grupi suurus kuni 10 inimest.

Osalejatele saadame täpsema info maili peale.

Visioonirännak augustis

Kui sa aga seekord ei saa tulla, toimub 6.-9. augustil 2021 Visioonirännak Võrumaal. Täpsema info leiad siit.

Tule mõnusale hingetõmbepausile öises rabas!

Ain Mihkelson ja Hembo Pagi

Mis on õnneliku elu siht?

Vahel inimesed küsivad, mis on elu mõte. Milleks me siin oleme, mida oleme tegema tulnud?

Seda võib vaadata seitsmel erineval tasandil. Need on justkui erinevad maailmad, matrjoškad, kus suuremad ja sügavamad hõlmavad väiksemaid.

Esimeses heidetakse meid suurest tervikust välja, nii nagu laine heidab veetilga rannale. Sellest üksi olekust algabki teekond tagasi suure terviku poole. Oleme kui veetilk, kes suurelt rannalt aurustub ja vihmana maale sajab, et siis elujõge mööda tagasi ookeani voolata.

Teises toimub kiire kasvamine ja vaimustunult koos eluga rõkkamine. Tunneme maailmast siiralt rõõmu, näeme teda värvilise ja mitmemõõtmelisena. Tajume elu müstikat ja muinasjutulisust, suhtleme kujutlevate sõpradega. Kogu maailm on üks suur mänguväljak. Vaimustume sellest, kuidas vahel sajab vihma ja siis paistab päike. Kord voolame kiirelt ja teisal jääme vaimustunult kollast liblikat imetlema.

Kolmandas avastame ennast ja sõbrad. Armume teistesse, õpime „täiskasvanu“ kombel elama ja saame esimesed valusad kogemused.

Neljandas teeme tööd, vahel võitleme eluga, konkureerime ja kogeme puudust. Meil tekib hirm- äkki meil ei ole piisavalt- ruumi, õhku, toitu, raha jne. Või et me ise ei ole piisavalt head, ei enda ega teiste silmis.

Viiendas on soov elu paremaks teha ja oma kutsumus leida. Oluliseks muutub nende elu parandamine, kellega koos kujuteldava sihtpunkti poole liigume. Me ei tea, mis see sihtpunkt on, kuid see tõmbab ja kutsub meid vastupandamatult. Saame esimesed kokkupuuted, vihjed millestki suuremast, Allikast endast. Kohtume erinevate õpetajatega, saame neist mõjutatud ja mõjutame neid.

Kuuendas tuleb elujõega kaasa minemine ja elule uuesti ärkamine. Saame püsivamad kogemused Allikast ja tema suurusest. Kogeme teadlikult kõike seda, mis meile teel ette jääb. Vahel on jõepõhi liivane, siis mudane, siis kivine. Vahel on taevas meie kohal pilvine, vahel päikeseline. Vahel kulgeme aeglaselt ja laisalt, vahel kiirustame üle kärestike ja uperpallitame koskedest alla. Kõik need kogemused talletame endasse, väikesesse veepiiska, et lõpuks ookeanile edasi anda.

Lõpuks jõuame Algallika juurde tagasi– ookeanini, millest kord eraldusime. Kutsutakse teda erinevate nimedega- teadlased kvantväljaks, indiaanlased Suureks Vaimuks, kristlased Jumalaks, hiinlased Taoks jne. Kuid nimi polegi tähtis—nagunii ei suudeta teda lõpuni kirjeldada. Loeb vaid vahetu ja ajatu kogemus, milles lahustub kõik ja millest tekib kõik.

Mis sellest järeldub?

Ilmselt pole ühte, õiget ja ainsat elu eesmärki. On vaid elu ise erinevates vormides ja värvides. Igal elujõe lõigul erinevad sihid ja eesmärgid, milleni mõistusega ette vaadata püüdes ei pruugigi küündida. Nii nagu jõge mööda alla sõites näeme vaid järgmise käänakuni, nii on ka elus. Vaid tagasi vaadates näeme läbitud teekonda, ja toimunu saab tähenduse, muutub loogiliseks.

Lõpuks polegi vist oluline, kui suureks piisaks oleme kasvanud, mida ehitanud või millise varanduse kogunud. Pigem see, millise värvi oleme elujõele andnud ning mis kogemustega ookeani tagasi jõuame.

See võikski orientiiriks olla – igal teelõigul elust rõõmu tunda, enne kui elujõgi uue käänaku teeb ja uued kogemused toob.

Mõnusat kulgemist ja rõõmsat loomist!

Ain Mihkelson

5 moodust, kuidas iga päev õnnelikumalt elada

Sageli arvatakse, et elu parandamiseks tuleb teha suuri ja dramaatilisi muutusi. Vahel peabki, kuid tõenäoliselt mitte iga aasta. Lihtsam on vähehaaval aga järjekindlalt kasvada. Nii, nagu puud kasvavad jupphaaval iga aasta.

Pakun välja viis moodust, mis igapäevasel praktiseerimisele viivad õnnelikuma eluni. Seejuures palju kindlamalt, kui suured ja dramaatilised muutused mõni kord elus. Seda kinnitavad nii suur hulk teadusuuringuid kui ka mu enda kogemused.

1. Päeviku pidamine

Aitab sul enda jaoks olulise läbi ja lahti mõtestada ning saadud kogemustest õppetunnid välja noppida. Saad rahulikult unistada ja plaane seada ilma suuri kohustusi võtmata. Päevik hoiab sulle olulise meeles. Samuti on päevik hea koht frustratsiooni ja murede kahjutult välja elamiseks,

Alusta nii nagu sulle sobib. Mulle meeldib hommikuti enne muid asju kirjutada, kuid võid ka õhtul kirjutada. Peaasi, et võtad endale päevas vaikse hetke. Mõni kirjutab pabermärkmikku, mõni arvutisse. Proovi mõlemat ja vaata, kumb sulle rohkem sobib.

2. Liikumine värskes õhus

Juba 30min päevas on väga tubli algus. Hommikuti liikumine loob kogu päevale hea fooni. Kuid ka õhtul peale sööki pidi kasulik olema. Mõlemad aitavad kaasa heale unele, mis laseb sul päeval efektiivsemalt toimida. Ideaalis võiks liikuda looduses, kuid ka linnapargis või -tänavail käimine ajab asja ära.

3. Mõtlus ehk meditatsioon

Hommikuti mediteerides lood rahuliku fooni kogu päevale. Õhtuti aga maandab kenasti päeval kogunenud pinged.

Kui klassikaline meditatsioon pole sinu teema, otsi mõni aktiivsem variant. Hea kombo on käimismeditatsioon (Google’i otsingus “walking meditation”). Nädalavahetuseks on head variandid fotojaht, korilus, kalapüük vmt. Kõik sellised tegevused, mis tähelepanu endasse tõmbavad.

4. Tänurituaal

Meenuta teadlikult, mis su elus juba praegu hästi on. Tunneta seda kogu oma keha ja südamega. Võid ka päevikusse kirjutada- mul on päevikus selle jaoks eraldi koht. Sobib nii hommikul peale tõusmist kui õhtul enne uinumist teha (boonusena toob hea une).

Järjekindlalt praktiseerides muudab see su tasahaaval õnnelikumaks. Ilma, et peaksid ostlema, tööd vahetama või suuri muutusi tegema.

5. Millegi uue õppimine

Proovi kuu aega iga päev võtta 20 min lugemiseks, podcastide kuulamiseks või mõne uue oskuse omandamiseks. Aastas teeb see kokku 120 tundi enda arengule pühendatud aega.

Kui aga isegi 20 min päevas tundub palju, vaata järgi, kuhu su aeg kaob. Väikeste laste kõrvalt või mitut tööd tehes on tõesti iga minut arvel. Muul juhul tasuks vaadata, palju aega kulub n sotsiaalmeediale või telekale.

Kuidas alustada?

Hea on kõiki neid asju tehes luua regulaarsus ja alustada vähemast.  Nii on lihtsam end reel hoida. Võid siit juurde vaadata, kuidas luua uusi harjumusi nii, et need püsima jääksid.

Kui sa kõiki viite juba praktiseerid, leiad rohkem ideid õnneliku elu kogemiseks siit: 12 õnnetoovat tegevust.

Mõnusat uut aastat kõigile!

Ain Mihkelson

Photo by Artem Beliaikin on Unsplash

Kuidas päriselt enda lubaduste juurde jääda?

Optimistlikumad meist annavad uue aasta alguses lubadusi. Hakkan sportlikumaks, tervislikumaks, paremaks, lähen trenni, pean dieeti jne. Pessimistlikumad või elukogenumad on sellest loobunud. Nad teavad, et enamasti need lubadused ei kesta. Nii ongi, heal juhul pooled uusaasta lubadustest saavad tõeks.

Kuidas siis tuua kestvad muutused enda ellu? Kuidas luua harjumused, mis toetavad meie eluteed?

Miks me ebaõnnestume uusaasta lubaduste pidamisega?

Vähemalt kahel põhjusel. Esiteks ei pruugi lubaduse taga olev soov (peenema nimega motivatsioon) piisavalt selge ja tugev olla.

Teiseks, me püüame lubadusi puhtalt tahtejõu pealt ellu viia. Kuid tahtejõud kulub päeva jooksul samuti nagu füüsiline lihas väsib. Ilmselt on kõik kogenud, kuidas väsitava päeva õhtuks on tahtejõust alles vaid riismed. Nii kaob jõud lubatu ellu viimiseks, kui on vaja pingutada.

Mida siis teha? Kas oleme määratud hukule ja jäämegi enda nõrkuste küüsi?

Kaugeltki mitte. On hulk inimesi, kes on suutnud lubadused ellu viia. Ja me kõik oleme mõne uue harjumuse juurutanud. Enamus meist ju peseb iga päev hambaid- on seegi noorena omandatud harjumus.

TIPTOP meetod kestvate harjumuste loomiseks

Jagan järgnevalt meetodit, mis aitab uue harjumuse juurutada.

Koosneb see viiest osast. Esimesed kolm (TIP) on ettevalmistus, mis tuleb üks kord läbi teha. Need loovad tugeva vundamendi lubatud tegevusele. Keskmine osa (T) on lubatud tegevuse endaga seotud. Viimased kaks järeltegevust (OP) aitavad tehtul kinnistuda.

Olen coachina näinud seda toimimas, nii teiste kui enda peal. Näitena kasutan jooksuharjumuse loomist (jõudsin nii aastaid tagasi nullist maratonini). Kuid see meetod sobib ükskõik millise uue harjumuse loomiseks või vana muutmiseks.

Tähendus

Miks see muutus või lubadus mulle oluline on?

Küsi endalt vähemalt viis korda “miks”, minnes iga kord sügavamale.

Näiteks: miks ma tahan jooksmas käia- see annab hea tervise. Miks on hea tervis oluline- nii jõuan rohkem. Miks on oluline jõuda rohkem- nii olen parem isa/ema oma lastele ja kaaslane oma kaasale. Miks on oluline olla parem ema/isa/kaaslane- nii muudan nende elu paremaks. Miks on oluline nende elu paremaks muuta- …

Nii läbi mõeldes saad selgemaks, miks soovitu sinu jaoks oluline on. Või saad aru, et tegelikult polegi. Siis võid selle rahulikult kõrvale panna. Kui tähendus puudub, on tõenäosus lubaduse ellu viimiseks väga väike.

Identiteet

Kes ma siis olen, kui ma lubatu ellu toon? Mida minu kohta öelda saab?

Ülaltoodud näidet kasutades olen hea isa/ema/kaaslane. Raskel hetkel on seda endale hea meelde tuletada (näiteks kui ei viitsi õhtul jooksma minna). Saad endalt küsida, kas ma tahan olla hea isa/ema või …

Päästik

Mis käivitab lubatud tegevuse? Mis annab märku, et nüüd pean tegutsema?

Selleks võib olla nii koht, aeg, tingimus, tegevus. Näiteks igal õhtul kell kuus. Või iga kord, kui koju jõuan. Päästikuks võib olla ka tunne- väsimus, vihastamine, tüdimus, nälg, rõõm jne. Näiteks iga kord, kui tunnen magusaisu, teen seda või toda.

Tegevus

Mida ma täpselt teen, kui päästik käivitub?

Mida täpsemalt kirjeldad, seda parem. Toon näite päris elust. Hea tuttav Tarmo Mere lubas igal õhtul koju jõudes trenniriided selga panna ja väravani minna. Ja seal alles mõelda, kas läheb jooksma või mitte. Küsimuse peale, mitu korda ta tagasi on tulnud, vastas ta null korda.

Oluline on tegevus nii selgelt läbi mõelda, et ei peaks enne tegutsemist enam mõtlema. Mida lihtsam on alustada, seda parem. Võid teha ka ettevalmistusi, et oleks lihtsam alustada. Näiteks paned trenniasjad hommikul valmis, kui vaim on veel värske.

Ohverdus

Tähista ja võta tegevust kui lühiajalist ohverdust parema tervise, suhte, elu vmt nimel.

Jooksuga on lihtne- see tekitab niigi hea tunde peale jooksu. Kui aga tegevusest endast rõõmu kohe ei sünni, premeeri end millegi tervislikuga. Nii tekib positiivne emotsioon tegevusele, mis innustab edasi minema.

Progress

Oma tegevuste/tulemuste mõõtmine ja raporteerimine.

Jooksu puhul võid kasutada äppi (n Sports-Tracker või spordikellade äpid), mis jooksud salvestab. Kui näed, et oled juba 3 nädalat korralikult trenni teinud, ei taha sa enam edukat jada katkestada.

Muude tegevuste puhul aitab tehtu/tulemuste üles kirjutamine. Olgu siis seinale tabelisse, arvutisse või päevikusse.

Väga tugevalt toetab, kui saad kellelegi lubatust regulaarselt ette kanda. Uuringute järgi täidetakse vaid alla poole endale lubatust. Kui aga inimene lubab kellelegi oma tegevusest raporteerida, kasvab tõenäosus 95% peale.

Võid näiteks sõbraga kokku leppida, et igal pühapäeval kannad ette, mitu korda trennis käisid.

Kaua peaks ennast sedasi juhtima?

Optimistlikumad räägivad, et 21 päeva jooksul kujuneb uus harjumus. Realistlikumad räägivad 40, 60 ja 90 päevast, isegi aastast. Mul on jäänud mulje, et 2-3 kuuga juurdub juba suhteliselt tugev harjumus.

Kui uus ja toetav harjumus on kord juurdunud, ei pea sa enam sellele mõtlema ja tahtejõudu kasutama. See juhib sind automaatselt nagu teisedki harjumused. Sedapuhku aga just sinna, kuhu sina soovid. Nii oled oma elu juhtimise enda kätte võtnud.

Millest alustada?

Vali tegevus, mis sulle endale tundub kõige kasulikum JA meeldivam. Nii on lihtsam alustada.

Inspiratsiooniks leiad mõned igapäevased inimesi õnnelikumaks tegevad tegevused siit.

Kui aga eesmärk tundub liiga suur ja hirmutav, siis alusta väikselt. Hea artikli selle kohta leiad siit.

Mõnusat enda ja oma elu kujundamist!

Ain Mihkelson

Photo by Joshua Earle on Unsplash

Mida meeldejäävat tõi endaga 2020?

Möödunud aasta jääb ilmselt kõigile kauaks meelde. Mis olid olulisemad hetked minu jaoks, nii tööalaselt kui isiklikus plaanis?

Aasta alguses sai minust väikest viisi eksportöör- töötasin rahvusvaheliste meeskondadega. Vahelduseks oli päris tore Eestist väljas komandeeringus käia. Meenutas see mõneti panga aegasid, kui sai Läti vahet sõidetud. Rõõmu aga pikaks ei jagunud- koroona tuli vahele ja see töö jäigi pausile.

Koroonakriis ja käibe 80% langus kevadel lõid mu tugevamalt rivist välja, kui oleksin osanud oodata. Stress ja mure kasvasid nii suureks, et ühel hetkel olin sunnitud mõneks päevaks loodusesse taastuma minema. Lähemalt saad selle kohta siit lugeda.

Coachingu konverents mais- uus kogemus, kuidas konverentsil üle Zoomi esineda. Ühelt poolt oli ju mugavama- ei pidanud kuskile sõitma ja sain kodust rääkida. Puudu jäi aga kohapealse õhkkonna tajumisest. Kokkuvõttes siiski ergutav ja innustav kogemus.

Coachingu pildile tagasi tulek. Viimased aastad olin suuresti meeskondadega töötanud, kuid kriis pani selle suuna pausile. Justkui iseenesest tuli coaching tagasi. Seekord ägedate uue juhtidega, keda on olnud puhas rõõm toetada.

Visioonirännakud– kevadine metsas käik tekitas tunde, et tahan rohkem looduses toimetada. Kui eelmistel aastatel olen ühe teinud, siis sel aasta sai  kolm Visioonirännakut läbi viidud. Neist ühe muljeid saad siit lugeda.

Tartu Ülikool– kevadine koroonapaus andis aega ja sundis mõtlema, mis on oluline. Ega ma lõpuni adu, kuidas ja miks  Tartusse jõudsin. Kuid juba praegu olen suvel tehtud otsuse üle siiralt õnnelik- esimene semester on olnud äärmiselt innustav ja silmiavav.  Ühe uue leiuna on ellu tulnud hingehoiu mõiste, mis laiendab ja süvendab minu coachingupraktikat.

Juhtide programm– ei teagi, kas see on ebaõnnestumine, või mis see on. Esimest korda 7 aasta jooksul ei saanud me gruppi kokku. Tagantjärgi vaadates on küll hea meel- ma poleks sellega jõudnud tegeleda nii nagu vaja. Ning võib-olla oleks ka vana kordamiseks läinud. Kuid sügisel tekitas see ikkagi kerget meelehärmi.

Raplamaa Rabade päeva käima tõmbamine. Oli see üks äge ettevõtmine, mille eest tunnustati ka Raplamaa aasta teo nominatsiooniga. Kõige ägedam oli, kuidas punt entusiaste sellise suure ettevõtmise justkui iseenesest käima suutis tõmmata. Tänud kõigile, kes kaasa lõid!

Meelerahu konverentsil esinemine. Olen seni meelerahu praktikatega suuresti enda jaoks tegelenud. Konverents andis hea võimaluse kogutut teisega jagada. Osa räägitust leiad siit– juttu on sellest, kuidas me läbi elu kõnnime. Ehk leiad ennastki sellelt kaardilt.

Õnne teemalised koolitused. See teema on mind viimased 10 aastat paelunud ja nüüd oli hea võimalus kogutut laiemalt jagada. Tundub, et inimestele meeldis ja pani kaasa mõtlema. Inspiratsiooniks võid lugeda, mis on 12 õnne toovat tegevust.

Kõrvemaa matkal puhkepaus

Looduses liikumised nii meeskondade kui eraisikutega. Sel aastal tuli just eraisikute gruppe juurde, kellega koos mõnusasti rännata. Paljudel meeskondadel olid füüsilised kokkusaamised keelatud. Seetõttu otsitigi alternatiive, kuidas mõnusasti ja turvaliselt koos  olla.

Vaimne areng- olen olnud sügavalt veendunud, et minust ei saa kunagi usklikku. Mulle on see tähendanud kirikus pobisevat memmekest või ekstaatilist usuhullu, kes kõigile oma tõde kuulutab. Tänaseks on aga tänu ülikoolile usu tähendus ja olemus oluliselt sügvamaks muutunud. Päädides esimesel jõulupühal ristimise ja leeritamisega luteri kirikus. Saan nüüd öelda nagu Jussike “Tões ja õiguses”, et olen leeritatud ja puha.

Lõpetuseks jagan naise poolt aasta alguses pakutud ideed. Teeme vähemalt kord kuus romantilise väljasõidu, ööbimisega kodust väljas. Alguses leppisime kokku iga kuu teise laupäeva- nii on lihtsam kalendreid ühitada. Alustasime jaanuaris Hiiumaa tuuriga ja detsembris lõpetasime Tallinnas. Saime nii looduses matkata kui erinevaid kultuurisündmusi väisata. Minu jaoks olid aga kõige olulisemad sügavad südamest-südamesse vestlused, mida kodus laste kõrvalt on raske olnud pidada.

Kokkuvõtteks võib öelda, et on olnud tõesti äge aasta. Selle tegelik tähendus ja mõju selgub küllap hiljem.

Mida uus aasta toob? Täna ei oska tõesti vastata. Kuid südames on tunne nagu lapsel, kes ootab jõuluõhtut ja kingituste jagamisi- midagi head on tulemas 🙂

Mõnusat pühadeaega ja head uut kõigile!

Ain Mihkelson

Kuidas me läbi elu kõnnime?

Elust räägitakse kui teekonnast. Kuhu me aga teel oleme ja kuidas oma teed läbime? Järgnevalt jagan tähelepanekuid nii enda kui teiste kogemuste pealt. Ühtlasi toon näiteid, kuidas on loodus mind sel teel toetanud.

Esimene etapp- noored ja vihased.

Siin oleme alles täiskasvanute ellu astumas. Me veel väga selgelt ei tea, kes me oleme ja mida tahame. Elu on täis värskust, sära, põnevust, kõik uksed tunduvad lahti olema.

Loodusesse viisid mind sel etapil hoopiski tülid pruudiga. Kui tüli liiga suureks paisus, tormasin kodust välja, lüües ukse selja taga pauguga kinni. Hiljem kõndimast tagasi tulles oli kõik jälle hästi ja rahu majas.

Teine etapp- korilased.

Siin oleme täieõiguslikud ühiskonna liikmed. Loome pere ja kodu, käime tööl, hakkame varandust ja erinevaid kogemusi koguma. Ellu tekib kord ja rutiin.

Loodusesse tõi mind selles etapis fotograafia. Tagantjärgi vaadates tundub, et just pildistamine- õige valguse, võttenurga ja kompositsiooni otsimine, õpetas looduse ilu märkama. Kuni ühel hetkel avastasin, et pildistamise käigus võib hingematvalt kaunis päikesetõus kaduma minna. Asi päädis sellega, et edaspidi istusin niisama rabas ja nautisin läbi kuldse voogava udu tõusvat päikest.

Kolmas etapp- tormajad.

Elu läheb maru kiireks. Tormame ühelt kohtumiselt ja tegemiselt teisele, endale hingetõmbeaega andmata. Paljud tegelevad logistikaga- laste kool, trenn, huviringid- igale poole on vaja jõuda.

Minu puhul avaldus tormlemine ka looduses. Näiteks toreda pundiga Oandu-Ikla matkateed läbi käies. 20-30km jupid, mis on muidu rahuliku päevatee pikkus, suutsime mõne tunniga läbi traavida. Ühelt poolt oli tore kiiresti kohale jõuda, uhkustunne rinnas, et ära tegime. Samas jäi sihtpunkti jõudes kerge tühjus hinge. Midagi jäi justkui puudu, ilu nägemata. Nii on ilmselt ka tavaelus- sellest läbi tormates jääb teel olev ilu märkamata.

Neljas etapp- otsijad.

Keskea paiku hakkab nii mõnigi tundma, et seni saavutatu, tehtu ja leitu ei paku enam midagi. Hinges on tühjus ja elust kaovad värvid. Hing ihkab midagi enamat. Lahendust püütakse leida nii maistest (vahetades näiteks välja abikaasa või töö) kui vaimsetest otsingutest.

Loodus tuli minu ellu visioonirännakutena. Alguses sai ise mindud pikemaks ajaks loodusesse- suurtele küsimustele vastuseid otsima. Hiljem olen saanud ka teisi sel teel toetada. Sisuliselt tähendab see mitmeks päevaks loodusesse minemist ja aja maha võtmist. Looduses olles võid leida nii mõndagi üllatavat, seest ja väljast vastu peegeldumas. Eestis õnneks on veel kohti, kuhu minna. Samuti oleme loodusega tihedamalt seotud kui enamus lääne inimestest.

Viies etapp- kulgejad.

Olles otsingutest edukalt läbi tulnud, võib inimene end leida rahulikult läbi elu kulgemas. Ta näeb uuesti elu ilu ja värve. Suudab tunda rõõmu kõigest, mis tema sees ja väljas toimub. Ellu ilmub mõõdukus. Tehtud saavad just need asjad, mida päriselt on vaja teha, ning seda kõike rahulikult ja rõõmsameelselt.

Looduses ilmneb see rahulikus kulgemises ja kõhutunde usaldamises. Lähed sinna, kuhu jalad viivad ja puhkad seal, kus õige tunne peale tuleb. Vahel võid avastada, kuidas oled pikalt mõne rabamänni all istunud, pilvede liikumist imetlenud ning ajataju kaotanud. Ja samas midagi väga olulist leidnud- hingerõõmu ja tänutunde kõige olemasoleva eest. Mis viibki viimasesse etappi.

Viimane etapp- üksolemine.

Siin kaob erinevus olemise ja tegemise, sisemise ja välise vahel. Sa lihtsalt oled, ühenduses kõige sellega, mis on, nii sees kui väljas. Tunned suurt rahu, tänulikkust ja rõõmu kõigest, mis ilmub sinu ellu. Võid tajuda, kuidas Looja ise läbi sinu kelmikalt maailma vaatleb ja kogeb, tundes rõõmu oma kätetööst. Elus ja looduses liikumine muutuvad sama olemuslikuks osaks sinust nagu sina oled loodusest ja elust.

Ilmselt on nii mõnedki üksolemist vähemalt hetkeks tundnud. Olgu siis hingematvalt kaunis loodushetkes või muus müstilises kogemuses, enne kui see muu elu saginasse kaob. Mõned õnnelikud on aga jõudnud püsivalt sellesse seisundisse. Ajaloost tuntumaid näiteid on ilmselt Buddha. Kaasaegsest maailmast tundub Eckhart Tolle selles etapis olema, eestlastest on ilmselt Fred Jüssi sellele lähedal.

Mida selle teadmisega peale hakata?

Esimese asjana võid mõelda, millises etapis sa praegu oled ja kui õnnelik sa selles oled. Kui tunned ennast õnnelikuna, nii nagu oled, siis lihtsalt naudi seda ja võimalusel toeta teisigi.

Kui aga tunned, et tahaks edasi, võib kasu olla kogenud sõbrast või teejuhist, kellega koos oma eluteel käia. Temaga koos on hea leida võimalused edasiminekuks. Teadlikult harjutada, võtta aega ja märgata olemasolevat.

Vahel tuleb küll päevi, kui kukume alla tagasi, näiteks kulgemisest tormamisse. Kuid mida teadlikumalt ja järjepidavamalt harjutada, seda lühemad ja väiksemad need kukkumised on, ning saame ju nendegi eest tänulikud olla.

Mõnusat kulgemist ja rõõmu tundmist nii loodust kui loodusest!

Ain Mihkelson

Ülaltoodu mõtteid jagasin esmakordselt Äripäeva Meelerahu konverentsil 08.12.20.

Kosutav hingedeaja vaikusematk 2020

Kutsume Sind 14. novembril hingedeaja vaikusematkale.

Oktoobris ja novembris on siinkandis tähistatud hingedeaega.

Aega millal oodatakse koju esivanemate hingi. Sel ajal hoiti kodud puhtad, lärmakaid töid ei tehtud, naermine ja kisamine ei olnud lubatud.

Meie kõnnime sel päeval Kõrvemaa radadel, kuulame vaikust, naudime värve ja tervitame päikest.

Võtame päeva, et eemalduda igapäevasest mürast meie ümber. Püüame näha ennast suurema süsteemi väikese, aga olulise osakesena.

Rändamine looduses, kogedes ja vaadates endasse, aitab paremini tajuda ühtsust ümbritseva universumiga.

Lõunapausil täname ühiselt esivanemaid ja Maad, kes meid kannab. Päeva lõpetame hiljemalt kella kuueks mõnusa sooja söögiga.

Lisainfo

Kohtume Aegviidus kell 9.15 (saab tulla ka rongiga). Osalejatele saadame täpsema info mailile.

Tänupanus 60eurot.

Anna endast märku:

Kuni 09.11 (või kuni grupp täis saab) siin.

Küsimuste korral helista Ainile 50 19 580 või kirjuta ain.mihkelson@gmail.com.

Oled oodatud!

Ain Mihkelson ja Hembo Pagi