Vana-India õpetuste järgi koosnes inimese elu neljast eesmärgist või valdkonnast, millega ideaalis peaks jõudma tegeleda.* Ma ise rõhutaks sõna ideaalis. Kõik ei pea kõigi valdkondadega ühe elu jooksul tegelema.
Seksuaalsus
Kama ehk seksuaalse rahuldusega seotud sihid. Eriti tugev on selle valdkonna tõmme noores eas. Rahvasuus on levinud ütlus, et noortel meestel käib kogu mõte seksi ümber. Pelgalt sugutungi rahuldamise asemel võib seks pakkuda midagi palju ilusamat. Viia meid tõelise ühenduseni partneriga, lasta kogeda enda ja teise ilusamat, sügavamat poolt. Inglise keeles on selle kohta ilus sõnapaar „making love“. Seksuaalsusel on oluline rolli nii vanades india õpetustes (kamasutra näiteks) kui põlisrahvaste kultuurides. Läänemaailmas on seda aga millegipärast seostatud pahelisuse ja lihtlabase meelelise naudinguga.
Majanduslik ja poliitiline edu
Artha ehk majandusliku kasu ja poliitilise karjääriga seotud sihid. Enamasti on need sihid tugevaimad vähemalt keskeani välja, paljudel ka kauemgi. Öeldakse, et keskeaks saavutatu peale ehitame ülejäänud elu, mis keskendub pigem sisemistele väärtustele. See on justkui vundament või maja, mis laseb meil uute unistuste ja mõtetega tegeleda. Nii nagu seksuaalsed sihid, on ka see siht ilusa elu jaoks vajalik. Kogu meie maine elu ja enamus leiutisi on loodud inimestel poolt, kes oma tööd armastavad. Seda ei tohiks aga segi ajada ahnusega, mis viib elu tasakaalust välja.
Loomuliku maailmakorra säilitamine
Dharma ehk seaduste ja loomuliku maailmakorra säilitamisega seotud sihid. Tänapäevases mõistes liigituvad siia alla vabatahtlik tegevus ja keskkonnakaitse, õpetajad ja õpetlased. Kõik tegevused, mis on suunatud teiste ja keskkonna teenimisele enda elust pikemas vaates. Varasemalt tegeleti selle valdkonnaga valdavalt siis, kui oldi majanduslikult kindlustatud. Tänapäeval on aga üha enam noori kohe selles suunas astumas. Mõneti võib öelda, et eelnevate põlvkondade töö laseb noortel rahulikumalt pikema vaatega tegeleda.
Vaimsus
Mokṣa ehk religiooni ja askeetlusega seotud sihid. Vanasti kuulusid siia näiteks preestrid, vaimulikud, brahmaanid ja gurud. Nüüd on preestrite ja vaimulike kõrvale tulnud ka muud meistrid ja vaimsed õpetajad. Tavainimestel kuulub siia mitmesuguste vaimsete ja spirituaalsete õpetuste otsing ning praktiseerimine. Olgu selleks jooga, meditatsioonid, reiki, neošamanism vmt. Läänemaailmas liigutakse traditsioonilistest religioonidest (näiteks kristlus, islam) üha enam individuaalse religioossuse poole. Igaüks paneb ise endale sobiva „paketi“ kokku. Laenates natuke siit ja natuke sealt, olles ise nii õpetus, õpetaja kui järgija. Kui aga see ei toimi, leitakse vahel tee tagasi traditsiooniliste, aastatuhandete jooksul lihvitud õpetuste juurde.
Kuidas see meie elus käib?
Hea tuttav küsis, kas neid nelja sihti tuleb tingimata saavutada üksteise järel etapi viisil või võib ka paralleelselt. Ta tõi näiteks, et religioon ei sega samal ajal heategevust, hea palgaga tööd ega ka seksuaalset rahuldust. Selle näitega olen igati päri. Mul endal on jäänud mulje, et üldiselt on inimestel igas eluetapis üks keskne siht, mis enda poole tõmbab. Teised sihid on aga seda peamist toetavad. Need annavad jõudu ja energiat, ilma milleta oleks raskem peamisele keskenduda. Näiteks, kui sa oled näljas ja kodutu, on oluliselt raskem maailma parandamisele pühenduda kui materiaalselt kindlustatul. Kuigi läbi ajaloo on olnud pühakuid, askeete ja loomeinimesi, kes on äärmises vaesuses ja kitsikuses enda kutsumusele pühendunud.
Teine küsimus tuttavalt oli, kuidas see vana-India õpetus Maslow püramiidiga suhestub. Kas need mudelid võiksid paralleelselt samal määral kehtida? Ta vaidles vastu, et kas seksuaalne rahuldus ikka on tingimata eraldiseisev siht (võib-olla meestele, kuid see ei kõneta ilmselt nii väga naisi)?
Minu arust neid kahte mudelit päris üks-ühele võrrelda ei saa, kuigi nad omavahel haakuvad. Näiteks Maslow püramiidi eelviimase taseme, eneseteostuse, võib inimene leida kõigist neljast vana-India sihist. Seksuaalsuse puhul on heaks näiteks Jaapani geishad, tänapäevased seksuaalterapeudid, -õpetajad jne. Ehk siis inimesed, kes teevad seda tööd armastusega, mitte majanduslikust kitsikusest tingitult. Või vastupidine, religioosse sihi näide- askeedid tunnevad rõõmu usust ka äärmises kitsikuses ja üksinduses, olles ära lõigatud kõigest sellest, mida tavainimesed Maslow püramiidi järgi vajavad.
Millal nende sihtide peale mõelda?
Aeg-ajalt näen enda töös inimesi, kelle elust on kadunud rõõm ja rahu. Inimesi, kes tunnevad tühjust või tühisust ning igatsust millegi sügavama järele. Vahel püütakse seda tühjust täita väliste ergutitega (uus kaaslane, auto, kodu, meelelahutus, ekstreemsport, meelelised naudingud jne). Soovitud pikaajalist leevendust see aga ei too ning igatsus kipub süvenema. Sellistel hetkedel tasub kaaluda, ehk on üks etapp elus läbi saamas ja otsid uut. Või on mõni varasem siht unarusse jäänud ja nõuab seeläbi tähelepanu.
Kui hing ihkab muud
Vahel on üleminekud ühest etapist teise valulikud, eriti teisest etapist järgmistesse liikumise puhul. Olles kord saavutanud majandusliku stabiilsuse ja sellega harjunud, tundub samm tundmatusse hirmutav. Ometi võid sügaval südames tajuda, et su hing ihkab midagi muud, midagi enamat. Olen märganud, et mida kauem seda muutust edasi lükata, seda suuremaks muutub sisemine valu. Kuni ühel hetkel võib tunduda, et kogu elu kukub kokku. Selle valu peale oled kõigega nõus, et vaid sellest pääseda. Sa justkui alistud Elu enda kutsele, et hakata sügavalt pimeda kuristiku põhjast üles valguse poole ronima.
Uus hingamine
Sageli juhtub just nendes pimedates valusates hetkedes, kui lased lahti vanast ja võtad uue kutse vastu, midagi maagilist. Sinu elu saab uue sihi, uue hingamise ja uue energia. Asjad hakkavad jällegi liikuma, elu muutub värviliseks ja universum ise näib sinu poolele asuvat.
Vahel võtab uue sihi leidmine aega. See on nagu pikk sibula koorimine, mis võtab silmist vee välja, kuniks eemaldad kihthaaval katted sellelt, mida su hing tegelikult vajab. Kui aga kord oled tuumani jõudnud, tunned elus jällegi rõõmu ja südamerahu kasvamas.
Kokkuvõtteks
Kui su elus on praegu kõik hästi, sa tunned sellest rõõmu ja rahu, siis võid endale õlale patsutada- oled õigel teel. Võid lihtsalt oma rõõmu teistegagi jagada- nii saab seda rohkem siia maailma. Kui sa aga tunned, et sinu elus on midagi puudu, rõõm on kadunud, tasub korraks aeg maha võtta ja mõelda, millest su hing puudust tunneb. Inspireerivateks näideteks sellistest teekondadest on Herman Hesse „Siddhartha“ ja Elizbeht Gilberti „Söö, palvet, armasta“ (millest on tehtud ka tore film).
Mõnusat südame kuulamist ja kevadist ärkamisaega kõigile!
* Kalda, M. (2020) “Naised, šaakalid ja muud inimloomad”, Tartu: Ilmamaa, 2020, lk 36
Photo by Jessica Ruscello on Unsplash