Transpersonaalne coaching- minu tee?

“Kuidas ühendada enda vaimne areng igapäevase materiaalse maailmaga? Kuidas saan ma need üksteist toetama panna, selmet nad justkui ise jalga käiksid?”

Veidi ajalugu

Umbes kaheksa aastat tagasi jõudsin mentorluse juurde- kuidas inimesi toetada nende arengu teel. Ja see tundus nii äge- nägin, kuidas asjad toimivad ja arvasin, et nüüd olengi valmis mentor. Tegutsesin siis põhitöö kõrvalt mentorina edasi. Aastal 2015 tulin pangast ära, otsustades inimeste toetamise läbi mentorluse ja coachingu enda põhitööks teha. 2016 lõpetasin rahvusvahelise tasemega lahendusekeskse coachingu programmi. Arvasin, et nüüd on kõik, olen tõesti valmis ja see ongi minu elutee.

Kuni 2016 sügisel sattusin omamoodi kriisi. Sain aru, et üks eluetapp minu arenguteel on läbi saanud ja uus pole veel alanud. Nii et sa isegi ei tea, mis see uus etapp on. Kõik õpitu on olnud kasulik ja toimiv, kuid ometi midagi on puudu. Lihtsalt hing kripeldab sees ja annab märku, et on aeg edasi minna. Kuhu aga, seda ei tea. Läks päris mitmeid nädalaid, kui tegelesin suhteliselt edutult uue otsimisega. Kuni lõpuks sattusin poolkogemata coach Imbi Viiroki juurde, kes aitas mu uuesti liikuma saada.

Ühel hetkel tekkis idee vaadata ajas veidi tagasi. Leidsin enda mõne aasta taguseid märkmeid sirvides mõistatusliku sõnapaari transpersonaalne coaching. Aastal 2012 oli selle lühike kirjeldus silma jäänud sir John Whitmore’i raamatust “Tulemuslikkuse treenimine”, mida Eestis peetakse omamoodi coachingu ja mentorluse piibliks. Tookord aga ei osanud ma selle mõistega midagi peale hakata ja kehitasin lihtsalt õlgu. Nüüd näen, et ma ei olnud selleks lihtsalt ise valmis.

Otsisin siis edasi, kuid Eestist ühtegi selle teema eksperti/õpetajat ei leidnudki. Siinkohal tuli appi internet- leidsin Austraalias elava hiinlasest õpetaja Niran Jiangi (Institute of Human Excellence), kes oli koos sir Whitmore’i endaga just mind kõnetava programmi aastaid tagasi välja töötanud.

Programmi läbinuna tundsin end justkui lõpuks päris koju jõudnuna. Kõik kõlas väga loogiliselt, lihtsalt ja samas sügavalt ning äärmiselt võimsana. Sedakaudu sain ligi sügavamatele väärtustele ja kõrgematele teadvuse tasanditele, mis muutsid minu maailmanägemust ja tajumist märkimisväärselt.

Mis see transpersonaalne coaching siis on?

Hästi lihtsustades aitab see:

  1. Luua ühenduse inimese kõrgema alateadvuse ja päris minaga ning
  2. Saadud tarkuse/sõnumid igapäeva ellu rakendada nii, et elul oleks mõte ja süda rahul.

Kõlab nagu hookus-pookus? Mõtle olukordade peale, kus sind on tabanud inspiratsioon, oled saanud mõne tõeliselt uue ja läbimurdelise idee või lahenduse enda probleemidele. Või siis oled tundnud, kuidas miski asi on sind tõeliselt kõnetanud- hea film, muusika või muu ülev kunstiteos. Need kõik tulevad nn kõrgemast alateadvusest (inglise keeles kõlab isegi paremini- superconsciousness), mis ulatub kaugemale, kui inimene ratsionaalse mõistusega suudab välja mõelda.

Väidetakse, et kõik geeniused on ühel või teisel moel kõrgemate teadvuse tasanditega seotud. Kas siis pikemalt või lühemalt ja ammutavad just sealt inspiratsiooni ja uusi mõtteid/lahendusi. Veidi saab kõrgema alateadvuse kohta lugeda siit, või siis sügavama huvi korral Roberto Assagioli eesti keeles ilmunud raamatutest “Psühhosüntees” ja “Transpersonaalne areng”.

Millal ja milleks transpersonaalne coaching?

Minu jaoks oli sügisel suur küsimus, kuidas ühendada enda vaimne pool ja areng igapäevase materiaalse maailmaga. Kuni selle hetkeni käisid need kaks justkui ise jalga, selmet üksteist toetada. Laiem ja sügavam vaade aitas mul kenasti igapäevase tegevuse vaimsete teemadega kokku sulandada, nii et need nüüd toetavad mitte ei sega üksteist.

Lisaks sellele olen näinud, kuivõrd hästi see töötab sügavamate küsimuste ja murede korral, mis inimestel on. Näiteks mis on minu kutsumus? Milleks ma siin olen? Kuidas enda piirangutest ja takistustest oma elus üle saada? Kuidas luua just sellist maailma enda ümber, mis mulle sobib ja minu hinge rõõmsaks teeb? Kuidas oma suhted lähedastega või teistega korda saada?

Kuidas transpersonaalne coaching “töötab”?

Lõpuni ei oska vist keegi seda sõnadega kirjeldada, kuna osa “tegevusest” toimub mõistusest kõrgemal tasandil. Ja samas on transpersonaalne coaching kliendile niivõrd lihtne just tänu sellele- kasutusel on erinevad loovad tehnikad ja visualiseerimised, mis viivad inimese kontakti enda sisemise tarkusega kõrgema teadvuse tasandilt. Välja näeb see suuresti nagu sundimatu ja kerge vestlus koos väikeste loominguliste momentidega erinevates vormides. Parem on seda kogeda kui lugeda. Vahe on umbes sama, kui kirjeldada kellelgi, mis on seks või jäätise söömine, kui ta ei ole seda kunagi kogenud. Tõeline kogemus jääb edasi andmata.

Teine pool võrrandist on ratsionaalne- saadud info tõlgendamine igapäevaseks kasutamiseks. Olgu need siis tegevused oma soovitu saamiseks, kinnistamiseks või edasi arendamiseks. Kuna aga saadud vastused tulevad inimese “südamest”, siis on tavaliselt järgnevad tegevused rõõmu ja inspiratsiooni tekitavad, mitte raske rassimise maiguga. Vahel küll ka väikese eneseületuse momendiga, kuid see käib kasvamise ja arengu juurde.

Minu jaoks on eriti kõnetav, kui “lihtne” on transpersonaalne coaching klientidele ja kuivõrd mõjuvõimas see on. Võib-olla on üks põhjus selles, et olen nende teemadega juba mõnda aega töötanud, kuid ikkagi on transpersonaalset coachingut olnud äärmiselt mõnus ja mõjus kasutada.

Kellele transpersonaalne coaching sobib?

Inimesele, kes:

  • Tunneb, et tavaline igapäevane elu või töö ei paku enam rõõmu/pinget;
  • Otsib väljapääsu hetkel lahendamatuna näivast probleemist;
  • Tunneb, et mingi asi temast takistab teda oma päris elu elamast;
  • Otsib midagi uut oma ellu, kuid tavapärane mõtlemine pole veel vastuseid toonud;
  • Saab aru, et maailm on veidi suurem kui see, mis esimese hooga välja paistab;
  • On valmis katsetama ja kaasa mängima;
  • On valmis astuma reaalseid samme oma elu paremaks muutmise suunas.

Kellele ei sobi?

Inimesele, kes usub, et viga on teistes ja teised peavad tema elu korda tegema.

Tahad proovida?

Võta Ainiga ühendust ja lepi kokku.

Looduscoachinguga liikvele

Nüüd võin öelda, et olen looduscoachingut valmis pakkuma ka laiemale seltskonnale. Katsetused on tehtud, õppetunnid saadud ja arvesse võetud. Mitte et looduscoahcing küll kunagi päris valmis saaks. Tegu on väga individuaalse protsessiga, mis sünnib koha peal, sõltudes inimesest, loodusest, ilmast ja kes teab veel millest.

Looduscoaching- senised muljed:

See tõesti töötab, iga kord omamoodi. Siin kehtib enim põhimõte, et iga inimene saab just need vastused ja kogemuse, mida tal on hetkel vaja ning milleks ta on valmis. Ei pea kartma, et äkki läheme liiga “sügavale” või minuga tehakse midagi, mida ma ei taha. Iga inimesega läheme just nii kaugele, kui ta on sel hetkel valmis. Seda ka sõna otseses mõttes- senised matkad on jäänud 5-16km vahele.

Sama päeva õhtuks ära parem muid üritusi planeeri. Inimesed on üldjuhul üsna mõnusalt väsinud, nii vaimselt kui füüsiliselt ja tahaksid pigem rahulikult olla.

Õppetunnid, kuidas looduscoachingust võimalikult palju saada:

  • Tule kindla ja selge küsimuse või taotlusega- nii on ka tõenäosus sel hetkel vajalik vastus saada mõõtmatult suurem.
  • Kui sa aga ei oska küsimust sõnastada, kuid südames tunned, et midagi on vaja, siis see on ka ok. Küll me selle küsimuse koos ära sõnastame.
  • Võimalusel söö eelneval õhtul kergelt ja varakult, et saaks magama kerge näljatundega.
  • Õhtul enne magamaminekut võid juba ette kujutada lahedat homset päeva ja end õigele lainele viia.
  • Kui vähegi võimalik, mine varem magama- siis, kui keha annab märku, mitte ära hoia end üleval tavalise ajani.
  • Telefon jäta võimalusel autosse või Aini kätte- siis ei sõida muu mailm sinu mõtteprotsessi sisse.
  • Tee endale järgmisel päeval kokkuvõte toimunust- mida mõtlesid, tundsid, kogesid.
  • Pane järgmiste päevade jooksul tähele, mis toimub sinu sees ja ümber. Vahel tuleb veel järgmistelgi päevadel vastuseid või uusi ideid.
  • Samuti on hea nädala pärast järgmine kokkuvõte teha- siis on saanud mõtted settida ja ideed koguneda.
  • Pane tähele, mis su unedes järgmistel öödel toimub ja mida need võiksid sinu küsimuse või praeguse elu kohta öelda.

Vajalik varustus:

  1. Kergem söök ja soe jook termosega või joogivesi;
  2. Varupüksid, sokid ja jalatsid igaks juhuks (kui kotti mahub);
  3. Pleed vmt istumise alla võtmiseks;
  4. Märkmik ja pastakas;
  5. Kummikud või vettpidavad saapad ja soojad sokid nende sisse (sügis-talvisel hooajal).

“Katsejäneste” muljeid

„Terve päev Ainiga oli meeldiv, kogemusterohke ja ülimalt kasulik. Ain oskas õigete küsimuste ja meetoditega minus parima välja tuua: 1) paremini selgeks mõelda oma unistatava elu ning vaheetapid sinna jõudmiseks 2) viis mind paremini kokku oma unistusega emotsionaalselt, visuaalselt ja mõõdetavalt. Lisaks rääkimisele ja kirjutamisele kõndisin oma enesekindlas seisundis pika perioodi vältel, peale selle viis ta mind kokku minu tuleviku-minaga, kellelt sain palju häid näpunäiteid oma praegusele minale. Kogu päev oli intensiivne, kuid seikluslik ja mänguline. Mitte kordagi selle aja jooksul ei suutnud mõelda muule kui vaid kogetu sisule endale.

Päeva kokkuvõtteks sain endale võimustava loosungi, mida saan kasutada igas eluvaldkonnas – mis annab mulle jõudu juurde. See ei olnud taotluslik, kuid see kujunes nii. Peabki jätma midagi ka elu kanda. Looduskeskkond mõjus rahustavalt ja aitas meelt hoida praeguses hetkes. Ette sai võetud veel värske suplus, mis oli karastav.

Soovitan oma isiklikust kogemusest kindlasti Aini ja tema “looduscoachingut”. Ain on metsas sõna otseses mõttes omas elemendis ja ta on suurepärane coach. Ain = looduscoaching“

Risto Sulu

Partner

HT Coaching


“Esialgu tundus mulle 6-tunnine matk koos coachinguga päris suure väljakutsena. Mida ma nii kaua oskan rääkida? Üsna pikk jalutuskäik tundus ka olevat. Õnneks päike paistis ja otsustasin lasta sellel päeval juhtuda. Hiljem selgus, et õige oligi minna ilma suuremate eeldusteta, võttes kaasa oma teema ja püüdes kohal olla. Veel järgmisel päeval olin kui puuga pähe saanud. Tänu Aini osavale juhendamisele käisin ära päris sügaval ja kaugel enda sees. Polekski arvanud, et sealt enda jaoks nii palju uut ja huvitavat leian. Sain ka mõnusa väsimustunde, tonne värket õhku, kauneid looduspilte ja eelkõige kontakti oma sisemise tarkusega. Kõik eelnevad kahtlused, kas selline “rännak” ka midagi annab olid hajunud juba üsna matka alguses. Julgen seda kindlasti kõigile soovitada, kes otsivad ennast või oma teed ja tahavad seda teha veidi erilisel viisil.”

Triin Juhanson

Psühholoog

Life Event OÜ


“Paremal pool tõusev päike, vasakul pool juba kahanemise kaare võttev kuu – sellises kaaskonnas sõitsin eile rappa.
Küsimusi ja vastuseid otsima. Veidi teistmoodi, kui tavaliselt.
Kui Ain tegi mulle ettepaneku tulla looduscoachingu testosalejaks olin pikemalt kõhklemata nõus. Jah, vaikselt iseendas kuulatades tulevad vastused meieni ka päris üksi olles, ent usaldusväärse inimese poolt toetatud rännak on vahel vägagi kosutav.
Ma teadsin, et tuleb tore päev, aga ma ei osanud ette näha nii põhjalikku restarti. On väga vabastav olla valmis mittemillekski ja lubada sel kasvada kõrgustesse ja kaugustesse, nii sees kui väljas. Esialgu ju võib tunduda, et mis seal siis nii väga ikka – kõnnime ja räägime. Sellepeale aga kihistab Pealik kelmikat naeru ja keerab mind sulatades ja kiht-kihi kaupa lahti keerates tasapisi volüümi juurde. Kõik see toimub vaheldumisi Aini poolt suunatud iseenda juurde tagasitoovate küsimuste, mõtiskluste ja märkamiste kaudu. Peenemast peenemalt imbub koos rabaõhuga rakkudesse uus alge.
5 tundi hiljem parkla poole kõndides paneb Ain rännakule punkti küsimusega – mis vahe on rappa läinud ja sealt väljunud Herdisel.
Hmm. Ma jätsin maha hulgaliselt mitte mind ja leidsin julguse väljendada üha enam oma tõelist olemust. Jah, see teeb mind haavatavamaks, ent seegi peidab lähemal vaatlusel endas usku, toetust ja jõudu. Ma olen valmis edasi liikumiseks, avastusteks, jagamisteks ja läbi iseenda uue loomiseks.
Tänan kitse, kägu, lepatriinut, konna, tundmatuks jääda soovinud sulgede omanikku, jutukat lindu ja kõiki teisi pohlavarte sees krabistajaid vastuvõtmise ja assisteerimise eest!
Tänan Loojat helde juhatuse eest ja Oktoobriemandat väärilise ilma eest!
Kõige suurem tänu aga Sulle armas Ain, et loovutasid oma päevast mulle nii suure tüki, et tunnistasid oma hoolealust hinnangutevabalt, et oskasid küsida ja vaikida, et ajasid kripelduste jälgi, et oled nii sina ise, et oskad luua, hoida ja jagada sidet loodusega! Elagu kasvamist toetav labor –http://kasvulabor.ee/

Herdis Elmend

Urbanistlik Kunksmoor


„Kõigepealt aitäh toreda päeva eest!  Seda väikest juhtme väljatõmbamist oli hädasti vaja.

Kuigi rabasse sai mindud esialgu ilma konkreetse probleemi või murekohata, suutsid sa ikkagi kuidagi neid asju korraldada, et mingid teemad hakkasid hargnema.  Ega ma kõiges veel selgusele pole jõudnud ja usun et peaks veel sügavamale kaevuma. Kuid juba see mis paberile sai, on päris põnev ning  vajab veidi mõtisklemist ja analüüsimist.  Lõppkokkuvõttes on kõik ikkagi lihtne ja loogiline, ainult meie igapäevane rabelemine viib selle fookuse ja tasakaalu paigast ja keeruliseks läheb selle kõige haldamine.

Tehnika mida kasutasid oli huvitav ja etteaimamatu,  mis on selles mõttes hea, et välistab võimaluse anda „õigeid“ vastuseid ja seeläbi iseennast ära petta!

Koht oli äge ja raba tundub selleks tõesti hästi sobivat,  tekkis kohe mõte, kuidas see kõik veel talvel olla võiks.“

Liina Sadrak

Äriprotsesside juht, juhatuse liige

Inbank


Kui teema tundub sulle huvitav, kirjuta Ainile.

Rõõmsate kohtumisteni!

Ain

2016 Visioonirännak- osalenute muljed

2016 Visioonirännak õnnistas meid nii ilmaga kui hea seltskonnaga. Allpool on osalejate muljed 2016 sügisel toimunud Visioonirännakust. Lisaks saad Aini muljeid lugeda siit.

Meelike Paalberg:

“Siirad tänusõnad Sulle veelkord väga mõnusa, meeldejääva  ja laheda rännakunädalavahetuse eest! Väga hästi olid osalejad valinud: kõik sobisid omavahel hästi kokku, ei mingeid pingeid, emotsioone ega hinnanguid.

Mõtlesin, et lasen oma mõtetel-tunnetel üle öö natuke settida ja vaatan, et kas täna hommikul on sama tunne kui eile ja siis jagan Sinuga oma tagasisidet :). Peaaegu et uskumatu lugu, aga tunne oli endiselt sama  „kerge“ ka täna hommikul. Ma ei oska seda tunnet kuidagi teistmoodi nimetada kui „kerge“. Püüdsin eile ka natuke tagasi vaadata, et mis hetkel ma esmakordselt seda kerguse tunnet tajusin / teadvustasin, kuid täpset momenti ei taastanud ja see vist polegi nii tähtis.

Minu eredaim elamus oli kindlasti higitelk ja higitelgi tseremoonia: vabastav, kirgastav, siiras, aus, ehe, mõnus. Võiks vist ka lisada, et sõltuvust tekitav ? Higitelgi teisel ringil mul toimus mingi imeline koormast vabanemise tunne, lõi selgeks ja klaariks kogu olemise.  Raske on seda sõnadega seletada, nagu rahu oleks teinud iseendaga ilma  sisevestlust pidamata. Kooslaulmisel on kindlasti  selles oma osa – väga väestav ja liitev tegevus, armas ka.

Kuigi seekord ei olnud ma kaugeltki mitte valmis üksi metsa jääma (isegi teistega koos olles said hirmud-kartused võitu),  siis pehmematel asjaoludel ma seda väljakutset endale edaspidiselt ei välista.  Juunis –juulis esimene katse metsa jääda oleks mulle kindlasti jõukohasem ülesanne.

Aga täna olen ma lihtsalt tänulik, et elu minu teele sellise nädalavahetuse nende inimestega ja nendel asjaoludel tõi. Olen tänulik, et sain kogeda neid tundeid, mida tundsin ja tunnen. Tänulik, et olen täna kogemuse ja teadlikkuse võrra rikkam. Olen lihtsalt tänulik ja rõõmus!

Päikeseliste tervitustega töölaua tagant, Meelike”

Priit Ärmpalu:

Kõik see algas aastal 2013, kui ma suurelt panganduse rattalt maha sain. Siis ei julgenud ma selliseid samme astuda. Nüüd ma olen taaskord elutee punktis, kus tekib soov otsida vastuseid sügavamatele küsimustele.

Palgatööd tehes, rutiini nautides ja mõnes mõttes ka mugavustsoonis olles ei teki sul aega ja võimalust mõelda selliste asjade peale, mida sa elult tegelikult tahad või mida sa oled siia ilma tegema tulnud. Kõik on just kui olemas ja elu hea, kuid hing ihkab enamat.

Aini on mul rõõm lähedalt tunda juba 15 aastat. Olen tema tegemisi jälginud ja neile kaasa elanud. Tema Visioonirännak on täpselt see mida vajad, kui on soov rutiinist välja tulla, ennast proovile panna ning sügavamatele küsimustele vastuseid otsida.

Minule Aini Visioonirännak väga meeldis. Seal sai end tõsiselt proovile pandud. Kadus ajataju, soov nutitelefoni vaadata, ei näpistanud nälg ega seganud öine külm. Kõige selle juures tegelesid hoopiski iseendaga.

Visioonirännak andis mulle väga hea ja mõnusa tunde ning mis kõige olulisem, õppisin end paremini tundma. Mõned küsimused said vastuse ja teatud teemad kinnituse.

Soovitus kõigile, kes järgmine kord planeerivad nädalavahetuse puhkust spaas. Võib olla oleks õigem ja kasulikum võtta ette üks Visioonirännak.

Lisaks olin pooleteist päevaga kaks kilo alla võtnud, see on ka mega :)”

Risto Sulu:

“Visioonirännak oli sügav ja imeline rännak iseendasse, oma lättesse. Kogu rännaku jooksul oli tunda tugevat kogukonna toetust. Imestasin pärast naastes, et kuidas on võimalik, et ühe ööpäeva jooksul kaob ajataju täiesti ära – aga see juhtus. Ainult loodusrütmide järgi sai aru, mis päeva osaga tegu. Tegevused, lood, ühine olemine – see kõik võimaldas olla täielikult hetkes. Kellel on huvi ja julgust, sellel soovitan kindlasti veeta rabas öö. Taotluse olemasolul ja meele vaigistamisel võib loodus vastata su küsimustele huvitaval moel. Nii sain mina läbi isikliku eneseületuse endale rännakult huvitavaid vastuseid. Pole kunagi paastunud, aga rännaku jooksul tegime ühepäevase paastu. See oli raske, kuid kohapeal valmistatud tee, väelaulud ja kogukonna toetus toetavad sind ja sa oled sellest üle. Selle võrra on järgmise päeva hommikune söök seda meeldivam ja tegelikult on su keha sulle pärast tänulik, et lubasid tal päeva puhastuda. Uskumatu, mida kõike on võimalik ühe päeva jooksul looduses meeldivate inimeste ning iseendaga olles kogeda.

Tänan sind, Markot ja Kuldarit imelise rännaku eest!”

Loosalu rappa ja tagasi

“Õnne juurde ei vii ühtegi teed. Õnn ise ongi tee.”

Buddha

Nädalake tagasi läks üks väike rõõmus seltskond mõnusale matkale. Ilm oli suviselt ilus- päike paistis, sooja oli üle 20C ja puhus korralik tuul. Jahutades just parasjagu ja hoides sääsed piisavalt kaugel.

Rabas päilkest tervitamas
Rabas päilkest tervitamas

Alustasime reipa sammuga, kõlas nalja ja naeru. Kuna ilm oli aga imeliselt suvine, ei saanud me kuigi kaugele. Naisinimestel oli vaja nina päikese poole keerata, tagakülg maha sättida ja lasta päikesel enda nina paitada.

Kord uuesti liikuma saanud, saime parasjagu naha soojaks, kui olimegi juba järgmises peatuskohas. Sedapuhku sai rabajärve sisse karatud ja pehmes rabavees sulistatud. Mõne jaoks oli see külm, mõnele täpselt paras. Kuid kõik olid ühel meelel, et peale suplust oli hea värske olla.

Järgnes matka kõige pikem osa, kus siirdusime läbi raba metsa, sealt aasadele ja lõpuks Paluküla mäe otsa. Enne tippu jõudmist aga rabati meid teelt maha. Metsmaasikaid oli tee ääres nii palju, et osad meist ei saanud tükk aega liikuma.

Lõuna Palukülas
Lõuna Palukülas

Lõpuks jõudsime siiski ka Paluküla mäe otsa. Siin oli täpselt paras aeg väike söögipaus teha ning jalga puhata. Ja rahulolevalt mõelda, et ei saa just iga päev sellise uhke vaatega kohas kõhtu täita ja silmal puhata lasta.

 

Tagasiteel
Tagasiteel

Tagasitee läks meil oluliselt tempokamalt- kell oli märkamatult üsna õhtusse jõudnud ja kodused juba ootasid. Isegi plaanitud õhtusöögi rabas jätsime vahele. Nagu üks osaleja ütles- päev ise oli niivõrd kosutav, et süüa ei tahtnudki.

Matka lõpetades oli mõnusalt rahulik ja õnnelik väsimus sees. Elu tundus ilus, kõik inimesed nii toredad, ja tundsin, kuidas olen mõneks ajaks jällegi paremaks inimeseks saanud.

Mida teised arvasid?

“Mulle meeldis selle matka ülesehitus. Esialgu sain süveneda iseendasse ja olla täielikult kohal. Kõndisime suuremate vahedega rabas. Suplus rabajärves oli karastav ja ergutav, kuna vesi oli mõnusalt jahe. Pausid olid õigel ajal, nii et sai jalgu puhata ning muljeid jagada. Eriti meeldis mulle matka teine pool kui tagasi jalutasime läbi metsa ja raba. Miks? Sest sain sinuga rääkida põnevatel teemadel ja sind kuulata. See aitas lõppkokkuvõttes enda elu paremini reflekteerida ja lahti mõtestada. Lisaks vähendada muremõtteid tuleviku pärast. Ühesõnaga – võimaldas olla rohkem olevikus ja kontsentreeruda kõigele heale, mis mu elus olemas on. Koju jõudes naeratasin lihtsalt sest soovisin, ja elukaaslane vaatas, et mis mul viga on 🙂

Hea oleks iga kuu selline matk teha, et energiat koguda ja positiivset fookust hoida.”

Risto

 

“Päev Loosalu rabas- super ilm, mõnus seltskond, tänud! ?. Pea sai täitsa tühjaks- tuul viis kõik mõtted minema. Teinekord jälle!”

Inga

Lõpetuseks- tänud kõigile kaasalööjatele väga mõnusa päeva eest!

Uskumused- mis ja milleks?

Kas usud, et suudad või arvad, et ei suuda, igal juhul on sul õigus. Henry Ford.

Kujuta ette, et sul on peas filtrid, mis lasevad sinuni läbi ainult ühte laadi infot. Muutes seeläbi sinu maailma nägemist ja enesetunnet ning käitumist. Olgu siis need prillid mustad, kollased või oranžid. Kuidas selline elu tunduks?

Tegelikult meie elu suuresti selline ongi. Infot, mis meid ümbritseb ja tähelepanu püüab, on tohutult. Kõige sellega toime tulemiseks jõuab ajus meie teadvusse ainult see murdosa infost, mis kinnitab meie uskumusi või siis püüab mingil muul moel tähelepanu.

Oled sa näiteks kogenud, et ühte ja sama sündmust näete sina ja teine inimene täiesti erinevalt? Ja ometigi olete mõlemad täiesti tervemõistuslikud inimesed.

Viimases Laboris vaatasimegi:

  • Mis on uskumused?
  • Mis on piiravad uskumused ja millised võiks olla salakavalad uskumused?
  • Mida piiravate uskumustega peale hakata?
  • Kuidas luua endale uusi ja toetavaid uskumusi?

Mis on uskumused?

Tõekspidamised, millel võib aga ei pruugi tõestusmaterjal taga olla. Põhimõtted, mille järgi oma elu elad. Vanasõnad. Vanematelt saadud õpetussõnad, mida võtad tõe pähe. Programmid ja reeglid, mis on sinu sisse kodeeritud. Kõik need sobivad iseloomustama uskumusi, mis määravad sinu maailmapildi ja seeläbi ka maailma kogemise viisi.

Suurema osa uskumustest saad sa endasse juba lapsepõlves, seitsmendaks eluaastaks. Lapsena võtad sa kõike puhta kullana, mida täiskasvanud sulle sinu ja maailma kohta ütlevad. Seetõttu vali väga hoolega, mida sa oma lastele nende kohta ütled.

Mis on piiravad uskumused?

Uskumused, mis sind takistavad elu täiel määral elamast. Lihtne näide- väikese lapsena võidi meile korrutada, et võõraste inimestega ei tohi rääkima minna. Selle taga oli vanemate siiras soov meid kaitsta. Täna aga, täiskasvanuna, on see uskumus alateadlikul tasemel endiselt sinus olemas. Mõjutades sinu käitumist ning enesetunnet viisil, mille üle sa ei pruugi rõõmus olla.

Tavaliselt käivad piiravate uskumustega kaasas sõnad: alati, mitte kunagi, pean, ei tohi, pole õigust, kõik, mitte keegi jne. Näiteks “kõik mehed on sead” või “kõik blondiinid on ….” või “minul pole õigust …”

Mis on salakavalad uskumused?

Need on uskumused, mis esmapilgul näivad väga loogilised ja õiged. Sisse vaadates aga tekitavad küsimusi. Näiteks- “ma sean alati oma laste huvid esikohale”. Siit tekivad kohe küsimused- kes sa ise siis oled ja kes sinu huvide eest hoolt kannab? Kui sa lapsed alati esikohale sead, mis sinu elust saab ning kui palju tuge sa oma lastele suudad tegelikult pakkuda?Ning kui sa lastele kõik ette ja taha ära teed, kuidas see nende elu tulevikus mõjutab? Oled sa kindel, et sa ikka tahad seda neile ja endale?

Mida piiravate uskumustega peale hakata?

Esimene suur samm on sul juba siis tehtud, kui sa neid endale teadvustad. Küsi endalt, kui avastad end käitumas või mõtlemas viisil, mis sind ei teeni, kust selline mõte tuli. Näiteks, kas tegelikult on ka nii, et kõik mehed on sead? Mis variandid on veel võimalikud? Kuidas neile kinnitust leida? Millist elu ma elaksin, kui mul selle uskumuse asemel oleks mõni muu mulle kasulikum uskumus?

Laboris kasutasime veel paari tehnikat, saates piiravad uskumused kõige kaduva teed.

Kuidas luua endale uusi ja toetavaid uskumusi?

Uue uskumuse loomise protsess kõlab vähemalt teoorias lihtsalt.

  • Mõtle välja, mis on sinu uus ja soovitud uskumus.
  • Mõtle, miks see sinu jaoks tähtis on. Kuidas see sinu elu muudaks, kui sa seda tõesti usuks?
  • Visualiseeri endale oma uut elu selle uskumusega:
    • Mida sa näed, kuuled, tajud, tunned? Kuidas sa käitud?
    • Mis inimene sa oled, kui sa seda usud ja selle järgi käitud?
  • Tunneta eelnevat veelkord oma kehas. Mida tugevamalt, seda parem.
  • Ütle see uus uskumus välja, mitu korda, nii endale kui mõnele teisele. Nii kaua, kuni see kõlab sulle endale ja ka teistele usutavalt.
  • Mõtle, mis kogemused ja tegevused võiksid sinu uut uskumust kinnitada.
  • Mine ja otsi elust tõendusmaterjali ja kogemusi uuele uskumusele.
  • Korda uut kujutluspilti veel kolm nädalat, nii kaua, kuni uus uskumus sinu alateadvusesse kinnistub.

Kui tundub keeruline, võta Ainiga ühendust ja loome sulle uued ning ägedamad uskumused.

Röövikust liblikaks- vaimse arengu etapid

Vaimne areng -röövikust liblikaks
Vaimne areng- röövikust liblikaks

Hopidel* on hea lugu inimese vaimse arengu kohta- transformatsioon röövikust liblikaks.

Kui liblikas roomab mööda Maad röövikuna, näeb ta vaid seda, mis on täpselt tema ees.

Seejärel saabub aeg, mil ta asetab end pisikese kookoni sisse ja elab pimeduses. Selles pimeduses muutub ta täielikult.

Hopid usuvad, et ka inimese puhul on pimeduse periood eelduseks, et kogeda spirituaalset transformatsiooni. Kui sul on hetkel raske, siis võidki hetkel olla selles faasis. Olgugi et tõuk on pimeduses muutunud juba liblikaks ja võib hakata kookonis ringi liikuma ning elumärke näitama, ei hakka ta sealt välja murdma enne, kui ta on selleks valmis.

Viimaks ilmub ta ilma kauni olendina. Ent ta ei tõuse kohe lendu. Ta istub sealsamas, justkui luues sidet elu elementidega: veega, õhuga, tulega, maaga. Alles siis saabub hetk, mil ta hakkab tiibu lehvitama, luues liikumist, luues sisemist jõudu, et suunata neid elu element kasutada.

Kui saabub hetk, mil liblikas tõuseb lendu, näeb ta maailma täiesti teise vaatenurga alt. Näeb kauneid avarusi ja palju-palju avaramat maailmapilti.

* “Vanaemade nõuanded maailmale”; Carol Schaefer

Elu 4 etappi- Carl G Jung

Juhul, kui sul hetkel on raske, elu ei paku enam rahuldust, siis võid olla lihtsalt ühest etapist teise liikumas. Vana enam ei paku rahuldust ja uude pole sa kohale jõudnud.

Oluline on siinkohal mitte jääda minevikku kinni vaid asuma realiseerima ennast uuest etapist lähtudes.

by Luminita D. Saviuc
by Luminita D. Saviuc

Etappide kohta saad lugeda siit: Carl G. Jung Archetypes – The 4 Stages Of Life