Uudised

Muutused- millele keskenduda?

Kord võetud poe tagant napsune mees, poolik õllepudel näpus, ja viidud kloostrisse, lootuses, et klooster teeb temast püha mehe. Poole aasta pärast oli ta salaja ära joonud kogu armulauaveini ja pannud korda hulga sigadusi. Lõpuks saadeti mees tagasi tavailma.

Samal moel üritame vahel oma töötajaid panna muutuma, alustades välisest ja kõige vähem efektiivsest moodusest. Robert Dilts on kirjeldanud erinevaid muutuste tasandeid, andes hea töövahendi nii inimestega töötajatele kui ka suuremaid muutusi ellu viivatele juhtidele. Muutuse iga järgnev tasand läheb sügavamale ja tema mõjujõud väidetavalt kümnekordistub. Samas nõuab iga järgmine tasand kasutajalt sügavamaid teadmisi ning oskusi.

Muutuste tasandid

Keskkond. Kõige madalam tasand vastab küsimusetele kus ja millal. Sa võid vahetada näiteks oma poe asukohta või lahtioleku aega. Vahel sellest piisab, vahel mitte.

Käitumine ja tegevused. Mida ja kuidas me teeme? Kas teenindaja naeratab klientidele ja tervitab neid? Selle mõju võib olla palju suurem, kui asukoha muutmisel.

Võimed ja oskused. Mis oskusi ja teadmisi on juurde vaja? Ehk on vaja õppida selgeks uus keel või muud oskused, mis aitavad kliente paremini teenindada?

Väärtused. Miks see on mulle oluline? Kui teenindaja saab aru, miks see just tema jaoks isiklikult tähtis on, leiab ta ise viisid, kuidas paremini töötada. Olgu selleks siis uute oskuste õppimine või oma käitumise muutmine.

Identiteet. Kes ma tegelikult olen? Milline on minu suhe iseenda, teiste ja maailmaga? Kui inimene saab aru, et tema tegelik olemus eeldab teistsuguseid väärtuseid või teistmoodi käitumist, võib see muuta tema tegutsemist ilma juhi surve ja suunamiseta. Sa võid sel moel saada tippmüüja või siis saada lahti kehvast müüjast, kes tegelikult tahaks midagi muud teha.

Kutsumus või missioon. Mida mina olen tulnud siia ellu tegema? Mida me teeme ettevõttena ja mis kasu on sellest maailmale? Kui inimene saab vastused sellelt tasandilt ja need toetavad tema tööd, annab see talle erakordse tegutsemisjõu. Kõik on näinud inimesi, kes tegutsevad silmade särades ja töö tundub nende käes lendavat. Tõenäoliselt teevad nad tööd, kus kõik tasandid on nende jaoks paigas ja toetavad üksteist.

Ära piirdu esimeste tasanditega

Muutusi ellu viies jäädakse üldjuhul pidama esimesele kolmele tasandile ja see on ka üks põhjus, miks muudatused kulgevad nii raskelt.

Lihtne näide on töötajate arenguprogrammid ettevõtetes – tavaliselt piirdutakse koolitustega ehk kolmanda tasandiga. Need annavad küll uusi oskusi ja teadmisi, kuid ei pruugi tagada, et tehtud koolitusest midagi muutub ja töötajad neid kasutama hakkavad.

Millest ja kust alustada? Mida olulisem töötaja, seda enam peaks panustama kõrgematele tasanditele. Nii vähendad oluliselt võimalust, et hea töötaja läheb konkurendi juurde või sa pead tegelema inimesega, kes teeb vales kohas valet tööd. Olulisim eeldus kõrgematel tasanditel töötamiseks on usalduse loomine.

Kui see on olemas, võid kasutada kõrgematel tasanditel näiteks järgmisi küsimusi.

Väärtused. Mis on sulle töö juures tähtis? Miks see on sulle oluline?

Identiteet. Kellena sa end näed? Kes on sinu eeskujud? Kuidas sa end kirjeldaksid teistele? Kes sa kohe kindlasti ei ole?

Missioon. Millise jälje tahad endast maha jätta? Millise maailma tahad pärandada enda lastele ja lastelastele? Mis paneb sind tegutsema ka raskel hetkel?

Kui see lähenemine tundub keeruline, võid abi paluda mõnelt õppinud coach’ilt – neil on vajalikud oskused olemas.

Ain Mihkelson, artikkel 28.08.2017 Äripäeva juhtimislisas 

Rabas nägijaks- Kerttu muljed Visioonirännakust

Tipi ja higitelk Visioonirännakul

Ain kutsus mind ükspäev rappa. Et nad lähevad Visioonirännakule ja kas ma tahaksin ka nendega kaasa minna. Minus tärkas koheselt uudishimu ja ma ei kahelnud vist küll hetkekski, enne  kui oma jah-sõna ütlesin. Mind on sellised põnevad tegemised ikka huvitanud. Mis siis muud, kui hakkasin põnevusega juunikuud ootama.

Visioonirännak on preeriarahvaste ilus ja oluline komme juba sajandeid. Indiaanikogukonnaliikmed  irdusid mõneks päevaks teistest, et loodusesse minna ja sealt siis elu edasiviivate vastustega tagasi tulla. Kokkuvõtvalt võin öelda, et tulin ka ise rabast välja tunduvalt puhanuna, uute ideede, kõva selguse ja arusaama ning värske motivatsioonilaksuga.

Ainuüksi looduses olemine ja nutiseadme täielikult offline lülitamine on juba iseenesest hea. No ausalt ei mäleta, millal ma viimati midagi nii julget tegin, et end kolmeks päevaks telefonist vabatahtlikult lahti ütlesin. Looduses olemine puhastab meelt ja aitab mõtteid koondada ning künnab hea pinnase, et küsimustele vastuseid saada. Mürast ja segavatest faktoritest eemalolek on tõeline õndsus.

Rännaku mõte on laias laastus saada vastuseid. Vastuseid töö- või eraelu probleemidele ja küsimustele. Üheks oluliseks märksõnaks on endaga olemine. Linnakära ja kiire elutempo hägustavad pilti nii teistest kui endast ja keskkonnast meie ümber. Vahel on hea ära käia. Ja kohe päriselt ära käia, et ikka sügaval looduses ja ilma üleliigse tehnoloogia ning mürata.

Räätsasid valmistamas Visioonirännakul

Elasime kogu grupiga selle kolme päeva jooksul tipi indiaanitelgis, tutvusime omavahel, kolasime mööda Raplamaa ilusat loodust ringi ning võtsime vastu, mida loodus meile andis. Kogu ettevõtmisel oli olemas küll raamistik, kuid see ei olnud range päevakavaga ning andis piisavalt voolavust ja võimaluse meeliülendavat kulgemist nautida. See on moodsas maailmas tõeline kunst – korraldada grupiüritus ja lasta sellel siis lahti rulluda nõnda, et kõigil on hea. Ilma igasuguse sunduse või kiirustamiseta.

Kolasime ja lihtsalt olime rabas, tegime läbi ühepäevase paastu, meisterdasime rabas seiklemiseks räätsasid, sõime peale visioonirännakut imemaitsvat indiaanitoitu nimega „kolm õde“, magasime ühiselt telgis ja individuaalselt rabas, vestsime jutte, laulsime imelisi väelaule ja käisime traditsioonilises indiaanlaste higitelgis. Higitelk on ehk kõige sarnasem eestlaste poolt armastatud suitsusaunale, kus indiaanirahvas end visioonirännakuks ette valmistas. Telgi keskel asetseb tulease, mis on ka ainsaks valguseallikaks. Telgis lauldakse, mõeldakse palveid ning räägitakse jutte. Saadav kogemus on (hinge) puhastav ja vägev.

Rabas Visioonirännakul

Visioonirännaku haripunkt oli kindlasti laupäevaöine raba. Olime endale eelmisel päeval sobilikud kohad juba välja vaadanud, mina sättisin end näiteks ühe väikese lauka äärde. Võitlesin veidi näljaste sääskedega, kuulasin loodust, nautisin vaikust ja värskust ning suikusin siis ööpeale tegusasse unne. Ärkasin varahommikul kell 4:47 koos vastusega küsimusele, mille olemasolust ma olin (tagasi vaadates) küll teadlik, kuid mida ma polnud endale tolle rännaku raames tegelikult esitanud. Kogemus oli vaieldamatult imeline, sest end tundes, oli just see küsimus see, mis mind ikka ja alati on aastate jooksul piinanud. Ja seal rabalauka ääres sain ma sellele vastuse.

Aitäh Ain ja Marko! Väga äge oli.

Loo autor: Kerttu Kongas

Peatoimetaja / Editor-in-Chief

Ajakiri Director

 

Järgmise Visioonirännaku kohta leiad infot siit.

 

Puhkus- kuidas päriselt puhata?

Kuidas teha endale üks meeldejääv ja jõudu andev puhkus?

Käes on aeg, kui paljud inimesed puhkavad või on seda kohe tegema hakkamas. Ja kuigi puhkamine tundub imelihtne, tasub veidi mõtiskleda, kuidas teha seda nii, et puhkus:

  • oleks üks mõnus ja rõõmus kogemus,
  • annaks jõudu järgnevaks aastaks,
  • puhastaks meele töömõtetest,
  • oleks meelde jääv, nii et ka vanuigi tooks naeratuse näole sellele tagasi mõeldes.

Aktiivne või passiivne?

Alustuseks võid mõtiskleda, milline on sinu igapäevane elurütm ja millest sa tavaliselt puudust tunned?

Kui sinu igapäeva elu on täis rabelemist, palju uusi elamusi, kogemusi, inimesi, kohtumisi ja tegutsemist, siis võib olla hea võtta aeg maha ja minnagi kuskile looduse vaikusesse. Soovitavalt üksi ja ilma sidevahenditeta välismaailmaga. Või siis võtta kaasa pere või mõned lähedased sõbrad ja koos nendega teha üks mõnus mitmepäevane matk ja telkimine looduses.

Kui sinu elu on aga suhteliselt üksluine, kulgedes töölt koju ja uuesti tööle, siis tasub mõelda vastassuunas, otsides uusi kogemusi:

  • Uued kohad- Eestiski on veel palju avastamata kohti, nii et ei pea kuskile kaugele reisima. Matkakohti võid vaadata näiteks siit.
  • Loo midagi uut oma kätega- olgu selleks vibu tegemine pojale või nukk tütrele, saviga voolimine või joonistamine, pingi meisterdamine koju või luuletuse kirjutamine.
  • Aita kedagi mis iganes moel- mine kasvõi sõbrale appi puid laduma või marju korjama.
  • Õpi midagi uut- võta mõni kursus teemal, mis sind on alati paelunud aga milleni sa pole jõudnud, õpi selgeks mõne lihtsama pilli mängimine, käsitöö tehnika, malemäng, haiku või lühiloo kirjutamine, lühikursus fotograafiasse. Mis iganes sind kõnetab.
  • Tee midagi sellist, millest oled unistanud aga pole kunagi julgenud ette võtta- ekstreemsema variandina näiteks langevarju hüpe või esinemine võõrale seltskonnale, pehmema versioonina rabajärves ujumine ja/või öö (üksi) metsas veetmine.
  • Uued muusikaelamused- paadunud rockifännina külasta ooperit või vastupidi, proovides erinevaid stiile;
  • Uued maitsed- proovi toite, mida sa kunagi enne pole söönud, valmista koos sõpradega eri rahvaste toite ja jaga muljeid;
  • Uued kultuurielamused- kino asemel mine teatrisse või loodusesse, vaheta oma lugemisžanrit raamatute puhul jne;
  • Proovi mõnda uut spordiala- olgu selleks discgolf, SUP’i matk, tõukerattaga looduses liikumine vmt lihtsama ala, millega saad kohe alustada. Lisa võid vaadata näiteks siit ja siit.

Kui sinu elus on aga nii sebimist kui üksluisust, siis on ilmselt hea mõte teha mõlemat. Ehk siis võtta nii aeg maha ja minna metsa mõneks ajaks, et oravarattast välja saada, kui pühenduda ka uutele kogemustele.

Kuna tavaliselt on puhkus enam-vähem aastaringi keskel, võiks see olla ka aeg, kui mõtiskleda oma elu üle. Kuidas sul see aasta läinud on? Millised soovid ja eesmärgid on täitunud? Mis on veel ees? Mida tahaksid oma elus rohkem või vähem näha? Kuidas saad ennast ja teisi toetada isiklikus arengus? Rahulikus keskkonnas tulevad sedalaadi küsimustele ka vastused lihtsamalt.

Aja muutuv iseloom puhkusel (ja elus üldse)

Ajaga käib kaasas huvitav fenomen- kui sinu puhkus on täis erinevaid sündmusi, ettevõtmisi ja kogemusi, siis möödub puhkus linnutiivul. Kuid hiljem tundub, et oli maru äge ja pikk puhkus. Kui sinu puhkus on aga rahulik kodus või suvilas istumine, siis tundub puhkus ise pikk ja võibolla isegi veniv. Kuid hiljem tundub, et see möödus maru kiirelt ja polegi nagu midagi meenutada.

Mulle endale meeldib mõelda, et tahaksin elu elada nii, et igast aastast, sealhulgas ka puhkustest, oleks midagi, mida vanaduses rahulolevalt meenutada.

Siinkohal lõpetuseks paar ideed meie poolt, mida sel suvel ja sügisel saaksid uutmoodi teha:

  • Kui tahaksid aja looduses maha võtta aga üksi ei julge või oska, siis üks variant on meiega ühineda 01-08.08.17 toimuval matkal “Teekond iseendasse”- lisainfot leiad siit.
  • 08-10.09.17 toimub 2017 Visioonirännak- lisainfot leiad siit.

Mõnusat puhkust kõigile!

Ain

Visioonirännak- nii ja naapidi

Visioonirännak- mis värk sellega siis on?

Keeruline küsimus. Ühelt poolt on kõik see väline, mida saab sõnadega kirjeldada:

  • Vaikne segamatu aeg iseendale puhta looduse poolt loodud toetavas keskkonnas;
  • kerge eneseületus öises metsas viibimise ja paastu näol;
  • hea seltskond, kellega koos arutada teemadel, mida sõprade või tuttavatega tavaliselt ei tee;
  • paast, mis teeb maailmataju oluliselt teravamaks ja laiemaks;
  • indiaani higitelk, kust väljudes on tunne, nagu oleks uuesti sündinud;
  • laulud ja trummimäng, mis tõstavad ja muudavad teadvuseseisundit;
  • tähistamine Visioonirännaku lõpus lihtsa, kuid äärmiselt maitsva indiaanipärase söögiga;
  • mõnus rahulolu ja rõõm Visioonirännaku lõpus ning uus energia edasi toimetamiseks.

Ja teiselt käib Visioonirännakuga kaasas ka midagi, mida mina ei oska sõnadesse panna. See on umbes sama, kui üritada kirjeldada kellelegi, mis on seks, kui inimene seda ise pole kogenud. Saad ju rääkida, kuidas asi välja näeb ja mis tegevusi teed, kuid sisu ja kogemus ise jääb edasi andmata.

Poeetiliselt väljendudes võiks seda kirjeldada kui ruumi, kus saad enda südame või hingega uuesti ühendust, puhastad meele mõtetest ja lased üleliigsed emotsioonid minna, laed täis enda akud ja saad ühenduse oma väega.

Mida osalejad rääkisid?

Südant soojendav oli kuulda osalejate tagasisidet. Mõned märksõnad, mis mul nende juttudest meelde jäid:

  • Puhas kohalolu ja hetkes oleku tunne. Sain jõudu, millega saab järgmised pool aastat edasi põrutada.
  • Teise päeva hommikul tuli ridamisi taipamisi, mida edasi teha, mille peale enne ei olnud tulnud.
  • Kõik oli täpselt nii nagu olin unistanud ja ette kujutanud.
  • Mõteteta olek ja päikesetõusu imetlemine väga ilusas rabas.
  • Märgid vastuseks oma küsimusele ja ilus loodus.
  • “Ilu otsas istumine” heas mõttes, kus justkui ei juhtunudki midagi.
  • Miski ongi mu sees kuidagi korrastunud selle rännaku tulemusena.
  • Selguse teke ja vastuste saamine oma küsimustele.

Nägudelt võis aga kõigi puhul välja lugeda rahu, selgust ja rõõmu. Ja veidike väsimust ikka ka ka- nii paast, higitelk kui öö metsas ja rabas on kehaliselt omajagu mugavustsoonist väljas.

Visioonirännak- mida ma ise kogesin?

  • Inspiratsooni osalejate lugudest ja sellest, kui erinevad ja lahedad me inimestena oleme. Igal ühel meist on omad tugevused ja eripärad, mis kokku mängides moodustavad palju ägedama ansambli, kui lihtsalt liidetavate summa.
  • Rahu ja rõõmu inimestega koos ja looduses viibimisest- inimesed muutuvad looduses kuidagi palju loomulikumaks ja avatumaks, kui igapäevases oravarattas viibides.
  • Selginemesi ja taipamisi- nii mõnedki teemad said selgemaks, küsimused vastused ja meelde tuletati ka olulised teemad, mille oled igapäevases rabelemises ära unustanud.
  • Sügavaid vestlusi, mis kõnetasid ja puudutasid sügavamat osa minus.
  • Mõnusat rahulolu ja õnnetunnet peale Visioonirännakut- oleks justnagu midagi suurt ja olulist ära teinud, nii et süda laulab ja hing on rahul.
  • Tänutunnet kõigi osalejate ja looduse vastu- ilma nendeta poleks saanud ei Visioonirännak sündida ega poleks ka elu, kui loodus meid iga päev ei toetaks.

Millal on järgmine Visioonirännak?

2017 viimase Visioonirännaku teeme 08-10.09.17. Lisainfo leiad siit.

 

Lõpetuseks tahangi tänada kõiki, ilma kelleta see poleks saanud juhtuda:

Marko ehk Pool Põtra Preeriakojast, kes lõi ruumi ja tõi indiaanitarkuse meieni;

Kuldar, kes toetas meid keskkonna loomise ja hoidmisega, täites ühtlasi ka auväärset tulehoidja ja kivitooja rolli higitelgis;

Anna-Liisa, kes viis meid helidemaailma;

Kõik teisedki kaasalööjad, kes oma olemuse ja avatusega lasid sellest sündmusest kujuneda midagi enamat, kui silmaga välja paistab.

Päikest ja rõõmu!

Ain

 

Labor- programmil joon all

Selleks hooajaks sai Labor joone alla. Seekord toimus see kahele juhtide grupile:

1) Kogenud juhtidele, kelle jaoks Labor oli uus kogemus;

2) Süvakursus Labori eelnevalt läbinud juhtidele.

Esimese grupiga läbisime nii öelda tavaprogrammi- liikusime looduses, piilusime sügavamale endasse, jagasime kogemusi, proovisime erinevaid eneseanalüüsi- ja juhtimise tehnikaid ning vaatasime, kuidas ise toimida tõhusamalt ning energiarikkamalt. Mõjutades seeläbi ka oma meeskondasid ja meeskondade tegevuse tulemuslikkust.

Süvakursusel sai kaevutud veelgi sügavamale ja samas tegeletud ka oma “projektiga”. Ehk siis kui esimene tavaprogramm oli nn bakalaureuse tase, siis teine juba magistriõpe, kus inimene sai enda teema ja väljakutsete peale sügavamalt mõelda.

Labor- mida osalejad said?

“Sai proovida endasse erineva nurga alt sisse vaadata, et endast paremini aru saada. Kõik meetodid ei pruugi inimeste peal samamoodi toimida. Laboris sai katsetada erinevaid kompamistehnikaid.

Andis praktilisi juhendeid edaspidiseks, kui tekib vajadus kas enda või meeskonnaga nö ajurünnakut teha. Tavapärasest erinev keskkond, füüsiline tegevus, aja võtmine, et rahulikult ennast/või muud aktuaalset teemat analüüsida.”

“Sain võtta aega iseenesega tegelemiseks. Läbi praktiliste harjutuste jõudsin iseendale lähemale ja leidsin mitu “teeotsa” oma n.n. tavapärasest mõttemustrist väljumiseks.  ”

“..aeg iseendale, mõtiskleda sügavamatel teemadel, toredad mõttekaasalsed ja veel ägedamad paigad. Kindlasti ka väga toredad koolitajad, eriti meeldis Merikese ja Aini sümbioos.
Muutus see, et võtan veel rohkem aega nö kõrvalt pilguks ja oskan tajuda rohkem ka energiaid jms. ”

“Struktuurne lähenemine igapäevaelu mõjutavatele teemadele. Taipamist tuli palju juurde.”

“Me rääkisime isiksuse arendamisega seotud teemadel, millele me üldiselt ei võta aega keskenduda.
Minu jaoks suurim väärtus oli kõigi osalejate avatus ja valmidus rääkida oma ‘varjatud poolest’. Selliseid vestlusi ei pea Sa üldiselt oma sõprade ja kolleegidega.
Suudan nüüd endast pisut paremini aru saada. Olen läbi selle muutunud hoolivamaks oma pere suhtes. Meie peres on üksteisest arusaamine paranenud.
Ma arvan, et pikas perspektiivis tuleb see kasuks eriti teemal – kes ma olla tahan, kuhu ma tahan jõuda.”

“Enesejuhtimise võtted.”

“Sain kinnituse sellele, kui väärtuslik on aeg-ajalt võtta see aeg ja iseennast analüüsida ehk tegeledagi iseendaga. Kõik võidavad!
Ma arvan, et tänu Laboris räägitule ja saadud teadmistele, ma mõistan, miks ja kust on pärit kõik need taagad, mida inimesed endaga koguaeg kaasas vedivad (eesotsas minu endaga). Mõistan neid paremini ja nii on kergem aktsepteerida ja edasi minna. Ikka parema maailma nimel.”

Miks Labor nii hästi toimis?

10-punkti skaalal oli Labori tagasiside keskmine 9,6 punkti. Kuid veelgi olulisem meie jaoks oli näha, kuidas inimesed tegid läbi teatud kvalitatiivse muutuse, mida on vahel raske sõnadesse panna.

Veidi mõtisklenud, mis siis tegid Laborist Eesti kontekstis unikaalse programmi, jõudsin järgmiste punktideni:

  • Päeva looduses alustamine kerge füüsilise tegevusega aitas meeled puhastada ja inimesed avatumale lainele tuua;
  • Teemade käsitlemine, millest muidu oma sõprade, lähedaste või kolleegide tavaliselt ei räägi. Just seda tõid nii mitmedki osalejad välja kui suurimat väärtust.
  • Kogemuste jagamine teiste kogenud juhtidega ja avastamine, et teistel on samad mured ja väljakutsed. Rääkimata siis nõuannetest ja nippidest, mis teistelt saadi.
  • Erinevate tehnikate katsetamine- mõnda inimest kõnetas üks teema ja tehnika rohkem kui teine, kuid päeva lõpuks sai igaüks midagi.
  • Regulaarne kohtumine kuu tagant ja aja võtmine endale- enamus juhte ju selleni ei jõua, kuna kalendrid on väga täis. Ja just selle tõttu on aja võtmine enda arengu jaoks oluline.
  • Kohtumised enne programmi algust osalejatega, et valida gruppi inimesed, kes on selleks valmis ning ühtlasi kaardistada ka nende arenguvajadus. See võimaldas ka programmi ennast tuunida osalejate vajadustele vastavaks.

Mis edasi?

Tänaseks on Laborites 4 hooaja vältel läbi käinud juba omajagu juhte. Selle käigus oleme ise saanud paraja portsu kogemusi, mis toimib ja mis mitte ning kuhu tähelepanu rohkem pöörata.

Järgmine programm tuleb juba tuntavalt ümber kujundatud kujul, et luua veelgi parem võimalus kasvuks ja arenguks nii juhi kui inimesena. Täpsematest plaanidest juba sügisel.

Lõpetuseks tahan tänada kõiki osalejaid, kes meiega selle teekonna kaasa tegid ja selle kasvus kasvasid. Merikest, kellega koos sai seda programmi veetud ja kokku pandud. Samuti Swedbanki, kes võimaldas Laboril sündida, kasvada ja täiskasvanuks saada.

Olge terved ja ilusat suve kõigile!

 

Millised soovid täituvad?

Nädal tagasi täitus üks minu mõne aasta vanune unistus. Nimelt sain kätte ICF’i (maailma suurim coache koondav organisatsioon) ACC sertifikaadi (Associate Certified Coach). Ehk siis “paberi”, mis kehtib igas maailmanurgas ja annab klientidele teatud usaldusväärsuse garantii.

Mäletan, kui kunagi kuulsin, mis kõik selleks tegema peab, tundus kogu see protsess täiesti ulme olema. Mõtlesin, et mina vist küll selleni ei jõua. Kuid panin selle mõtte kõrvale ja hakkasin lihtsalt vaikselt eesmärgi suunas liikuma, hoides tähelepanu protsessil endal. Nii et vahepeal läks lõppeesmärk isegi meelest ja keskendusingi sellele, mida igapäevaselt sain teha. Äärmiselt oluline roll on ka inimestel, kes on mind sel teel toetanud- nii kodustel kui kolleegidel ja Õpetajatel.

Millised soovid lähevad kohe täide?

Hiljuti arutasime ühe hea kliendiga seda intrigeerivat teemat. Et asi oleks selgem, võtsime aluseks tema elust reaalsed lood. Mõned nendest:

  1. Peale pikka ja väga väsitavat päeva jõudis ta bussipeatusesse, et koju Pääskülla sõita. Peatuses aga selgus, et järgmine buss läheb alles tunni aja pärast. Südamest ohates ütles ta siis: „Ohh, ma tahaks, et keegi tuleks ja viiks mind koju!“ Järgmisel hetkel peatus auto, täiesti võõras mees avas ukse ja küsis: „Kas keegi tahab Pääskülla sõita?“.
  1. Aastaid tagasi Kaika Lainest lugedes tekkis soov temaga kokku saada. Nii ta siis õhkaski endamisi, et tahaks Lainega kohtuda. Ja unustas soovi ära. Kuni mõni aeg hiljem helistas tuttav inimene ja küsis, kas ta soovib koos temaga Kaika Lainega kohtumisele sõita?
  1. Ühele Eesti väikesaarele teel olles kuumenes autol mootor üle ja jäädi tee peale. Aeg läks ja oli selge, et viimasest praamist ollakse maha jäädud. Kui lõpuks õnnestus autoga taas liikvele asuda, küsiti temalt, mis me teeme, kas tahad tagasi koju minna? Kuid temas olev tunne pani ütlema, et viige mind sadamasse. Sõidetigi siis sadamasse, kus selgus, et praami meeskond otsustas just sel õhtul tagasi saarele ööbima minna. Ja võeti lahkesti ka tema praamile.
  1. Väga raskel eluetapil kõndis ta mööda tänavat ja pöördus meeleheites kõrgemate jõudude poole, et aidake nüüd palun ja andke teada, mida teha. Järgmisel hetkel pöördus tema poole täiesti võõras inimene, öeldes, et talle tuli tunne, et peab temaga rääkima. Ja et mingu ta laupäeva õhtul sinna ja sinna. Nõuandest oligi abi.

Veidi teemat edasi arutanud, jõudsime järgmiste arusaamisteni.

Täide lähevad soovid:

  • mida sa südamest, kogu hingest soovid. Kui sa oma soovis kahtled (kasvõi alateadlikult), siis need pigem ei täitu;
  • mis on selged ja konkreetsed. Keerulised ja mitmetahulised pigem mitte;
  • mis toovad head nii sulle kui ka teistele;
  • millest sa peale nö tellimuse esitamist lahti lased, ilma nende külge klammerdumata;
  • kus sa oled järjekindel oma soovi täitumises;
  • kus sa omalt poolt vajalikud (eriti esimesed) sammud ära teed- kõike ei saa saatuse hooleks ka jätta;
  • kus sa usaldad ja kaasad ka teisi inimesi. Näiteks oma soovi kõva häälega välja öeldes.

Sa võid mõtiskleda, millised sinu soovidest on täide läinud. Mis on ühised nimetajad? Milliseid oma tugevusi oled kasutanud? Millised tegevused on viinud sinu soovide täitumiseni?

Kõigi sinu südamesoovide täitumist!

Ain

Arenguvestlus: võlur või kirstunael?

Kord sõitnud kaks meest sõnnikukoormatega Tartust Viljandisse. Esimene neist selle pärast, et peremees käskis. Kuigi ta põhjusest täpselt aru ei saanud, tegi, mis kästi. Tee peal küll juurdles, miks see vajalik on ja mis kasu sellest on. Kuna aga vastust ei olnud, siis torises vaid endamisi peremehe rumaluse üle ja koju tagasi jõudes sõimas naisel näo täis.
Teine sõitis rõõmuga. Pea ümber lendasid kärbsed, sõnnikuhunnik haises hirmsasti ja palav oli ka. Kuid talle sõit meeldis. Tee peal korjas veel jalakäijagi üles ja metsaveerest lilli naisele. Koju jõudes haises küll sõnniku järgi, kuid nägu oli rõõmus ja kogu ilm tundus säravat tema ümber. Kõik teelisedki said temaga kohtumisest rõõmu juurde.

Arenguvestlus- millest rääkida?

Hetkel on paljudes firmades arenguvestluste periood. Eesmärgid ja viisid on küll erinevad. Vahel lihtsalt selle pärast, et nii on kombeks või juht/omanik käskis.

Olen näinud, kuidas arenguvestluse sisu mul endal muutus järjest laiemaks ja sügavamaks.

Alguses keskendusin numbrilistele eesmärkidele – mis täidetud ja mis mitte, ning seejärel uue aasta eesmärkidele. Numbreid on ju lihtne mõõta. Siis lisandusid lihtsamad kvaliteedimõõdikud – kuidas inimene käitub ja teistega sobib? Mida kliendid ja koostööpartnerid arvavad? Milliseid oskusi ja käitumist on vaja täiendada?

Seejärel tulid küsimused, mida inimesele endale meeldib teha. Mis tegevusi ta naudib, mille tahaks tegemata jätta? Mis tegevused tooksid rõõmu, isegi kui need ei ole otseselt seotud tema tööga?

Siis lisandusid väärtused – mis on meile tööl oluline, millest juhindume oma käitumises ja otsuste tegemisel. Kas oleme koostööle orienteeritud või hindame individuaalset tulemuslikkust. Reeglid vs loomingulisus? Mis on töötajale endale oluline?

Ühel hetkel tekkis pikema ja laiema vaate küsimus töötaja vaatevinklist. Kus ta näeb ennast 3, 5 või 10 aasta pärast? Mis võiks olla järgmine samm tema arenguteel?

Siis tekkisid küsimused, mida ja miks me siin loome? Mis kasu meie tööst on – meile endile, lähedastele ja kogukonnale?

Lõpuks tekkisid küsimused, kellena inimene end pikas perspektiivis näeb? Mida tahaks oma elus ära teha ja millise jälje jätta? Kuidas tahaks, et teda mäletataks?

Mis kasu arenguvestlus toob?

Tundub päris palju küsimusi – kas neid kõiki ikka on vaja? Teadlased on uurinud, mis inimesi töö juures tegelikult motiveerib. Palgatõusu efekt ellujäämispiirist kõrgemal on üürike.

Olulisemaid motivaatoreid on kolm:

Isiklik meisterlikkus. Nii töötaja kui ettevõtte vaatevinklist on tõhusaim võimalus kasvada ja areneda läbi igapäevase töö, võttes vastu järjest suuremaid väljakutseid ja nende abil õppides. Koolitustel on vahva käia, kuid nende mõju kipub enamasti lühikeseks jääma. Kasvust aru saamiseks on vajalik kohene tagasiside – umbes nagu keeglit mängides, kus saad kohe aru, palju punkte said ja kuidas su mäng oli võrreldes eelnevatega. Ära jäta tagasiside andmist ainult kord või kaks aastas toimuvale arenguvestlusele.

Töö tähendus. Mida ja milleks me teeme? Näide ehitusplatsilt, kus küsitakse ehitajalt: „Mida sa teed?“ Vastus: „Näe tassin kive siit hunnikust sinna müürile.“ Teiselt sama tööd tegevalt mehelt vastus: „Ehitan vägevat maja, kus saavad minu lapsed ja lapselapsed käia, ning mis toob rõõmu kogu meie kogukonnale!“ Mis sa arvad, kumb mees oli õnnelikum oma töö üle?

Vabadus. Võimalus ise otsustada ja luua, olla loominguline oma töölõigus. Sa võid töötajale öelda, mida on vaja teha või kuidas, kuid ära tee mõlemat. Veel parem – lase töötajal ise välja mõelda, mida on vaja teha, et ühiste eesmärkide poole liikuda.

Hea arenguvestluse käigus võiksid saada selgust kõigis kolmes valdkonnas ja kindluse, et töötaja tunneb rõõmu oma tegevusest.

Kuidas sellise sügavama arenguvestluseni jõuda? Minu enda praktika järgi on neli olulisemat momenti:

1. Enda eelhäälestus – kuidas ma vestlusesse ja töötajasse suhtun? On see vestlus minu jaoks tüütu kohustus või võimalus luua midagi vägevat? Näen teda võlurina, kes on kõigeks suuteline, või kirstunaelana, kes pole millegagi rahul? Sinu suhtumine paistab välja, kui palju sa seda ka varjata ei püüaks.
2. Sobiva keskkonna ja aja võtmine – tavaline kontorikeskkond ei pruugi sügavamaks vestluseks kõige parem olla.
3. Oskus küsida avatud ja sügavaid küsimusi, mitte jah/ei vastuseid andvaid
4. Anna töötajale aega mõtlemiseks ja vastamiseks, arenguvestlus pole sinu show.

Ole valmis ka selleks, et vahel ei oska inimene vastata pikema perspektiivi küsimustele. Osa inimesi kardabki unistada. Siinkohal võib kasu olla heast coachist, kes aitab inimese sisemise tule uuesti põlema puhuda. Vahel ei julge inimesed end juhile avada, siis on neutraalsest vastaspoolest kõvasti abi.

Originaalartikkel ilmus Äripäeva veebruari juhtimislisas ja Äripäeva Pärnu Konverentside veebilehel.

2017 Visioonirännak- kuupäevad paigas

On aeg jällegi Visioonirännakule minna ja kogeda teistmoodi reaalsust. Seda päris reaalsust, kus inimene tunneb end tõeliselt hästi- puhates oma mõtetest, rabistamisest ja oravarattas olemisest ning olles ühenduses looduse ja toredate inimestega.

2017 Visioonirännak toimub 09.11-11.06. Alustame reedel kella kolmest ja lõpetame pühapäeval umbes samaks ajaks.

Täpsema info Visioonirännaku kohta leiad siit.

Aini muljed eelmise aasta Visioonirännakust leiad siit.

2016 Visioonirännak- osalenute muljed:

Meelike Paalberg:

“Siirad tänusõnad Sulle veelkord väga mõnusa, meeldejääva  ja laheda rännakunädalavahetuse eest ! Väga hästi olid osalejad valinud: kõik sobisid omavahel hästi kokku, ei mingeid pingeid, emotsioone ega hinnanguid.

Mõtlesin, et lasen oma mõtetel-tunnetel üle öö natuke settida ja vaatan, et kas täna hommikul on sama tunne kui eile ja siis jagan Sinuga oma tagasisidet :). Peaaegu et uskumatu lugu, aga tunne oli endiselt sama  „kerge“ ka täna hommikul. Ma ei oska seda tunnet kuidagi teistmoodi nimetada kui „kerge“. Püüdsin eile ka natuke tagasi vaadata, et mis hetkel ma esmakordselt seda kerguse tunnet tajusin / teadvustasin, kuid täpset momenti ei taastanud ja see vist polegi nii tähtis.

Minu eredaim elamus oli kindlasti higitelk ja higitelgi tseremoonia: vabastav, kirgastav, siiras, aus, ehe, mõnus. Võiks vist ka lisada, et sõltuvust tekitav ? Higitelgi teisel ringil mul toimus mingi imeline koormast vabanemise tunne, lõi selgeks ja klaariks kogu olemise.  Raske on seda sõnadega seletada, nagu rahu oleks teinud iseendaga ilma  sisevestlust pidamata. Kooslaulmisel on kindlasti  selles oma osa – väga väestav ja liitev tegevus, armas ka.

Kuigi seekord ei olnud ma kaugeltki mitte valmis üksi metsa jääma (isegi teistega koos olles said hirmud-kartused võitu),  siis pehmematel asjaoludel ma seda väljakutset endale edaspidiselt ei välista.  Juunis –juulis esimene katse metsa jääda oleks mulle kindlasti jõukohasem ülesanne.

Aga täna olen ma lihtsalt tänulik, et elu minu teele sellise nädalavahetuse nende inimestega ja nendel asjaoludel tõi. Olen tänulik, et sain kogeda neid tundeid, mida tundsin ja tunnen. Tänulik, et olen täna kogemuse ja teadlikkuse võrra rikkam. Olen lihtsalt tänulik ja rõõmus!

Päikeseliste tervitustega töölaua tagant, Meelike”

Priit Ärmpalu:

Kõik see algas aastal 2013, kui ma suurelt panganduse rattalt maha sain. Siis ei julgenud ma selliseid samme astuda. Nüüd ma olen taaskord elutee punktis, kus tekib soov otsida vastuseid sügavamatele küsimustele.

Palgatööd tehes, rutiini nautides ja mõnes mõttes ka mugavustsoonis olles ei teki sul aega ja võimalust mõelda selliste asjade peale, mida sa elult tegelikult tahad või mida sa oled siia ilma tegema tulnud. Kõik on just kui olemas ja elu hea, kuid hing ihkab enamat.

Aini on mul rõõm lähedalt tunda juba 15 aastat. Olen tema tegemisi jälginud ja neile kaasa elanud. Tema Visioonirännak on täpselt see mida vajad, kui on soov rutiinist välja tulla, ennast proovile panna ning sügavamatele küsimustele vastuseid otsida.

Minule Aini Visioonirännak väga meeldis. Seal sai end tõsiselt proovile pandud. Kadus ajataju, soov nutitelefoni vaadata, ei näpistanud nälg ega seganud öine külm. Kõige selle juures tegelesid hoopiski iseendaga.

Visioonirännak andis mulle väga hea ja mõnusa tunde ning mis kõige olulisem, õppisin end paremini tundma. Mõned küsimused said vastuse ja teatud teemad kinnituse.

Soovitus kõigile, kes järgmine kord planeerivad nädalavahetuse puhkust spaas. Võib olla oleks õigem ja kasulikum võtta ette üks Visioonirännak.

Lisaks olin pooleteist päevaga kaks kilo alla võtnud, see on ka mega :)”

Risto Sulu:

“Visioonirännak oli sügav ja imeline rännak iseendasse, oma lättesse. Kogu rännaku jooksul oli tunda tugevat kogukonna toetust. Imestasin pärast naastes, et kuidas on võimalik, et ühe ööpäeva jooksul kaob ajataju täiesti ära – aga see juhtus. Ainult loodusrütmide järgi sai aru, mis päeva osaga tegu. Tegevused, lood, ühine olemine – see kõik võimaldas olla täielikult hetkes. Kellel on huvi ja julgust, sellel soovitan kindlasti veeta rabas öö. Taotluse olemasolul ja meele vaigistamisel võib loodus vastata su küsimustele huvitaval moel. Nii sain mina läbi isikliku eneseületuse endale rännakult huvitavaid vastuseid. Pole kunagi paastunud, aga rännaku jooksul tegime ühepäevase paastu. See oli raske, kuid kohapeal valmistatud tee, väelaulud ja kogukonna toetus toetavad sind ja sa oled sellest üle. Selle võrra on järgmise päeva hommikune söök seda meeldivam ja tegelikult on su keha sulle pärast tänulik, et lubasid tal päeva puhastuda. Uskumatu, mida kõike on võimalik ühe päeva jooksul looduses meeldivate inimeste ning iseendaga olles kogeda.

Tänan sind, Markot ja Kuldarit imelise rännaku eest!”

Transpersonaalne coaching- minu tee?

“Kuidas ühendada enda vaimne areng igapäevase materiaalse maailmaga? Kuidas saan ma need üksteist toetama panna, selmet nad justkui ise jalga käiksid?”

Veidi ajalugu

Umbes kaheksa aastat tagasi jõudsin mentorluse juurde- kuidas inimesi toetada nende arengu teel. Ja see tundus nii äge- nägin, kuidas asjad toimivad ja arvasin, et nüüd olengi valmis mentor. Tegutsesin siis põhitöö kõrvalt mentorina edasi. Aastal 2015 tulin pangast ära, otsustades inimeste toetamise läbi mentorluse ja coachingu enda põhitööks teha. 2016 lõpetasin rahvusvahelise tasemega lahendusekeskse coachingu programmi. Arvasin, et nüüd on kõik, olen tõesti valmis ja see ongi minu elutee.

Kuni 2016 sügisel sattusin omamoodi kriisi. Sain aru, et üks eluetapp minu arenguteel on läbi saanud ja uus pole veel alanud. Nii et sa isegi ei tea, mis see uus etapp on. Kõik õpitu on olnud kasulik ja toimiv, kuid ometi midagi on puudu. Lihtsalt hing kripeldab sees ja annab märku, et on aeg edasi minna. Kuhu aga, seda ei tea. Läks päris mitmeid nädalaid, kui tegelesin suhteliselt edutult uue otsimisega. Kuni lõpuks sattusin poolkogemata coach Imbi Viiroki juurde, kes aitas mu uuesti liikuma saada.

Ühel hetkel tekkis idee vaadata ajas veidi tagasi. Leidsin enda mõne aasta taguseid märkmeid sirvides mõistatusliku sõnapaari transpersonaalne coaching. Aastal 2012 oli selle lühike kirjeldus silma jäänud sir John Whitmore’i raamatust “Tulemuslikkuse treenimine”, mida Eestis peetakse omamoodi coachingu ja mentorluse piibliks. Tookord aga ei osanud ma selle mõistega midagi peale hakata ja kehitasin lihtsalt õlgu. Nüüd näen, et ma ei olnud selleks lihtsalt ise valmis.

Otsisin siis edasi, kuid Eestist ühtegi selle teema eksperti/õpetajat ei leidnudki. Siinkohal tuli appi internet- leidsin Austraalias elava hiinlasest õpetaja Niran Jiangi (Institute of Human Excellence), kes oli koos sir Whitmore’i endaga just mind kõnetava programmi aastaid tagasi välja töötanud.

Programmi läbinuna tundsin end justkui lõpuks päris koju jõudnuna. Kõik kõlas väga loogiliselt, lihtsalt ja samas sügavalt ning äärmiselt võimsana. Sedakaudu sain ligi sügavamatele väärtustele ja kõrgematele teadvuse tasanditele, mis muutsid minu maailmanägemust ja tajumist märkimisväärselt.

Mis see transpersonaalne coaching siis on?

Hästi lihtsustades aitab see:

  1. Luua ühenduse inimese kõrgema alateadvuse ja päris minaga ning
  2. Saadud tarkuse/sõnumid igapäeva ellu rakendada nii, et elul oleks mõte ja süda rahul.

Kõlab nagu hookus-pookus? Mõtle olukordade peale, kus sind on tabanud inspiratsioon, oled saanud mõne tõeliselt uue ja läbimurdelise idee või lahenduse enda probleemidele. Või siis oled tundnud, kuidas miski asi on sind tõeliselt kõnetanud- hea film, muusika või muu ülev kunstiteos. Need kõik tulevad nn kõrgemast alateadvusest (inglise keeles kõlab isegi paremini- superconsciousness), mis ulatub kaugemale, kui inimene ratsionaalse mõistusega suudab välja mõelda.

Väidetakse, et kõik geeniused on ühel või teisel moel kõrgemate teadvuse tasanditega seotud. Kas siis pikemalt või lühemalt ja ammutavad just sealt inspiratsiooni ja uusi mõtteid/lahendusi. Veidi saab kõrgema alateadvuse kohta lugeda siit, või siis sügavama huvi korral Roberto Assagioli eesti keeles ilmunud raamatutest “Psühhosüntees” ja “Transpersonaalne areng”.

Millal ja milleks transpersonaalne coaching?

Minu jaoks oli sügisel suur küsimus, kuidas ühendada enda vaimne pool ja areng igapäevase materiaalse maailmaga. Kuni selle hetkeni käisid need kaks justkui ise jalga, selmet üksteist toetada. Laiem ja sügavam vaade aitas mul kenasti igapäevase tegevuse vaimsete teemadega kokku sulandada, nii et need nüüd toetavad mitte ei sega üksteist.

Lisaks sellele olen näinud, kuivõrd hästi see töötab sügavamate küsimuste ja murede korral, mis inimestel on. Näiteks mis on minu kutsumus? Milleks ma siin olen? Kuidas enda piirangutest ja takistustest oma elus üle saada? Kuidas luua just sellist maailma enda ümber, mis mulle sobib ja minu hinge rõõmsaks teeb? Kuidas oma suhted lähedastega või teistega korda saada?

Kuidas transpersonaalne coaching “töötab”?

Lõpuni ei oska vist keegi seda sõnadega kirjeldada, kuna osa “tegevusest” toimub mõistusest kõrgemal tasandil. Ja samas on transpersonaalne coaching kliendile niivõrd lihtne just tänu sellele- kasutusel on erinevad loovad tehnikad ja visualiseerimised, mis viivad inimese kontakti enda sisemise tarkusega kõrgema teadvuse tasandilt. Välja näeb see suuresti nagu sundimatu ja kerge vestlus koos väikeste loominguliste momentidega erinevates vormides. Parem on seda kogeda kui lugeda. Vahe on umbes sama, kui kirjeldada kellelgi, mis on seks või jäätise söömine, kui ta ei ole seda kunagi kogenud. Tõeline kogemus jääb edasi andmata.

Teine pool võrrandist on ratsionaalne- saadud info tõlgendamine igapäevaseks kasutamiseks. Olgu need siis tegevused oma soovitu saamiseks, kinnistamiseks või edasi arendamiseks. Kuna aga saadud vastused tulevad inimese “südamest”, siis on tavaliselt järgnevad tegevused rõõmu ja inspiratsiooni tekitavad, mitte raske rassimise maiguga. Vahel küll ka väikese eneseületuse momendiga, kuid see käib kasvamise ja arengu juurde.

Minu jaoks on eriti kõnetav, kui “lihtne” on transpersonaalne coaching klientidele ja kuivõrd mõjuvõimas see on. Võib-olla on üks põhjus selles, et olen nende teemadega juba mõnda aega töötanud, kuid ikkagi on transpersonaalset coachingut olnud äärmiselt mõnus ja mõjus kasutada.

Kellele transpersonaalne coaching sobib?

Inimesele, kes:

  • Tunneb, et tavaline igapäevane elu või töö ei paku enam rõõmu/pinget;
  • Otsib väljapääsu hetkel lahendamatuna näivast probleemist;
  • Tunneb, et mingi asi temast takistab teda oma päris elu elamast;
  • Otsib midagi uut oma ellu, kuid tavapärane mõtlemine pole veel vastuseid toonud;
  • Saab aru, et maailm on veidi suurem kui see, mis esimese hooga välja paistab;
  • On valmis katsetama ja kaasa mängima;
  • On valmis astuma reaalseid samme oma elu paremaks muutmise suunas.

Kellele ei sobi?

Inimesele, kes usub, et viga on teistes ja teised peavad tema elu korda tegema.

Tahad proovida?

Võta Ainiga ühendust ja lepi kokku.