Mis toimus ÖÖrännakul rabas?


„Kui palju on mujal maailmas inimesi, kes ööseks rappa lähevad?“

Umbes nii küsis üks ÖÖrännakul osalejatest. Olime just päikeseloojangu supluse teinud ja end rabajärve ääres sisse sättinud. Tõepoolest, ja palju neid Eestiski on? Meie kambast polnud ju teised keegi ööd rabas veetnud.

See paneb küsima, miks me vahel sedasorti veidrusi teeme? Mõistlikud inimesed on ju öösel kodus mugavas voodis. Või mitte?

Eellugu

Endal oli kevade lõpp läinud väga intensiivseks, heas mõttes. Lisaks olin pikalt juurelnud uute väljakutsete üle, püüdes oma tulevikku välja mõelda. Edutult. Mõttetegevus oli nii intensiivseks läinud, et hakkas kergelt vaimsele tervisele. Tundsin, et vajan väljalülitust tavarutiinist. Vajan eemale kodusest mugavusest, kus käin aina samu mõtteradu. Nii kõlas kutse ÖÖrännak teha äärmiselt ahvatlevalt.

Rabas

Nii me seal rabajärve ääres istusime ja vaatasime, kuidas päike aegamisi silmapiiri taha kaob. Nautisime vaikust ja varaöise raba rahu, mida kaunistasid käo kukkumine ja sääskede pinin.

Päike loojunud, tegime tiiru ümber järve- oli mõnusalt omapärane kogemus. Hämaruses muutuvad meeled erksaks ja hakkad tajuma kõike paremini. Rabalõhnu, maapinna ebatasasusi, temperatuuri erinevusi, ämblikuvõrku sattumisi jne. Kogemusi, mida tavakeskkonnas üldiselt ei märka ja ei oska puudustki tunda.

Täiskuu raba kohal

Ometigi on need osa meie olemusest. Talletatud tuhandete aastate jooksul esivanemate geneetilisse mälusse. Niimoodi rännates avaned küttide ja korilaste kutsele enda sees. Saad osakese nende elukogemusest, rõõmudest ja muredest.

Meelerahu saabumine

Kella ühe paiku oli ülejäänud kamp unne suikunud. Proovisin minagi uinuda, kuid und ei tulnud. Väljas oli selleks liiga ilus. Jäin vaikselt loodust silmitsema, samas tajudes tavailmast kaasa tulnud ärevust. Vaatasin kella ja mõtlesin, et päikesetõusuni on veel hulka aega. Kuidas ma selle aja üle elan- mida ma nii kaua teen? Lisaks hakkas ka kergelt jahe- märjad jalad andsid tunda.

Kuid tasahaaval, märkamatult, hakkas rahu ligi hiilima. Just nii, nagu järve kohale oli tekkinud kerge udu, mis aegamisi üle järve voogas. Alguses ühte pidi, pärast vastupidi. Saatjaks täiskuu, mis andis oma panuse müstilise hetke loomisse.

Maailm peatub

Kuni saabus hetk, mil kogu maailm näis seiskuvat. Linnud lõpetasid laulmise, sääsed pinisemise ja mõtted taandusid. Alles jäid vaid suur vaikus ja rahu. Imetlus elu ees. Kell kadus meelest ning tundsin, et olen lõpuks tagasi. Seal, kus tegelikult tahan olla. Keskmes, ühenduses, maandatud. Ilma pideva mõtlemise ja muretsemiseta. Tundes suurt tänutunnet elu eest, mis meile on kingitud.

Vaikus öös

Kolme paiku ärkas kaasteeline Hembo, kes läitis väikese lõkke. Nautisime selle soojust ja elavust. Järgmine tund läks linnulennul. Taevas muutus kiirelt heledamaks ja linnulaul kajas üle looduse.

Ärkamine

Veidi enne nelja äratasime ülejäänud kamba päikesetõusu imetlema. Loodus avas end meile täies ilus. Üle järve voogas paks udu, mida soojendas tõusva päikese kuldne valgus. Istusime ja nautisime seda loodusfotograafide märga unenägu- ilusamat hommikut on raske ette kujutada.

Päike on kohe-kohe tõusmas

Vähehaaval rebisime end lummusest lahti ja tegime mõnusa hommikupikniku. Üks osalejatest märkis tabavalt, et pool viis hommikul just väga tavapärane aeg söömiseks ei ole. Tõsi ta on. Kuid öö värske õhu käes, suplus ja õhtune matkamine tegid hommikupudru ja muud ampsud äärmiselt maitsvaks. Märkasin maitseid, mida muidu ehk ei märkagi. Pikniku lõpetasime mõnusa rabateega, mille koostisosad jäägu raba teada.

Hommikupiknik

Uuena tagasi

Enne tagasiteed nautisime varahommikust rabasuplust, pesemaks maha viimasegi väsimuse. Vesi oli nagu vannis- auras värske õhu käes ja paitas meid pehmelt. Tagantjärgi tundub uskumatu, millist naudingut nii lihtne “asi” pakkuda võib.

Ujumiskohas

Tagasiteel läbi metsade ja niitude märkasin, kuivõrd erineva inimesena ma naasin. Rappa minnes oli pea pulki ja küsimusi täis. Naastes olin aga aru saanud, et see kõik oli vaid illusioon, mis ei vii kuhugi. Olin lihtsalt kulutanud enda (mõtte)energiat, püüdes tulevikku välja mõelda. Selmet tunda rõõmu praegu olemasolevast ja keskenduda sellele, mida tänane pakub.

Tagasiteel

Teiste jaoks olid aga olulised uue kogemuse ja rahutunde saamine. Mitmedki ütlesid, et tahavad seda peagi korrata.

Lõpetuseks tänan nii kokku tulnud seltskonda kui ilmataati, kes meid hoidis!

Visioonirännak augustis

Kui tahad ka ise midagi taolist kogeda, siis 6-9 augustil toimub Võrumaa metsades Visioonirännak. Oled teretulnud kaasa rändama ja loodusest osa saama!

Visiooonirännak 2021

Ilusat juuli algust!
Ain