Uudised

Puhkus- kuidas päriselt puhata?

Kuidas teha endale üks meeldejääv ja jõudu andev puhkus?

Käes on aeg, kui paljud inimesed puhkavad või on seda kohe tegema hakkamas. Ja kuigi puhkamine tundub imelihtne, tasub veidi mõtiskleda, kuidas teha seda nii, et puhkus:

  • oleks üks mõnus ja rõõmus kogemus,
  • annaks jõudu järgnevaks aastaks,
  • puhastaks meele töömõtetest,
  • oleks meelde jääv, nii et ka vanuigi tooks naeratuse näole sellele tagasi mõeldes.

Aktiivne või passiivne?

Alustuseks võid mõtiskleda, milline on sinu igapäevane elurütm ja millest sa tavaliselt puudust tunned?

Kui sinu igapäeva elu on täis rabelemist, palju uusi elamusi, kogemusi, inimesi, kohtumisi ja tegutsemist, siis võib olla hea võtta aeg maha ja minnagi kuskile looduse vaikusesse. Soovitavalt üksi ja ilma sidevahenditeta välismaailmaga. Või siis võtta kaasa pere või mõned lähedased sõbrad ja koos nendega teha üks mõnus mitmepäevane matk ja telkimine looduses.

Kui sinu elu on aga suhteliselt üksluine, kulgedes töölt koju ja uuesti tööle, siis tasub mõelda vastassuunas, otsides uusi kogemusi:

  • Uued kohad- Eestiski on veel palju avastamata kohti, nii et ei pea kuskile kaugele reisima. Matkakohti võid vaadata näiteks siit.
  • Loo midagi uut oma kätega- olgu selleks vibu tegemine pojale või nukk tütrele, saviga voolimine või joonistamine, pingi meisterdamine koju või luuletuse kirjutamine.
  • Aita kedagi mis iganes moel- mine kasvõi sõbrale appi puid laduma või marju korjama.
  • Õpi midagi uut- võta mõni kursus teemal, mis sind on alati paelunud aga milleni sa pole jõudnud, õpi selgeks mõne lihtsama pilli mängimine, käsitöö tehnika, malemäng, haiku või lühiloo kirjutamine, lühikursus fotograafiasse. Mis iganes sind kõnetab.
  • Tee midagi sellist, millest oled unistanud aga pole kunagi julgenud ette võtta- ekstreemsema variandina näiteks langevarju hüpe või esinemine võõrale seltskonnale, pehmema versioonina rabajärves ujumine ja/või öö (üksi) metsas veetmine.
  • Uued muusikaelamused- paadunud rockifännina külasta ooperit või vastupidi, proovides erinevaid stiile;
  • Uued maitsed- proovi toite, mida sa kunagi enne pole söönud, valmista koos sõpradega eri rahvaste toite ja jaga muljeid;
  • Uued kultuurielamused- kino asemel mine teatrisse või loodusesse, vaheta oma lugemisžanrit raamatute puhul jne;
  • Proovi mõnda uut spordiala- olgu selleks discgolf, SUP’i matk, tõukerattaga looduses liikumine vmt lihtsama ala, millega saad kohe alustada. Lisa võid vaadata näiteks siit ja siit.

Kui sinu elus on aga nii sebimist kui üksluisust, siis on ilmselt hea mõte teha mõlemat. Ehk siis võtta nii aeg maha ja minna metsa mõneks ajaks, et oravarattast välja saada, kui pühenduda ka uutele kogemustele.

Kuna tavaliselt on puhkus enam-vähem aastaringi keskel, võiks see olla ka aeg, kui mõtiskleda oma elu üle. Kuidas sul see aasta läinud on? Millised soovid ja eesmärgid on täitunud? Mis on veel ees? Mida tahaksid oma elus rohkem või vähem näha? Kuidas saad ennast ja teisi toetada isiklikus arengus? Rahulikus keskkonnas tulevad sedalaadi küsimustele ka vastused lihtsamalt.

Aja muutuv iseloom puhkusel (ja elus üldse)

Ajaga käib kaasas huvitav fenomen- kui sinu puhkus on täis erinevaid sündmusi, ettevõtmisi ja kogemusi, siis möödub puhkus linnutiivul. Kuid hiljem tundub, et oli maru äge ja pikk puhkus. Kui sinu puhkus on aga rahulik kodus või suvilas istumine, siis tundub puhkus ise pikk ja võibolla isegi veniv. Kuid hiljem tundub, et see möödus maru kiirelt ja polegi nagu midagi meenutada.

Mulle endale meeldib mõelda, et tahaksin elu elada nii, et igast aastast, sealhulgas ka puhkustest, oleks midagi, mida vanaduses rahulolevalt meenutada.

Siinkohal lõpetuseks paar ideed meie poolt, mida sel suvel ja sügisel saaksid uutmoodi teha:

  • Kui tahaksid aja looduses maha võtta aga üksi ei julge või oska, siis üks variant on meiega ühineda 01-08.08.17 toimuval matkal “Teekond iseendasse”- lisainfot leiad siit.
  • 08-10.09.17 toimub 2017 Visioonirännak- lisainfot leiad siit.

Mõnusat puhkust kõigile!

Ain

Visioonirännak- nii ja naapidi

Visioonirännak- mis värk sellega siis on?

Keeruline küsimus. Ühelt poolt on kõik see väline, mida saab sõnadega kirjeldada:

  • Vaikne segamatu aeg iseendale puhta looduse poolt loodud toetavas keskkonnas;
  • kerge eneseületus öises metsas viibimise ja paastu näol;
  • hea seltskond, kellega koos arutada teemadel, mida sõprade või tuttavatega tavaliselt ei tee;
  • paast, mis teeb maailmataju oluliselt teravamaks ja laiemaks;
  • indiaani higitelk, kust väljudes on tunne, nagu oleks uuesti sündinud;
  • laulud ja trummimäng, mis tõstavad ja muudavad teadvuseseisundit;
  • tähistamine Visioonirännaku lõpus lihtsa, kuid äärmiselt maitsva indiaanipärase söögiga;
  • mõnus rahulolu ja rõõm Visioonirännaku lõpus ning uus energia edasi toimetamiseks.

Ja teiselt käib Visioonirännakuga kaasas ka midagi, mida mina ei oska sõnadesse panna. See on umbes sama, kui üritada kirjeldada kellelegi, mis on seks, kui inimene seda ise pole kogenud. Saad ju rääkida, kuidas asi välja näeb ja mis tegevusi teed, kuid sisu ja kogemus ise jääb edasi andmata.

Poeetiliselt väljendudes võiks seda kirjeldada kui ruumi, kus saad enda südame või hingega uuesti ühendust, puhastad meele mõtetest ja lased üleliigsed emotsioonid minna, laed täis enda akud ja saad ühenduse oma väega.

Mida osalejad rääkisid?

Südant soojendav oli kuulda osalejate tagasisidet. Mõned märksõnad, mis mul nende juttudest meelde jäid:

  • Puhas kohalolu ja hetkes oleku tunne. Sain jõudu, millega saab järgmised pool aastat edasi põrutada.
  • Teise päeva hommikul tuli ridamisi taipamisi, mida edasi teha, mille peale enne ei olnud tulnud.
  • Kõik oli täpselt nii nagu olin unistanud ja ette kujutanud.
  • Mõteteta olek ja päikesetõusu imetlemine väga ilusas rabas.
  • Märgid vastuseks oma küsimusele ja ilus loodus.
  • “Ilu otsas istumine” heas mõttes, kus justkui ei juhtunudki midagi.
  • Miski ongi mu sees kuidagi korrastunud selle rännaku tulemusena.
  • Selguse teke ja vastuste saamine oma küsimustele.

Nägudelt võis aga kõigi puhul välja lugeda rahu, selgust ja rõõmu. Ja veidike väsimust ikka ka ka- nii paast, higitelk kui öö metsas ja rabas on kehaliselt omajagu mugavustsoonist väljas.

Visioonirännak- mida ma ise kogesin?

  • Inspiratsooni osalejate lugudest ja sellest, kui erinevad ja lahedad me inimestena oleme. Igal ühel meist on omad tugevused ja eripärad, mis kokku mängides moodustavad palju ägedama ansambli, kui lihtsalt liidetavate summa.
  • Rahu ja rõõmu inimestega koos ja looduses viibimisest- inimesed muutuvad looduses kuidagi palju loomulikumaks ja avatumaks, kui igapäevases oravarattas viibides.
  • Selginemesi ja taipamisi- nii mõnedki teemad said selgemaks, küsimused vastused ja meelde tuletati ka olulised teemad, mille oled igapäevases rabelemises ära unustanud.
  • Sügavaid vestlusi, mis kõnetasid ja puudutasid sügavamat osa minus.
  • Mõnusat rahulolu ja õnnetunnet peale Visioonirännakut- oleks justnagu midagi suurt ja olulist ära teinud, nii et süda laulab ja hing on rahul.
  • Tänutunnet kõigi osalejate ja looduse vastu- ilma nendeta poleks saanud ei Visioonirännak sündida ega poleks ka elu, kui loodus meid iga päev ei toetaks.

Millal on järgmine Visioonirännak?

2017 viimase Visioonirännaku teeme 08-10.09.17. Lisainfo leiad siit.

 

Lõpetuseks tahangi tänada kõiki, ilma kelleta see poleks saanud juhtuda:

Marko ehk Pool Põtra Preeriakojast, kes lõi ruumi ja tõi indiaanitarkuse meieni;

Kuldar, kes toetas meid keskkonna loomise ja hoidmisega, täites ühtlasi ka auväärset tulehoidja ja kivitooja rolli higitelgis;

Anna-Liisa, kes viis meid helidemaailma;

Kõik teisedki kaasalööjad, kes oma olemuse ja avatusega lasid sellest sündmusest kujuneda midagi enamat, kui silmaga välja paistab.

Päikest ja rõõmu!

Ain

 

Labor- programmil joon all

Selleks hooajaks sai Labor joone alla. Seekord toimus see kahele juhtide grupile:

1) Kogenud juhtidele, kelle jaoks Labor oli uus kogemus;

2) Süvakursus Labori eelnevalt läbinud juhtidele.

Esimese grupiga läbisime nii öelda tavaprogrammi- liikusime looduses, piilusime sügavamale endasse, jagasime kogemusi, proovisime erinevaid eneseanalüüsi- ja juhtimise tehnikaid ning vaatasime, kuidas ise toimida tõhusamalt ning energiarikkamalt. Mõjutades seeläbi ka oma meeskondasid ja meeskondade tegevuse tulemuslikkust.

Süvakursusel sai kaevutud veelgi sügavamale ja samas tegeletud ka oma “projektiga”. Ehk siis kui esimene tavaprogramm oli nn bakalaureuse tase, siis teine juba magistriõpe, kus inimene sai enda teema ja väljakutsete peale sügavamalt mõelda.

Labor- mida osalejad said?

“Sai proovida endasse erineva nurga alt sisse vaadata, et endast paremini aru saada. Kõik meetodid ei pruugi inimeste peal samamoodi toimida. Laboris sai katsetada erinevaid kompamistehnikaid.

Andis praktilisi juhendeid edaspidiseks, kui tekib vajadus kas enda või meeskonnaga nö ajurünnakut teha. Tavapärasest erinev keskkond, füüsiline tegevus, aja võtmine, et rahulikult ennast/või muud aktuaalset teemat analüüsida.”

“Sain võtta aega iseenesega tegelemiseks. Läbi praktiliste harjutuste jõudsin iseendale lähemale ja leidsin mitu “teeotsa” oma n.n. tavapärasest mõttemustrist väljumiseks.  ”

“..aeg iseendale, mõtiskleda sügavamatel teemadel, toredad mõttekaasalsed ja veel ägedamad paigad. Kindlasti ka väga toredad koolitajad, eriti meeldis Merikese ja Aini sümbioos.
Muutus see, et võtan veel rohkem aega nö kõrvalt pilguks ja oskan tajuda rohkem ka energiaid jms. ”

“Struktuurne lähenemine igapäevaelu mõjutavatele teemadele. Taipamist tuli palju juurde.”

“Me rääkisime isiksuse arendamisega seotud teemadel, millele me üldiselt ei võta aega keskenduda.
Minu jaoks suurim väärtus oli kõigi osalejate avatus ja valmidus rääkida oma ‘varjatud poolest’. Selliseid vestlusi ei pea Sa üldiselt oma sõprade ja kolleegidega.
Suudan nüüd endast pisut paremini aru saada. Olen läbi selle muutunud hoolivamaks oma pere suhtes. Meie peres on üksteisest arusaamine paranenud.
Ma arvan, et pikas perspektiivis tuleb see kasuks eriti teemal – kes ma olla tahan, kuhu ma tahan jõuda.”

“Enesejuhtimise võtted.”

“Sain kinnituse sellele, kui väärtuslik on aeg-ajalt võtta see aeg ja iseennast analüüsida ehk tegeledagi iseendaga. Kõik võidavad!
Ma arvan, et tänu Laboris räägitule ja saadud teadmistele, ma mõistan, miks ja kust on pärit kõik need taagad, mida inimesed endaga koguaeg kaasas vedivad (eesotsas minu endaga). Mõistan neid paremini ja nii on kergem aktsepteerida ja edasi minna. Ikka parema maailma nimel.”

Miks Labor nii hästi toimis?

10-punkti skaalal oli Labori tagasiside keskmine 9,6 punkti. Kuid veelgi olulisem meie jaoks oli näha, kuidas inimesed tegid läbi teatud kvalitatiivse muutuse, mida on vahel raske sõnadesse panna.

Veidi mõtisklenud, mis siis tegid Laborist Eesti kontekstis unikaalse programmi, jõudsin järgmiste punktideni:

  • Päeva looduses alustamine kerge füüsilise tegevusega aitas meeled puhastada ja inimesed avatumale lainele tuua;
  • Teemade käsitlemine, millest muidu oma sõprade, lähedaste või kolleegide tavaliselt ei räägi. Just seda tõid nii mitmedki osalejad välja kui suurimat väärtust.
  • Kogemuste jagamine teiste kogenud juhtidega ja avastamine, et teistel on samad mured ja väljakutsed. Rääkimata siis nõuannetest ja nippidest, mis teistelt saadi.
  • Erinevate tehnikate katsetamine- mõnda inimest kõnetas üks teema ja tehnika rohkem kui teine, kuid päeva lõpuks sai igaüks midagi.
  • Regulaarne kohtumine kuu tagant ja aja võtmine endale- enamus juhte ju selleni ei jõua, kuna kalendrid on väga täis. Ja just selle tõttu on aja võtmine enda arengu jaoks oluline.
  • Kohtumised enne programmi algust osalejatega, et valida gruppi inimesed, kes on selleks valmis ning ühtlasi kaardistada ka nende arenguvajadus. See võimaldas ka programmi ennast tuunida osalejate vajadustele vastavaks.

Mis edasi?

Tänaseks on Laborites 4 hooaja vältel läbi käinud juba omajagu juhte. Selle käigus oleme ise saanud paraja portsu kogemusi, mis toimib ja mis mitte ning kuhu tähelepanu rohkem pöörata.

Järgmine programm tuleb juba tuntavalt ümber kujundatud kujul, et luua veelgi parem võimalus kasvuks ja arenguks nii juhi kui inimesena. Täpsematest plaanidest juba sügisel.

Lõpetuseks tahan tänada kõiki osalejaid, kes meiega selle teekonna kaasa tegid ja selle kasvus kasvasid. Merikest, kellega koos sai seda programmi veetud ja kokku pandud. Samuti Swedbanki, kes võimaldas Laboril sündida, kasvada ja täiskasvanuks saada.

Olge terved ja ilusat suve kõigile!

 

Millised soovid täituvad?

Nädal tagasi täitus üks minu mõne aasta vanune unistus. Nimelt sain kätte ICF’i (maailma suurim coache koondav organisatsioon) ACC sertifikaadi (Associate Certified Coach). Ehk siis “paberi”, mis kehtib igas maailmanurgas ja annab klientidele teatud usaldusväärsuse garantii.

Mäletan, kui kunagi kuulsin, mis kõik selleks tegema peab, tundus kogu see protsess täiesti ulme olema. Mõtlesin, et mina vist küll selleni ei jõua. Kuid panin selle mõtte kõrvale ja hakkasin lihtsalt vaikselt eesmärgi suunas liikuma, hoides tähelepanu protsessil endal. Nii et vahepeal läks lõppeesmärk isegi meelest ja keskendusingi sellele, mida igapäevaselt sain teha. Äärmiselt oluline roll on ka inimestel, kes on mind sel teel toetanud- nii kodustel kui kolleegidel ja Õpetajatel.

Millised soovid lähevad kohe täide?

Hiljuti arutasime ühe hea kliendiga seda intrigeerivat teemat. Et asi oleks selgem, võtsime aluseks tema elust reaalsed lood. Mõned nendest:

  1. Peale pikka ja väga väsitavat päeva jõudis ta bussipeatusesse, et koju Pääskülla sõita. Peatuses aga selgus, et järgmine buss läheb alles tunni aja pärast. Südamest ohates ütles ta siis: „Ohh, ma tahaks, et keegi tuleks ja viiks mind koju!“ Järgmisel hetkel peatus auto, täiesti võõras mees avas ukse ja küsis: „Kas keegi tahab Pääskülla sõita?“.
  1. Aastaid tagasi Kaika Lainest lugedes tekkis soov temaga kokku saada. Nii ta siis õhkaski endamisi, et tahaks Lainega kohtuda. Ja unustas soovi ära. Kuni mõni aeg hiljem helistas tuttav inimene ja küsis, kas ta soovib koos temaga Kaika Lainega kohtumisele sõita?
  1. Ühele Eesti väikesaarele teel olles kuumenes autol mootor üle ja jäädi tee peale. Aeg läks ja oli selge, et viimasest praamist ollakse maha jäädud. Kui lõpuks õnnestus autoga taas liikvele asuda, küsiti temalt, mis me teeme, kas tahad tagasi koju minna? Kuid temas olev tunne pani ütlema, et viige mind sadamasse. Sõidetigi siis sadamasse, kus selgus, et praami meeskond otsustas just sel õhtul tagasi saarele ööbima minna. Ja võeti lahkesti ka tema praamile.
  1. Väga raskel eluetapil kõndis ta mööda tänavat ja pöördus meeleheites kõrgemate jõudude poole, et aidake nüüd palun ja andke teada, mida teha. Järgmisel hetkel pöördus tema poole täiesti võõras inimene, öeldes, et talle tuli tunne, et peab temaga rääkima. Ja et mingu ta laupäeva õhtul sinna ja sinna. Nõuandest oligi abi.

Veidi teemat edasi arutanud, jõudsime järgmiste arusaamisteni.

Täide lähevad soovid:

  • mida sa südamest, kogu hingest soovid. Kui sa oma soovis kahtled (kasvõi alateadlikult), siis need pigem ei täitu;
  • mis on selged ja konkreetsed. Keerulised ja mitmetahulised pigem mitte;
  • mis toovad head nii sulle kui ka teistele;
  • millest sa peale nö tellimuse esitamist lahti lased, ilma nende külge klammerdumata;
  • kus sa oled järjekindel oma soovi täitumises;
  • kus sa omalt poolt vajalikud (eriti esimesed) sammud ära teed- kõike ei saa saatuse hooleks ka jätta;
  • kus sa usaldad ja kaasad ka teisi inimesi. Näiteks oma soovi kõva häälega välja öeldes.

Sa võid mõtiskleda, millised sinu soovidest on täide läinud. Mis on ühised nimetajad? Milliseid oma tugevusi oled kasutanud? Millised tegevused on viinud sinu soovide täitumiseni?

Kõigi sinu südamesoovide täitumist!

Ain

Arenguvestlus: võlur või kirstunael?

Kord sõitnud kaks meest sõnnikukoormatega Tartust Viljandisse. Esimene neist selle pärast, et peremees käskis. Kuigi ta põhjusest täpselt aru ei saanud, tegi, mis kästi. Tee peal küll juurdles, miks see vajalik on ja mis kasu sellest on. Kuna aga vastust ei olnud, siis torises vaid endamisi peremehe rumaluse üle ja koju tagasi jõudes sõimas naisel näo täis.
Teine sõitis rõõmuga. Pea ümber lendasid kärbsed, sõnnikuhunnik haises hirmsasti ja palav oli ka. Kuid talle sõit meeldis. Tee peal korjas veel jalakäijagi üles ja metsaveerest lilli naisele. Koju jõudes haises küll sõnniku järgi, kuid nägu oli rõõmus ja kogu ilm tundus säravat tema ümber. Kõik teelisedki said temaga kohtumisest rõõmu juurde.

Arenguvestlus- millest rääkida?

Hetkel on paljudes firmades arenguvestluste periood. Eesmärgid ja viisid on küll erinevad. Vahel lihtsalt selle pärast, et nii on kombeks või juht/omanik käskis.

Olen näinud, kuidas arenguvestluse sisu mul endal muutus järjest laiemaks ja sügavamaks.

Alguses keskendusin numbrilistele eesmärkidele – mis täidetud ja mis mitte, ning seejärel uue aasta eesmärkidele. Numbreid on ju lihtne mõõta. Siis lisandusid lihtsamad kvaliteedimõõdikud – kuidas inimene käitub ja teistega sobib? Mida kliendid ja koostööpartnerid arvavad? Milliseid oskusi ja käitumist on vaja täiendada?

Seejärel tulid küsimused, mida inimesele endale meeldib teha. Mis tegevusi ta naudib, mille tahaks tegemata jätta? Mis tegevused tooksid rõõmu, isegi kui need ei ole otseselt seotud tema tööga?

Siis lisandusid väärtused – mis on meile tööl oluline, millest juhindume oma käitumises ja otsuste tegemisel. Kas oleme koostööle orienteeritud või hindame individuaalset tulemuslikkust. Reeglid vs loomingulisus? Mis on töötajale endale oluline?

Ühel hetkel tekkis pikema ja laiema vaate küsimus töötaja vaatevinklist. Kus ta näeb ennast 3, 5 või 10 aasta pärast? Mis võiks olla järgmine samm tema arenguteel?

Siis tekkisid küsimused, mida ja miks me siin loome? Mis kasu meie tööst on – meile endile, lähedastele ja kogukonnale?

Lõpuks tekkisid küsimused, kellena inimene end pikas perspektiivis näeb? Mida tahaks oma elus ära teha ja millise jälje jätta? Kuidas tahaks, et teda mäletataks?

Mis kasu arenguvestlus toob?

Tundub päris palju küsimusi – kas neid kõiki ikka on vaja? Teadlased on uurinud, mis inimesi töö juures tegelikult motiveerib. Palgatõusu efekt ellujäämispiirist kõrgemal on üürike.

Olulisemaid motivaatoreid on kolm:

Isiklik meisterlikkus. Nii töötaja kui ettevõtte vaatevinklist on tõhusaim võimalus kasvada ja areneda läbi igapäevase töö, võttes vastu järjest suuremaid väljakutseid ja nende abil õppides. Koolitustel on vahva käia, kuid nende mõju kipub enamasti lühikeseks jääma. Kasvust aru saamiseks on vajalik kohene tagasiside – umbes nagu keeglit mängides, kus saad kohe aru, palju punkte said ja kuidas su mäng oli võrreldes eelnevatega. Ära jäta tagasiside andmist ainult kord või kaks aastas toimuvale arenguvestlusele.

Töö tähendus. Mida ja milleks me teeme? Näide ehitusplatsilt, kus küsitakse ehitajalt: „Mida sa teed?“ Vastus: „Näe tassin kive siit hunnikust sinna müürile.“ Teiselt sama tööd tegevalt mehelt vastus: „Ehitan vägevat maja, kus saavad minu lapsed ja lapselapsed käia, ning mis toob rõõmu kogu meie kogukonnale!“ Mis sa arvad, kumb mees oli õnnelikum oma töö üle?

Vabadus. Võimalus ise otsustada ja luua, olla loominguline oma töölõigus. Sa võid töötajale öelda, mida on vaja teha või kuidas, kuid ära tee mõlemat. Veel parem – lase töötajal ise välja mõelda, mida on vaja teha, et ühiste eesmärkide poole liikuda.

Hea arenguvestluse käigus võiksid saada selgust kõigis kolmes valdkonnas ja kindluse, et töötaja tunneb rõõmu oma tegevusest.

Kuidas sellise sügavama arenguvestluseni jõuda? Minu enda praktika järgi on neli olulisemat momenti:

1. Enda eelhäälestus – kuidas ma vestlusesse ja töötajasse suhtun? On see vestlus minu jaoks tüütu kohustus või võimalus luua midagi vägevat? Näen teda võlurina, kes on kõigeks suuteline, või kirstunaelana, kes pole millegagi rahul? Sinu suhtumine paistab välja, kui palju sa seda ka varjata ei püüaks.
2. Sobiva keskkonna ja aja võtmine – tavaline kontorikeskkond ei pruugi sügavamaks vestluseks kõige parem olla.
3. Oskus küsida avatud ja sügavaid küsimusi, mitte jah/ei vastuseid andvaid
4. Anna töötajale aega mõtlemiseks ja vastamiseks, arenguvestlus pole sinu show.

Ole valmis ka selleks, et vahel ei oska inimene vastata pikema perspektiivi küsimustele. Osa inimesi kardabki unistada. Siinkohal võib kasu olla heast coachist, kes aitab inimese sisemise tule uuesti põlema puhuda. Vahel ei julge inimesed end juhile avada, siis on neutraalsest vastaspoolest kõvasti abi.

Originaalartikkel ilmus Äripäeva veebruari juhtimislisas ja Äripäeva Pärnu Konverentside veebilehel.

2017 Visioonirännak- kuupäevad paigas

On aeg jällegi Visioonirännakule minna ja kogeda teistmoodi reaalsust. Seda päris reaalsust, kus inimene tunneb end tõeliselt hästi- puhates oma mõtetest, rabistamisest ja oravarattas olemisest ning olles ühenduses looduse ja toredate inimestega.

2017 Visioonirännak toimub 09.11-11.06. Alustame reedel kella kolmest ja lõpetame pühapäeval umbes samaks ajaks.

Täpsema info Visioonirännaku kohta leiad siit.

Aini muljed eelmise aasta Visioonirännakust leiad siit.

2016 Visioonirännak- osalenute muljed:

Meelike Paalberg:

“Siirad tänusõnad Sulle veelkord väga mõnusa, meeldejääva  ja laheda rännakunädalavahetuse eest ! Väga hästi olid osalejad valinud: kõik sobisid omavahel hästi kokku, ei mingeid pingeid, emotsioone ega hinnanguid.

Mõtlesin, et lasen oma mõtetel-tunnetel üle öö natuke settida ja vaatan, et kas täna hommikul on sama tunne kui eile ja siis jagan Sinuga oma tagasisidet :). Peaaegu et uskumatu lugu, aga tunne oli endiselt sama  „kerge“ ka täna hommikul. Ma ei oska seda tunnet kuidagi teistmoodi nimetada kui „kerge“. Püüdsin eile ka natuke tagasi vaadata, et mis hetkel ma esmakordselt seda kerguse tunnet tajusin / teadvustasin, kuid täpset momenti ei taastanud ja see vist polegi nii tähtis.

Minu eredaim elamus oli kindlasti higitelk ja higitelgi tseremoonia: vabastav, kirgastav, siiras, aus, ehe, mõnus. Võiks vist ka lisada, et sõltuvust tekitav ? Higitelgi teisel ringil mul toimus mingi imeline koormast vabanemise tunne, lõi selgeks ja klaariks kogu olemise.  Raske on seda sõnadega seletada, nagu rahu oleks teinud iseendaga ilma  sisevestlust pidamata. Kooslaulmisel on kindlasti  selles oma osa – väga väestav ja liitev tegevus, armas ka.

Kuigi seekord ei olnud ma kaugeltki mitte valmis üksi metsa jääma (isegi teistega koos olles said hirmud-kartused võitu),  siis pehmematel asjaoludel ma seda väljakutset endale edaspidiselt ei välista.  Juunis –juulis esimene katse metsa jääda oleks mulle kindlasti jõukohasem ülesanne.

Aga täna olen ma lihtsalt tänulik, et elu minu teele sellise nädalavahetuse nende inimestega ja nendel asjaoludel tõi. Olen tänulik, et sain kogeda neid tundeid, mida tundsin ja tunnen. Tänulik, et olen täna kogemuse ja teadlikkuse võrra rikkam. Olen lihtsalt tänulik ja rõõmus!

Päikeseliste tervitustega töölaua tagant, Meelike”

Priit Ärmpalu:

Kõik see algas aastal 2013, kui ma suurelt panganduse rattalt maha sain. Siis ei julgenud ma selliseid samme astuda. Nüüd ma olen taaskord elutee punktis, kus tekib soov otsida vastuseid sügavamatele küsimustele.

Palgatööd tehes, rutiini nautides ja mõnes mõttes ka mugavustsoonis olles ei teki sul aega ja võimalust mõelda selliste asjade peale, mida sa elult tegelikult tahad või mida sa oled siia ilma tegema tulnud. Kõik on just kui olemas ja elu hea, kuid hing ihkab enamat.

Aini on mul rõõm lähedalt tunda juba 15 aastat. Olen tema tegemisi jälginud ja neile kaasa elanud. Tema Visioonirännak on täpselt see mida vajad, kui on soov rutiinist välja tulla, ennast proovile panna ning sügavamatele küsimustele vastuseid otsida.

Minule Aini Visioonirännak väga meeldis. Seal sai end tõsiselt proovile pandud. Kadus ajataju, soov nutitelefoni vaadata, ei näpistanud nälg ega seganud öine külm. Kõige selle juures tegelesid hoopiski iseendaga.

Visioonirännak andis mulle väga hea ja mõnusa tunde ning mis kõige olulisem, õppisin end paremini tundma. Mõned küsimused said vastuse ja teatud teemad kinnituse.

Soovitus kõigile, kes järgmine kord planeerivad nädalavahetuse puhkust spaas. Võib olla oleks õigem ja kasulikum võtta ette üks Visioonirännak.

Lisaks olin pooleteist päevaga kaks kilo alla võtnud, see on ka mega :)”

Risto Sulu:

“Visioonirännak oli sügav ja imeline rännak iseendasse, oma lättesse. Kogu rännaku jooksul oli tunda tugevat kogukonna toetust. Imestasin pärast naastes, et kuidas on võimalik, et ühe ööpäeva jooksul kaob ajataju täiesti ära – aga see juhtus. Ainult loodusrütmide järgi sai aru, mis päeva osaga tegu. Tegevused, lood, ühine olemine – see kõik võimaldas olla täielikult hetkes. Kellel on huvi ja julgust, sellel soovitan kindlasti veeta rabas öö. Taotluse olemasolul ja meele vaigistamisel võib loodus vastata su küsimustele huvitaval moel. Nii sain mina läbi isikliku eneseületuse endale rännakult huvitavaid vastuseid. Pole kunagi paastunud, aga rännaku jooksul tegime ühepäevase paastu. See oli raske, kuid kohapeal valmistatud tee, väelaulud ja kogukonna toetus toetavad sind ja sa oled sellest üle. Selle võrra on järgmise päeva hommikune söök seda meeldivam ja tegelikult on su keha sulle pärast tänulik, et lubasid tal päeva puhastuda. Uskumatu, mida kõike on võimalik ühe päeva jooksul looduses meeldivate inimeste ning iseendaga olles kogeda.

Tänan sind, Markot ja Kuldarit imelise rännaku eest!”

Transpersonaalne coaching- minu tee?

“Kuidas ühendada enda vaimne areng igapäevase materiaalse maailmaga? Kuidas saan ma need üksteist toetama panna, selmet nad justkui ise jalga käiksid?”

Veidi ajalugu

Umbes kaheksa aastat tagasi jõudsin mentorluse juurde- kuidas inimesi toetada nende arengu teel. Ja see tundus nii äge- nägin, kuidas asjad toimivad ja arvasin, et nüüd olengi valmis mentor. Tegutsesin siis põhitöö kõrvalt mentorina edasi. Aastal 2015 tulin pangast ära, otsustades inimeste toetamise läbi mentorluse ja coachingu enda põhitööks teha. 2016 lõpetasin rahvusvahelise tasemega lahendusekeskse coachingu programmi. Arvasin, et nüüd on kõik, olen tõesti valmis ja see ongi minu elutee.

Kuni 2016 sügisel sattusin omamoodi kriisi. Sain aru, et üks eluetapp minu arenguteel on läbi saanud ja uus pole veel alanud. Nii et sa isegi ei tea, mis see uus etapp on. Kõik õpitu on olnud kasulik ja toimiv, kuid ometi midagi on puudu. Lihtsalt hing kripeldab sees ja annab märku, et on aeg edasi minna. Kuhu aga, seda ei tea. Läks päris mitmeid nädalaid, kui tegelesin suhteliselt edutult uue otsimisega. Kuni lõpuks sattusin poolkogemata coach Imbi Viiroki juurde, kes aitas mu uuesti liikuma saada.

Ühel hetkel tekkis idee vaadata ajas veidi tagasi. Leidsin enda mõne aasta taguseid märkmeid sirvides mõistatusliku sõnapaari transpersonaalne coaching. Aastal 2012 oli selle lühike kirjeldus silma jäänud sir John Whitmore’i raamatust “Tulemuslikkuse treenimine”, mida Eestis peetakse omamoodi coachingu ja mentorluse piibliks. Tookord aga ei osanud ma selle mõistega midagi peale hakata ja kehitasin lihtsalt õlgu. Nüüd näen, et ma ei olnud selleks lihtsalt ise valmis.

Otsisin siis edasi, kuid Eestist ühtegi selle teema eksperti/õpetajat ei leidnudki. Siinkohal tuli appi internet- leidsin Austraalias elava hiinlasest õpetaja Niran Jiangi (Institute of Human Excellence), kes oli koos sir Whitmore’i endaga just mind kõnetava programmi aastaid tagasi välja töötanud.

Programmi läbinuna tundsin end justkui lõpuks päris koju jõudnuna. Kõik kõlas väga loogiliselt, lihtsalt ja samas sügavalt ning äärmiselt võimsana. Sedakaudu sain ligi sügavamatele väärtustele ja kõrgematele teadvuse tasanditele, mis muutsid minu maailmanägemust ja tajumist märkimisväärselt.

Mis see transpersonaalne coaching siis on?

Hästi lihtsustades aitab see:

  1. Luua ühenduse inimese kõrgema alateadvuse ja päris minaga ning
  2. Saadud tarkuse/sõnumid igapäeva ellu rakendada nii, et elul oleks mõte ja süda rahul.

Kõlab nagu hookus-pookus? Mõtle olukordade peale, kus sind on tabanud inspiratsioon, oled saanud mõne tõeliselt uue ja läbimurdelise idee või lahenduse enda probleemidele. Või siis oled tundnud, kuidas miski asi on sind tõeliselt kõnetanud- hea film, muusika või muu ülev kunstiteos. Need kõik tulevad nn kõrgemast alateadvusest (inglise keeles kõlab isegi paremini- superconsciousness), mis ulatub kaugemale, kui inimene ratsionaalse mõistusega suudab välja mõelda.

Väidetakse, et kõik geeniused on ühel või teisel moel kõrgemate teadvuse tasanditega seotud. Kas siis pikemalt või lühemalt ja ammutavad just sealt inspiratsiooni ja uusi mõtteid/lahendusi. Veidi saab kõrgema alateadvuse kohta lugeda siit, või siis sügavama huvi korral Roberto Assagioli eesti keeles ilmunud raamatutest “Psühhosüntees” ja “Transpersonaalne areng”.

Millal ja milleks transpersonaalne coaching?

Minu jaoks oli sügisel suur küsimus, kuidas ühendada enda vaimne pool ja areng igapäevase materiaalse maailmaga. Kuni selle hetkeni käisid need kaks justkui ise jalga, selmet üksteist toetada. Laiem ja sügavam vaade aitas mul kenasti igapäevase tegevuse vaimsete teemadega kokku sulandada, nii et need nüüd toetavad mitte ei sega üksteist.

Lisaks sellele olen näinud, kuivõrd hästi see töötab sügavamate küsimuste ja murede korral, mis inimestel on. Näiteks mis on minu kutsumus? Milleks ma siin olen? Kuidas enda piirangutest ja takistustest oma elus üle saada? Kuidas luua just sellist maailma enda ümber, mis mulle sobib ja minu hinge rõõmsaks teeb? Kuidas oma suhted lähedastega või teistega korda saada?

Kuidas transpersonaalne coaching “töötab”?

Lõpuni ei oska vist keegi seda sõnadega kirjeldada, kuna osa “tegevusest” toimub mõistusest kõrgemal tasandil. Ja samas on transpersonaalne coaching kliendile niivõrd lihtne just tänu sellele- kasutusel on erinevad loovad tehnikad ja visualiseerimised, mis viivad inimese kontakti enda sisemise tarkusega kõrgema teadvuse tasandilt. Välja näeb see suuresti nagu sundimatu ja kerge vestlus koos väikeste loominguliste momentidega erinevates vormides. Parem on seda kogeda kui lugeda. Vahe on umbes sama, kui kirjeldada kellelgi, mis on seks või jäätise söömine, kui ta ei ole seda kunagi kogenud. Tõeline kogemus jääb edasi andmata.

Teine pool võrrandist on ratsionaalne- saadud info tõlgendamine igapäevaseks kasutamiseks. Olgu need siis tegevused oma soovitu saamiseks, kinnistamiseks või edasi arendamiseks. Kuna aga saadud vastused tulevad inimese “südamest”, siis on tavaliselt järgnevad tegevused rõõmu ja inspiratsiooni tekitavad, mitte raske rassimise maiguga. Vahel küll ka väikese eneseületuse momendiga, kuid see käib kasvamise ja arengu juurde.

Minu jaoks on eriti kõnetav, kui “lihtne” on transpersonaalne coaching klientidele ja kuivõrd mõjuvõimas see on. Võib-olla on üks põhjus selles, et olen nende teemadega juba mõnda aega töötanud, kuid ikkagi on transpersonaalset coachingut olnud äärmiselt mõnus ja mõjus kasutada.

Kellele transpersonaalne coaching sobib?

Inimesele, kes:

  • Tunneb, et tavaline igapäevane elu või töö ei paku enam rõõmu/pinget;
  • Otsib väljapääsu hetkel lahendamatuna näivast probleemist;
  • Tunneb, et mingi asi temast takistab teda oma päris elu elamast;
  • Otsib midagi uut oma ellu, kuid tavapärane mõtlemine pole veel vastuseid toonud;
  • Saab aru, et maailm on veidi suurem kui see, mis esimese hooga välja paistab;
  • On valmis katsetama ja kaasa mängima;
  • On valmis astuma reaalseid samme oma elu paremaks muutmise suunas.

Kellele ei sobi?

Inimesele, kes usub, et viga on teistes ja teised peavad tema elu korda tegema.

Tahad proovida?

Võta Ainiga ühendust ja lepi kokku.

 

Unistusteni sammhaaval jõudmine

Kuidas ikkagi oma unistused ellu tuua?

Käes on aeg, kus paljud on andnud uue aasta lubadusi ja mõtlevad, kuidas sel aastal need täide viia. Ja isegi need, kes ei andnud lubadusi, võivad mõelda, kuidas uuest aastast teha midagi enamat. Viia täide mõni suurem unistus või tuua enda ellu midagi uut ja ilusat.

Aja jooksul on mul olnud võimalus katsetada erinevaid lähenemisi nii enda peal kui näha kõrvalt klientide eludes toimivat. Alljärgnev ongi kokkuvõte nendest kogemustest.

Miks see unistus sulle tähtis on?

Enne eesmärgi poole liikuma hakkamist küsi endalt, miks sa seda tahad? Tegelikult? On see sinu enda sügavam soov või tuleb see lihtsalt sotsiaalsest survest (näiteks naabrimehele ju on)? Võid kasutada ka 5 miksi tehnikat- küsi endalt, miks ma seda tahan. Ja kui vastus käes, siis küsi selle sama vastuse kohta, miks ma seda tahan. Ja nii edasi. Näiteks- tahan kaalust 5 kilo alla võtta. Miks ma seda tahan? Siis ma näen ilusam välja. Miks ma tahan ilusam välja näha? Siis teised kiidavad mind. Miks ma tahan, et teised mind kiidaksid? Jätka vähemalt 5 vastuseni.

Lisaks selgusele, mille niimoodi saad, annab sügavamate põhjuste välja uurimine sulle ka motivatsiooni juurde enda eesmärgi või unistuse poole liikumiseks.

Kui tahad jõudu veelgi juurde saada, küsi endalt, kuidas selle eesmärgi saavutamine teisi aitab? Sinu lähedasi, kogukonda, maailma? Kuidas see mõjutaks sinu enda ja teiste elusid pikas perspektiivis? See annab sinu elule ja eesmärgile laiema perspektiivi.

Lahke täiendus Ville Jehelt:

“Enne kõike testi oma unistust- vaata oma unistuse taga olevaid:

1) emotsioone, fikseeri need ja arvesta, et need ei pruugi püsivad olla, ehk muutuvad aja jooksul. Ehk kas unistus jääb alles, kui need emotsioonid muutuvad?

2) kontseptsioone, ideid, ehk konkreetseid mõtteid “see on nii”, kontrolli nende tõepärasust, ehk kas nad vastavad tegelikkusele? Kui vastavad tegelikkusele, on kõik ok. Kui ei vasta, ehk koosnevad arvamustest, ei põhine faktidel, korrigeeri. Kui korrigeeritud, vaata, kas unistus on alles, on samasugune kui enne, või muutunud.”

Jõustav visualiseerimine

Kui põhjus on olemas ja soov kindel, on aeg kasutusele võtta minu lemmiktehnika- visualiseerimine. Võta endale umbes pool tundi, rahusta meeled ja mõtted, hingates silmad kinni sügavalt ja rahulikult umbes 3-5 korda. Kui tunned end rahunenuna, kujuta endale vaimusilmas ette, kuidas sa oled oma unistuse või eesmärgi saavutanud. Nii värviliselt ja elutruult, kui vähegi suudad. Mida sa näed, kui sul see on käes? Mida sa kuuled enda ümber ja mis lõhnasid tajud? Kuidas su keha end siis tunneb? Mis emotsioone ja tundeid sa siis tunned? Kuidas sa ennast kõrvalt näed? Lase endal seda pilt nautida ja tule selle juurde korduvalt tagasi. Alguses iga päev, näiteks õhtutel enne uinumist või hommikul kohe peale ärkamist. Hiljem piisab mõnest korrast nädalas, kui see pilt on sinu „omaks“ saanud ja sa seda juba elad. Eriti oluline on pilti meenutada neil hetkedel, kui tundub, et sa ei taha või viitsi tegutseda.

Hilisemaks meelde tuletamiseks on hea luua endale mingi visuaal- joonistus, kollaaži, mõni sobiv sümbol vmt, mille saad panna endale kuskile silma alla.

Plaan ja esimesed sammud

Kui pilt olemas, on aeg endale luua plaan, kuidas sa selleni jõuad. Mis etapid on vaja läbi käia ja mis järjestuses? Kuid ära sellega üle pinguta- kõige olulisem on paika saada esimesed väikesed sammud, mis sa liikuma saamiseks tegema pead. Elu teeb oma korrektuurid ja sa ei suuda kõike nagunii ette näha.

Kõige olulisem – nii kui esimesed sammud on paigas, tee need ka ära. Nii saad liikuma ja kindlust ning hoogu juurde.

Toe saamine

Järgmiseks on hea oma soov välja öelda kõva häälega, ka teistele inimestele. Veel parem, kui ütled selle välja otsuse või lubadusena. Mina teen seda või olen see vmt. Lisaks endale teatud sotsiaalse kontrolli panemisele võid üllatuda, kuidas inimesed sulle abi pakuvad. Nii võid saada hoogu veel juurdegi.

Lubadus anna pigem tegevusele kui lõpptulemusele. Kalamehe näitel- kalamees saab lubada, et ta läheb iga hommik välja. Kuid palju ta aasta lõpuks või sel päeval täpselt kalu kätte saab, ei ole võimalik ennustada. Nii on ka sinu eesmärgiga.

Kriitiline on luua endale tegevusi toetav rutiin. Meie tahtejõu varud on piiratud samamoodi nagu füüsilisegi jõu varud ja seetõttu ei saa tahtejõule üleliia lootma jääda. Enda näitel- kui kunagi võtsin jooksumaratoni läbimise eesmärgiks, leppisin endaga kokku, et kohe peale töölt tulekut lähen jooksma, olgu siis ilm milline tahes. Oluline on, et sul ei jääks aega kõhklemiseks või mõtlemiseks, vaid saaksid vajaliku tegevuse kohe ära teha. Võid siduda selle kindla kellaaja või mingi muu tegevusega. Näiteks peale hommikusööki teen alati selle ja selle asja ära. Uute kasulike harjumuste loomiseks soovitan soojalt Charles Duhhigg’i raamatut „Harjumuse jõud“. Kui sa muud ei jaksa lugeda, siis hea lühike kokkuvõte on selle raamatu lõpus olevas lisas.

Mida veel vajan unistuseni jõudmiseks?

Läbi tasub ka mõelda, mis varustust“ ja teadmisi ma vajan? Mida ma vajan selleks, et eesmärk saavutada? Kelle toetust ma vajan? Mida ma pean juurde õppima ja kus ma seda teha saan? Kuidas ma ise ennast toetada saan?

Viimane küsimus on eriti oluline enda tahtejõu teadlikuks treenimiseks. Kui ma ei viitsi, kuidas ma siis ikkagi teen ära endale lubatu? Millega ma end motiveerin? Nende küsimustele on parem ette vastata, siis kui oled hoogsalt liikumas. Madalpunktis ei jaksa sa ilmselt neile küsimustel vastuseid otsida ja on hea, kui plaan on juba ette paigas.

Hirmudest teel

Kui tegu on millegi suurega, tulevad tõenäoliselt ka hirmud mängu. Kas ma ikka suudan? Mida teised arvavad? Mis saab, kui välja ei tule? Nendele küsimustele tuleb ausalt otsa vaadata. Mis on kõige hullem, mis juhtuda saab? Mis siis saab, kui ma ei tee oma unistust teoks? Kuidas see minu ja minu lähedaste elusid mõjutab? Millest ma ise ilma jään ja teised ilma jätan?

Hirmude puhul on üks hea moodus keskenduda tegevusele endale, mitte lõppeesmärgile. Ma teen igal juhul need ja need tegevused ära, ükskõik siis milline see lõpptulemus tuleb. Ja vajadusel astun ka hirmudele vastu, tehes need enda jaoks parasjagu väikseks, et ei jääks nende taha kinni. Näiteks mägedes ronides hoiad suunda küll tipule, kuid keskendud ikkagi enda ees oleva sammu tegemisele. Ja siis järgmisele. Küll sa need järgmised sammud ka ära teed, kui oled nii kaugele jõudnud.

Kui oled valmis ja soovid veel sügavamalt tegeleda, tasub tutvust teha enda varjude ja alateadlike hirmudega ning need enda toetajateks teha. See on aga sügavam teema, mille lahti kirjutamine on keeruline. Võta Ainiga ühendust, kui hirmude teema sind kõnetab.

Tegutsemine, päriselt!

Tee iga päev midagigi, mis sind soovitud vallas edasi aitaks. Kasvõi 10 minutit. Loe vastaval teemal või räägi sellest kellegagi või otsi võimalusi teisi toetada, kes sama teed käivad. Nii õpid ise juurde.

Et oma igapäevastele tegevustele vürtsi anda, loo oma ellu ka nn „võistluspäevi“. Ehk siis päevi, kus sa saad ühelt poolt pingutada tavalisest rohkem ja vastu saad adrenaliini, rõõmu ning rahulolu heast sooritusest. Ja ära unusta ka vääriliselt tähistada enda edusamme koos heade sõpradega.

Tahad tõesti kindel olla, et sa oma tegevused ära teed? Kui jah, lepi usaldusväärse inimesega kokku, kellele regulaarselt „kannad ette“ oma tegevustest. Tundub küll veidi piirav ja pingutav aga see meetod tõesti toimib, kui muu ei aita.

Vajad tuge?

Kui see kõik tundub aga liiga keeruline, soovitaksin oma kogemuse pealt hea coachi või treeneri appi võtta. Olen piisavalt palju näinud nii enda kui teiste peal, kui hästi see töötab. Võta lihtsalt otse Ainiga ühendust ja räägime täpsemalt.

Hirmust hoolimata

Lugu sellest, kuidas hirmust hoolimata hakkama saada.

Minu suurim hirm.

Aastaid tagasi mõtlesin, mis on minu jaoks kõige õudsem asi üldse, millega võiksin kokku puutuda? Silme ette kangastus konverentsil esinemine. Täiesti võõrastele inimestele. Ja just nimelt rääkimine, nii et see oleks ka huvitav kuulata. Mõni nädal tagasi saigi see teoks ja nüüd on hea oma kogemust jagada.

Kevad 2016. Aasta, mille võib tagantjärgi tinglikult nimetada ka hirmude ületamise aastaks. Ja nii saigi mõeldud, et äkki nüüd olen selleks väljakutseks valmis. Millal siis veel, kui mitte praegu? Läks ainult veidi aega mööda, olin just Pärnust konverentsilt coachimast tulnud, kui tuli kõne. Et sügisel toimub koolituskonverents ja äkki ma tahaksin juhtimisest rääkima tulla. Kuna emotsioon oli kõrgel, siis ütlesin kõhklematult JAH- küll sügisel vaatan, mis ma sellega teen.

Kohtumine hirmuga

Käes on sügis, kohtumine korraldajatega ja karm reaalsus koputab uksele. Viimane aeg on mõtlema hakata, millest ja kuidas ma räägin.

Alustuseks tulin tagasi oma lemmikpraktika juurde hirmust üle saamiseks. Õhtuti hakkasin vaimusilmas ette kujutama, kuidas ma seal esinen. Ja eelkõige, mis tundega ma seda teen: olen enesekindel, rahulik, rõõmsameelne, avatud, silmad säravad jne. Isegi sinnamaani välja, kuidas inimesed võiksid istuda ja kuidas ruum umbes välja näeb (siin on küll oluline väike paindlikkus säilitada). Ja nii ikka päris mitmel õhtul järjest, kuni isegi uskuma jäin. Kui tunne hakkas tulema, oli edasine juba tavapärane ettevalmistusprotsess.

Nädalajagu enne esinemist hakkas kõhus jällegi keerama kergelt- hirm andis märku. Abiks olid jällegi nii hingamisharjutused kui visualiseerimine. Ja nii ka viimasel õhtul.

Esinemispäeva hommik. Ühelt poolt kõhus kergelt kripeldab. Samas on ka mingi kindlus hinges, et kõik, mis saab teha, on tehtud, ja nüüd tuleb lihtsalt usaldada. Seda, mis tuleb.

Jõuan kohale ja õnneks teevad mitu kõnelejat enne mind erinevaid kohaloleku ja keskendumisharjutusi. See aitab ka mul ennast enam-vähem maandatuna tunda. Kui neid aga ei tehta, võta endale ise koht ja aeg, et end teadlikult mõne hea lihtsa hingamisharjutusega maha rahustada.

Ning ongi aeg “lavale” minna. Algus läheb enam-vähem kindlalt hea tundega, kuid seejärel tunnen, et närv tuleb ikkagi sisse. Üks põhjus kindlasti ka teema- teen kogu seltskonnale ühte visualiseerimisharjutust. Pole nii suure seltskonnaga enne sellist sügavamat tehnikat ju teinud.

Kahestumine?

Ja siis juhtub mõnusalt skisofreeniline olukord. Ühelt poolt räägin ja olen kohal ja keskendunud. Ja teisalt vaatlen end justkui “kõrvalt”, märgates, kuidas üks jalg tahab värisema hakata. Ja siis tahab hääl värisema hakata. Ja siis kõhus kripeldama. Ja nii kui teine mina seda märkab, surun jalad kindlamalt maha ning räägin edasi. Ehk siis viin ennast nn heatahtliku vaatleja positsiooni, kes mängu juhib ja jälgib.

Tõmban otsad kokku, vastan küsimustele ja saan kergendatult ohata. Uhh, tehtud 🙂 Nii hästi või halvasti kui seekord oskasin. Oluline on ju eelkõige kogemuse saamine ja õppimine seeläbi. Nii enda kui teiste jaoks.

Õppetunnid minu jaoks:

  • Küsi, ja sulle antakse. Just seda, milleks antud hetkel valmis oled.
  • Kui võimalust pakutakse, haara sellest kohe kinni. Pärast mõtled, kuidas sellega hakkama saad.
  • Visualiseeri juba eelnevalt ülesande edukat sooritust. Mida suurem väljakutse, seda pikemalt ette ja rohkematel õhtutel. Minu jaoks töötab hästi õhtuti enne magamaminekut aga katseta ise.
  • “Võistluspäeval” võta ka hommikul aega, et end nii vaimselt kui füüsiliselt tippvormi viia:
    • puhka korralikult välja;
    • tee hommikul keskendumis ja kujustamisharjutused, samuti on joogapraktikad väga head;
    • söö kergelt;
  • Enne esinemist või “võistlust” tee keskendumis ja hingamisharjutused end amaha rahustamiseks;
  • “Soorituse” aeg jälgi teadlikult (veidi kõrvalt, kui saad) nii ennast kui teisi;
  • Peale “võistlust” õnnitle end ja tee kokkuvõte, mis läks hästi ja mida saad järgmine kord paremini teha.

Lõpetuseks tänud:

  • Helen Kõrgesaarele, kes julges mulle seda võimalust pakkuda.
  • Pärnu Konverentside meeskonnale, kes tegi kogu ettevõtmise ka esinejatele nauditavaks.
  • Kuulajatele, kes mu viisakalt välja kannatasid ja kaasa töötasid.