Õnnelikku elu noortega loomas

Alles ma kekutasin tuttavatele, et selle aasta üks raskemaid väljakutseid on selja taga. Tegelikult oli see soojendusharjutuse ees ootavale. Mainitud väljakutse (Väärikate Ülikoolis esinemine) oli justkui üks lühike võistlus. Selle nimel sai küll mitmeid kuid ette valmistatud, kuid esinemine ise oli lühike ja rõõmus pingutus. Novembri viimasel nädalal oli aga tegu terve maratonide sarjaga- sain pika nädala gümnasistidega õnneliku elu loomise nimel töötada. Oli see alles nädal!

Esmaspäev– oli väga äge ja loomingulises energias päev. Saime rõõmsasti tuttavaks, sättisime nädala plaanid paika ja tegelesime pika plaani ehk unistuste loomisega terveks eluks. Lisaks jagas Maria Mettas TaevaniMaani meistrikojast jagas enda eluteed ja meistrikoja sündimise lugu, mis läks paljudele hinge.

Teisipäev oli eelmise täielik vastand- olin ise hommikul väga väsinud ja noored veel kustunumad. Õnneks tuli Ringa Maripuu karjääricoachina appi ja aitas päeva edukalt poole peale vedada Tegelesime karjääri planeerimise ja eneseanalüüsiga, mis tundus paljude jaoks paras pingutus olema. Õhtul vedasin jalgu väsinult kodu poole ja mõtlesin, et igale õpetajale tuleks medal anda– niivõrd läbi võttis see päev mind. Mõtlesin, kuidas küll õpetajad seda iga päev ja aastaid suudavad teha? Ja et jäägu see nädal viimaseks korraks- mina enam selliseid asju ette ei võta.

Kolmapäeval saime rabas käia ja vaadata, mida loodus meile õpetab. Hommikul olid noored ikka väga väsinud, kuid pidasid vapralt vastu, isegi kui läbisime rasket pehmet maastikku. Mõned korrad küll küsiti, kaua veel, kuid sellestki saime üle. Omajagu õpetlik oli kõige suurema takistuse ilmnemine enne sihtpunkti jõudmis. Just nii nagu tavaeluski eesmärkideni jõudmisel. Rabast tagasi jõudes olid kõik korralikult väsinud kuid õnneks ootas väike puhkus ees.

Neljapäev möödus palju paremas meeleolus ja oli näha, et ka noored avanesid. Ühelt poolt aitas kaasa veidi hilisem alustamine hommikul. Teisalt hakkas selleks ajaks ka usaldus tekkima ja grupiharjutused läksid päris elavaks. Ühel hetkel proovisime ühte sügavamat meeleharjutust, mida naljaga pooleks kosmosetripiks kutsun. Hea oli näha, et vähemalt pooled said ree peale- on ju tegu harjutusega, mis ka paljudele täiskasvanutele alguses väljakutsuv võiks olla.

Reede hommikul tajusin sees kerget kurbust- noored olid nädalaga südame külge suutnud kasvada. Peale soojendusharjutusi vaatasimegi, kuidas ära tunda abivajajaid ja neid aidata. Isegi kui teema ise oli tõsine, läks arutelu väga aktiivseks ja visati rõõmsalt naljagi. Vaatasin et vau, sellise pundiga oleks suisa lust edasi töötada. Kuid lõpu osa oligi peagi ees- noored said esitleda nii oma koostöö projekte kui tegime ka individuaalsete lõputööde kaitsmise.

Kokkuvõte

Kui nädal kokku võtta, siis kõige südantsoojendavamad olid kaks asja:

  • Noorte maailmavaade- selles oli nii teistest hoolimist ja mõistmist kui ka soovi maailm paremaks teha.
  • Õppetunnid- igaüks oli midagi olulist üles noppinud. Ja seda pigem olulise elutarkuse või –kogemusena kui lihtsalt huvitava teadmisena, mis peagi meelest läheb.

Lahku minekus oli nii rõõmu kui ka väikest lahkumisvalu. Tunnistasid mõned nooredki, et kahju kohe, et nädal läbi saab ja et järgmine aasta võiks uuesti teha. Kasvõi teise nime all, et saaks samade teemadega edasi minna.

Õppetunnid endale

Minu kui inimeste arengu toetaja jaoks oli kogu see nädal äärmiselt õpetlik, tuues kolm olulist taipamist:

  • Arvasin, et olen juba piisavalt küps ja ei sõltu teiste arvamusest. Kuid noortega töö tõi välja, kui oluline on mulle teiste tagasiside. See ilmselt tegigi nädala nii raskeks- maru keeruline oli noortest aru saada, kas ja mis neile meeldib või ei meeldi. Alles viimasel päeval saadud tagasiside andis indu jätkata.
  • Enda koolihirmud lapsepõlvest- tuli välja, et need olid osaliselt lõpuni läbi töötamata. Kasvõi see, kuidas olen peljanud mõningaid minu teemadest mitte huvitunud „kõvu mehi.“ Küll püüdsin neile meeldida ja kaasata, kuid ei midagi. Alles siis, kui lasin sellest soovist lahti, hakkasid asjad muutma, pinge lahtus ja ka kõvad mehed tulid kaasa.
  • On ääretult lihtne välise käitumise järgi teha ekslikke järeldusi- a la see tüüp ei hooli üldse või teda ei huvita vmt. Tegelikkuses aga tuli välja, et pealtnäha karmi välimuse ja käitumise taga olid peidus väga soojad ja hoolivad inimesed. Vahel nad lihtsalt ei oska või taha seda välja näidata. „Rohkem usaldust!“ võtsin endale kaasa.

Miks ma kõigest sellest üldse kirjutan?

Kõigepealt tahan tänada ja tunnustada noori- räägitakse ju, et elavad nad vaid digimaailmas, on lumehelbekesed, kes ei viitsi pingutada, ei suhtle enam jne. Tegelikkuses on nendes aga maailmast hoolimist ja soovi maailm paremaks muuta kaugelt enam kui paljudes täiskasvanutes.

Tahan innustada teisigi jagama enda kogemusi ja elutarkust noortega- kust nad muidu ikka õpivad. Ka sel nädalal noppisid nad täiskasvanute lugudest olulisi mõtteteri üles. Lisaks on see hea võimalus testida, kui küps sa ise oled. Noored suudavad väga edukalt sinu kitsaskohad üles leida ja neile vajutada, tuues seni peidus olnu esile.

Kuidas noorteni jõuda? Üks lihtne moodus on Tagasi Kooli algatus, kus saad lühema formaadiga kätt proovida. Küllap sealt hakkavad ka pikemad variandid hargnema, kui soov selleks on olemas.

Mõnusat kasvamist meile kõigile!

Ain Mihkelson

Väärikatele õnne valemist rääkimas

Eile sai ühele poole üks minu selle aasta suuremaid väljakutseid. Olin päris mitu kuud selleks ette valmistunud, kätt väristanud ja aeg-ajalt kerget hirmugi tundnud.

Juba hommikul hakkas pinge kõhus üles kruvima, jõudes lõunaks haripunkti. Õnneks aitasid teel Türile tehtud hääle-, keskendumis- ja lõdvestuspraktikad, nii et kohale jõudes oli hea rõõmus ja rahulik olla. Nii kuni esinemise lõpuni välja

Mis selle siis nii raskeks minu jaoks tegi?

1) Rääkima kutsuti paarisajale väärikale (loe targale) inimesele. Mõtlesin pikalt, mida on mul endast palju elukogenumatele rääkida?
2) Mulle kohe üldse ei meeldi loenguformaat. Saati siis poolteist tundi jutti rääkimist-ise pean end lühikese jutu meheks. Kuidas ma ikkagi hoian huvi nii pikalt üleval?
3) Slaidide kasutamine- viimased 3 aastat on õnnestunud neid vältida, nüüd aga pidin ikkagi kasutusele võtma.

Milline see õnne valem siis on?

Rääkisime nii läänemaade positiivse psühholoogia koolkonna õpetustest kui ka idamaade õpetustest.

Positiivse psühholoogia järgi võib õnne toovad kogemused laias laastus kaheks jagada:

  • Naudingud– olgu selleks siis hea söök, jook, seks või mõni muu kehalist või vaimset naudingut pakkuv kogemus. Need on lihtsamad, kuid samas ka  üürikesed moodused õnneni jõudmiseks. Nauding läheb peagi mööda ja kordumise puhul saadav õnne tunne väheneb. Söö näiteks üks jäätis ära- tunne on väga hea. Peale teist ja kolmandat enam ilmselt mitte nii väga ja viiendaga on juba vastupidi.
  • Rahulolu– enda pingutusest saadav nauding, nii öelda tipukogemused. Mida suurem pingutus, seda suurem ka õnnetunne. Sedalaadi rahulolu kestab kauem ja kordumise puhul ei ole kahanemine nii märgatav kui naudingute puhul.

Idamaadest sai räägitud budistlikust maailmavaatest ja Dalai Laama õpetustest.

Dala Laama toob välja rõõmu kaheksa tugisammast. Tegu on pigem inimese sisemiste kvaliteetidega ja nende välja poole elamisega.

Rõõmsa elu kaheksa tugisammast jagunevad kaheks

Meele omadused:
  • Suhtumine olukorda– kuidas ma olukorda ja maailma näen, suurema pildi nägemine ja tähenduse leidmine juhtunule;
  • Alandlikkus (humbleness i.k.) ja enda tajumine suure terviku osana, mõistes samas enda olulisust terviku loomisel;
  • Huumorimeel ja enda mitte väga tõsiselt võtmine, ka enda eksimustesse ja nõrkustesse huumoriga suhtumine;
  • Heakskiit– kõigi tänamine ja hindamine nende pingutuse ja hea töö eest;
Südame omadused:
  • Tänulikkus kõige selle eest mis on- ka lääne uuringute järgi on just tänulikkus üks kõige suurema mõjuga kogemusi inimeste õnnetundele. Head näidet saad siit vaadata- mind aitab see alati õigele lainele tagasi.
  • Andestamine– nii endale kui teistele minevikus juhtunu eest- me kõik eksime;
  • Kaastunne– kõige elava suhtes, nii inimeste, loomade kui taimede suhtes;
  • Lahkus ja selle kolm moodust: 1) materiaalne andmine, 2) hirmust vabanemise andmine (mis võib tähenda kaitset, nõustamist või tröösti) ja 3) vaimne andmine, mis võib tähendada tarkuse andmist, moraalseid ja eetilisi õpetusi, ka inimeste aitamist, et nad oleksid õnnelikud ja tuleksid endaga paremini toime.

Aga minu enda õnne valem?

Mulle meeldib mõelda, et õnne valemis on nagu tordis neli suurt tükki ja üks kirss kõige peal. Neli torditükki, mis aitavad õnnelikuna elada:

  • Keha– piisav liikumine, tervislik toitumine ja korralikult välja puhkamine;
  • Süda– head suhted teiste ja endaga ning rõõmsate emotsioonide ellu lubamine;
  • Vaim– aju vormis hoidmine, pidev õppimine ja õpitu kasutamine ning teistelegi edasi andmine;
  • Hing- selle tegemine, mida su hing tõeliselt igatseb, mida oled siia ilma tulnud kogema ja looma.
Kirsiks tordi peal on teiste aitamine

Tuleta korraks meelde, kui oled kedagi isetult, heast südamest aidanud. Kuidas sa end pärast tundsid? Tõenäoliselt õnnelikumana kui enne. Niipea, kui meie tähelepanu nihkub enda väiksemalt minalt ja nii suurena tunduvatelt isiklikelt probleemidelt teiste teenimisele, muutub ka sinu õnnetase.

Praegu on minu sees meeletult hea tunne ja sügav tänulikkus selle võimaluse eest. Tänud Kristina Gudinasele kutsumast ja Väärikate Ülikooli inimestele sooja vastuvõtu ning innustava tagasiside eest!

Rõõmsaid päevi kõigile ja teistegi inimeste elu õnnelikumaks tegemist!

Ain Mihkelson

Toidupangaga rabas

Augusti lõpus sai Toidupanga inimestega tehtud üks mõnus päev looduses. Eesmärk oli korraks aeg maha võtta, puhata ja seejärel juba mõelda, kuidas saaks veel paremini. Kuidas jõuda rohkemate inimesteni ning teha oma tööd paremini.

Saime käia nii rabas kui ronida suure kivimüraka otsa, teha mõnusa ampsu Pieti kodus kui tähistada ka Marie sünnipäeva.

Peale ametliku osa ehk väikese mõttekoja lõppu tehti meile ka mõnus tiir Kolga mõisas.

Kõige rohkem inspireeris mind aga ikkagi Toidupanga inimeste soov aidata ja oma tegevusega leevendada teiste kannatusi. Jõudu ja jaksu teie tegemistesse!

 

 

Hirmust hoolimata

Lugu sellest, kuidas hirmust hoolimata hakkama saada.

Minu suurim hirm.

Aastaid tagasi mõtlesin, mis on minu jaoks kõige õudsem asi üldse, millega võiksin kokku puutuda? Silme ette kangastus konverentsil esinemine. Täiesti võõrastele inimestele. Ja just nimelt rääkimine, nii et see oleks ka huvitav kuulata. Mõni nädal tagasi saigi see teoks ja nüüd on hea oma kogemust jagada.

Kevad 2016. Aasta, mille võib tagantjärgi tinglikult nimetada ka hirmude ületamise aastaks. Ja nii saigi mõeldud, et äkki nüüd olen selleks väljakutseks valmis. Millal siis veel, kui mitte praegu? Läks ainult veidi aega mööda, olin just Pärnust konverentsilt coachimast tulnud, kui tuli kõne. Et sügisel toimub koolituskonverents ja äkki ma tahaksin juhtimisest rääkima tulla. Kuna emotsioon oli kõrgel, siis ütlesin kõhklematult JAH- küll sügisel vaatan, mis ma sellega teen.

Kohtumine hirmuga

Käes on sügis, kohtumine korraldajatega ja karm reaalsus koputab uksele. Viimane aeg on mõtlema hakata, millest ja kuidas ma räägin.

Alustuseks tulin tagasi oma lemmikpraktika juurde hirmust üle saamiseks. Õhtuti hakkasin vaimusilmas ette kujutama, kuidas ma seal esinen. Ja eelkõige, mis tundega ma seda teen: olen enesekindel, rahulik, rõõmsameelne, avatud, silmad säravad jne. Isegi sinnamaani välja, kuidas inimesed võiksid istuda ja kuidas ruum umbes välja näeb (siin on küll oluline väike paindlikkus säilitada). Ja nii ikka päris mitmel õhtul järjest, kuni isegi uskuma jäin. Kui tunne hakkas tulema, oli edasine juba tavapärane ettevalmistusprotsess.

Nädalajagu enne esinemist hakkas kõhus jällegi keerama kergelt- hirm andis märku. Abiks olid jällegi nii hingamisharjutused kui visualiseerimine. Ja nii ka viimasel õhtul.

Esinemispäeva hommik. Ühelt poolt kõhus kergelt kripeldab. Samas on ka mingi kindlus hinges, et kõik, mis saab teha, on tehtud, ja nüüd tuleb lihtsalt usaldada. Seda, mis tuleb.

Jõuan kohale ja õnneks teevad mitu kõnelejat enne mind erinevaid kohaloleku ja keskendumisharjutusi. See aitab ka mul ennast enam-vähem maandatuna tunda. Kui neid aga ei tehta, võta endale ise koht ja aeg, et end teadlikult mõne hea lihtsa hingamisharjutusega maha rahustada.

Ning ongi aeg “lavale” minna. Algus läheb enam-vähem kindlalt hea tundega, kuid seejärel tunnen, et närv tuleb ikkagi sisse. Üks põhjus kindlasti ka teema- teen kogu seltskonnale ühte visualiseerimisharjutust. Pole nii suure seltskonnaga enne sellist sügavamat tehnikat ju teinud.

Kahestumine?

Ja siis juhtub mõnusalt skisofreeniline olukord. Ühelt poolt räägin ja olen kohal ja keskendunud. Ja teisalt vaatlen end justkui “kõrvalt”, märgates, kuidas üks jalg tahab värisema hakata. Ja siis tahab hääl värisema hakata. Ja siis kõhus kripeldama. Ja nii kui teine mina seda märkab, surun jalad kindlamalt maha ning räägin edasi. Ehk siis viin ennast nn heatahtliku vaatleja positsiooni, kes mängu juhib ja jälgib.

Tõmban otsad kokku, vastan küsimustele ja saan kergendatult ohata. Uhh, tehtud 🙂 Nii hästi või halvasti kui seekord oskasin. Oluline on ju eelkõige kogemuse saamine ja õppimine seeläbi. Nii enda kui teiste jaoks.

Õppetunnid minu jaoks:

  • Küsi, ja sulle antakse. Just seda, milleks antud hetkel valmis oled.
  • Kui võimalust pakutakse, haara sellest kohe kinni. Pärast mõtled, kuidas sellega hakkama saad.
  • Visualiseeri juba eelnevalt ülesande edukat sooritust. Mida suurem väljakutse, seda pikemalt ette ja rohkematel õhtutel. Minu jaoks töötab hästi õhtuti enne magamaminekut aga katseta ise.
  • “Võistluspäeval” võta ka hommikul aega, et end nii vaimselt kui füüsiliselt tippvormi viia:
    • puhka korralikult välja;
    • tee hommikul keskendumis ja kujustamisharjutused, samuti on joogapraktikad väga head;
    • söö kergelt;
  • Enne esinemist või “võistlust” tee keskendumis ja hingamisharjutused end amaha rahustamiseks;
  • “Soorituse” aeg jälgi teadlikult (veidi kõrvalt, kui saad) nii ennast kui teisi;
  • Peale “võistlust” õnnitle end ja tee kokkuvõte, mis läks hästi ja mida saad järgmine kord paremini teha.

Lõpetuseks tänud:

  • Helen Kõrgesaarele, kes julges mulle seda võimalust pakkuda.
  • Pärnu Konverentside meeskonnale, kes tegi kogu ettevõtmise ka esinejatele nauditavaks.
  • Kuulajatele, kes mu viisakalt välja kannatasid ja kaasa töötasid.

Mõttekäigud- avaürituse muljed

Mõttekäigud- veidike “ajalugu”

Kogu lugu sai alguse 2016 suvel, kui mõtisklesime Ruti ja Triinuga, kuidas coachingut veelgi laiemale seltskonnale pakkuda. Töötab see ju väga ägedalt ja ei tahaks head asja vaka all hoida.

Mõttekäigud logo
Mõttekäigud

Ühel hetkel, vist peale looduscoachingust rääkimist, tekkis idee teha midagi “linnarahvale”. Mis oleks samamoodi teistmoodi keskkonnas, sisaldaks liikumist ja samas ka coachingu tehnikaid. Ning mida saaks teha veidi suurema seltskonnaga, et saada ka grupisünergia ettevõtmist toetama.

Ei jäänudki muud üle, kui katsetasime enda peal järgi, jalutades loomaaias ja pannes tähele, mis töötab ning mis mitte.

Avaüritus

Ma ei tea kuidas teistel, aga mul endal oli küll väike närv sees. Mõttekäigud oli uus asi ikkagi ja ei tea ju, kuidas grupp kokku hakkab töötama. Lisaks oli ka ilm higissügisele kohaselt jahe- osa tegevusest oli meil õues planeeritud. Kuid kartused olid asjatud- juba esimeste inimeste saabumisel sain aru, et kokku on tulnud väga äge seltskond. Kokku tulnud 13 inimest olid just need, kes sel hetkel pidid tulema.

Ruti juhatamisel tegime toreda avaringi ja inspireeriva tutvumise. Minnes kohe veidi sügavamale, kui tavalise “smalltalkiga”. Ja juba järgneski enda teema valik, iseseisev töö sellega ja enda soovitust “video” vaatamine. Viimane andis mõnusat energiat ja sära kuhjaga.

Empaatilise lambiposti meetod

Seejärel tuli harjutus, mida ma ise kõige rohke olin peljanud- empaatilise lambiposti harjutus loomaaia territooriumil. Kuidas see uudne harjutus ikkagi võõraste inimeste peal toimib? Kas inimestel külm õues külm ei hakka? Ja kas nad ikka saavad, mida tulid otsima? Kuid juba esimene pilk jalutuskäigult saabujatele kummutas kõik minu mured. Vastu vaatasid õhetavate põskedega naerul näod, täis energiat ja tegutsemislusti.

Siinkohal tagasiside osalejatelt lambiposti meetodile:

  • Väga huvitav kogemus teist teadlikult kuulata.
  • Pikk aeg töötas väga hästi.
  • Hästi võimas kogemus!
  • Minule meeldis väga! Sain teisest aru ja sain ka endaga paralleele tõmmata.
  • Täitsa suudangi kuulata! Ja see rahustab mind, kui teadlikult kuulan.
  • Unustasin teise täitsa ära, nii kirglikult kuulasin!
  • Sain oma küsimustele vastused.
  • Sain vastused, mis ma tegema pean.
  • Üllatav, kui palju jõuab rääkida, kui teine vahele ei sega.
  • Sain aru, et see lahendus on õige, mille peale olen mõelnud.

Paarides töö

Et asjale hoogu ja mõõdet juurde anda, läksime edasi peercoachinguga. Ja ka see töötas sama hästi. Puhas rõõm oli vaadata, kui süvenenult ja asjalikult inimesed üksteist kuulasid ja toetasid. Olgu siinkohal ka osalejate tagasiside jällegi välja toodud:

  • Hästi nautisin seda protsessi, kui sain iseendast vastuseid leida. Sain plaani kokku, kuidas edasi minna. Minule väga kasulik!
  • Minul on igal juhul vastus olemas, mida teha- lähen koju ja hakkan tegema!
  • Sain sellise vastuse, mida ise ka ei oodanud.
  • Väga põnev oli ja hästi õpetlik kuulata.
  • Vastused on sees olemas. Kui need välja ütled ja kirja paned, on mõju palju tugevam
  • Hullult meeldis tulevikus olla, kus kõik oli juba tehtud ja hästi. Tahtnuks lindistada, mida kõike lubasin ja rääkisin.
  • Jube hea oli võõrale inimesele rääkida.

Mõttekäikude kokkuvõte

Oligi päev märkamatult õhtusse jõudnud. Täis jagamist, rõõmu, mõnusat energiat, usaldust ja loomist. Küsisime lõpuringis igalt osalejatelt Mõttekäikude kohta ka kokkuvõtva märksõna. Siin need on:

“Selgust toov, huvitav, aktiivne, julgustav, värskendav, 3 x tänulik, inspireeriv, toetav, edasi viiv, üllatav, rõõmustav, maandav, selgust toov, külmetav, rõõmu toov, praktiline, usaldav.”

Kui tahad lugeda mõnede osalenute endi poolt kirja pandud pikemaid muljeid, siis leiad need siit.

Puhas rõõm oli vaadata Mõttekäikudel avanenud lahkujaid- täis rõõmu, kindlust, selgust ja tegutsemistahet.

Õhtul koju sõites valdas mind ennast mõnus rahulolu ja õnnelik tunne hea pealelõuna üle. Ning siiras tänutunne kõigi osalenute ja eriti Ruti ning Triinu ees, kes tegid suure osa ettevalmistavast tööst.

Tänud veelkord kõigile kaasalööjatele ja Rutile ning Triinule!

Mõttekäigud
Mõttekäigud

Kui see jutt sind kõnetas, siis järgmised Mõttekäigud toimuvad 25.01.2017. Lisainfot leiad Facebookist siit.

Ilusat sügist!

Ain

Mis mõte on minu tööl?

“Miks ma seda tööd teen? Ja kellele ning mis kasu sellest üldse on?”

Vahel võivad sellised küsimused inimesi tabada. Eriti kui sa töötad mõnes suuremas organisatsioonis ja otse klientidega kokku ei puutu.

Teadlased on uurinud, mis mõjutab inimeste motivatsiooni tööl. Kunagi arvati, et piitsa ja prääniku meetod toimib hästi. Peaga tööd tegevate inimeste puhul mõjub see tulemustele aga hoopiski pärssivalt.

Mis siis motiveerib?

Uuringute järgi on kolm tegurit, mis inimesi motiveerivad:

  • Autonoomia ehk võimalus ise otsustada, mida ja kuidas ma teen;
  • Meisterlikkus ehk töö käigus arenemine ja kasvamine;
  • Töö tähendus ehk aru saamine, mis kasu minu tööst on (lisaks palgale).

Pikemalt võid vaadata näiteks siit.

Pead murdmas
Pead murdmas

Sügise alguses tegimegi laheda vabamas vormis töötoa ühele Swedbanki meeskonnale. Eesmärgiga saada selgemaks:

  • Mida me ikkagi oma klientidele tahame pakkuda?
  • Mis on selle mõju, ka laiemas ja pikemas perspektiivis?
  • Millised on minu enda väärtused?
  • Kuidas kõik need kokku siduda üheks tervikuks?
Loovus välja
Loovus välja

Kokkuvõttes oli lahe päev- täis tuliseid diskussioone ja peamurdmist, nalja ja naeru, loomingulist mõtlemist, veidi näitlemist ja üksteise tundma õppimist.

Lõpptulemus- paika said nii vastused küsimustele “kes me meeskonnana oleme?” ja “mida me pakume?” kui ka uued tegevused räägitu ellu viimiseks.

Tänud kõigile osalejatele!

Kui tahad teema ise läbi mõelda, küsi endalt näiteks- mida minu töö annab:

  • Mulle endale;
  • Minu lähedastele;
  • Kogukonnale;
  • Inimkonnale;

Tee kohe nii pikk nimekiri, kui loovus lubab. Iga punkti kohta vähemalt 10 asja.

Ja seejärel, mida saaksin oma töösse lisada või ära jätta, et iga päev läheks täie ette?

Kui kipud aga jänni jääma ja pilt on ikka hall, anna Ainile märku. Leiame koos lahenduse.

Raplamaa Ettevõtjate Mentorklubi hooaja lõpetamine

6. juunil oli ühtaegu rõõmus ja kurb sündmus. Tõmbasime joone alla Raplamaa Ettevõtjate Mentorklubi selle aasta hooajale. Võõrustajaks alati sõbralik ja energiline Maria TaevaniMaani meistrikojas.

Ekspordi koolitus

Henton Figueroa ekspordist
Henton Figueroa ekspordist

Enne kokkuvõtvat osa tegi Henton Figueroa talle omasel vahetul moel ekspordi-impordi alase koolituse. Tänu pikale kogemusele oli tal varrukast puistada lahedaid näiteid ja anekdootlikke juhtumeid.

Kolm kõige olulisemad nopet tema jutust  minu jaoks:

  1. Kui sa oled kliendiga samast potist söönud ja veini jaganud, on ka kliendisuhe hoopis teine. Tänu sellele võidavad mõlemad osapooled.
  2. Kiirus on mängu ilu– kui sa liiga pikalt mõtlema jääd, kaotad kliendi konkurentidele.
  3. Unikaalsus– kui sa ei ole just suurtootja, defineeri oma nišš ja paku sinna teistest eristuv toode/teenus. Nii väldid ka hinnasurvet.

Kokkuvõtted

Peale Hentoni koolitust sain toetada Mentorklubi projektijuht Riinu hooaja kokkuvõtmisega.

Rühmatöö Raplamaa MK lõpumoodulis
Rühmatöö Raplamaa MK lõpumoodulis

Kõigepealt tegime “lõpueksami”, tuletades meelde, kes mida õppis kuue koolituse käigus. Rõõm oli tõdeda, et igast koolitusest oli leitud kasulikku, mis oli isegi mitu kuud hiljem veel meeles.

Raplamaa MK "lõpueksam"
Raplamaa MK”lõpueksam”

Seejärel sai üle vaadatud, kuivõrd läksid täide ootused, millega programmi alustasime. Kõige rohkem punkte kogusid uute kontaktide saamine, eneseareng ja uute mõtete saamine. Selle järgi tundub, et Mentorklubi täitis oma eesmärgi.

Alustades olid meil ka omad ootused väärtuste ja õhkkonna osas. Tulemused? Küsitluse järgi sai palju nalja ning valitses avatud, sõbralik ja vaba õhkkond. Ehk siis kokku sai täpselt selline seltskond, kellega on mõnus koos õppida ja maailma asju arutada.

Diplomit üle andmas
Diplomit üle andmas

Õhtu lõpetas Janek, andes osalejatele pidulikult diplomid ning maitsev õhtusöök pani kirsi tordile.

Raplamaa Ettevõtjate Mentorklubi diplom
Raplamaa Ettevõtjate Mentorklubi diplom

Siinkohal suured tänud Raplamaa RAEK’le ja Riin Pallonile Mentorklubi ellu kutsumise eest! Samuti kõikidele vahvatele klubikaaslastele- nii mentoritele kui menteedele!

Eesti Mentorite Koja Kevadseminar 2016

“Mulle väga meeldis- nii ajurünnak, külalisesinejad, koht ja muidugi ka visuaalne lähenemine! Super hea tase! Väga hea tunne jäi üritusest!”

Niimoodi võttis üks osalejatest Kevadseminari kokku. Ja teine lisas:

See seminar oli eriline ja väga hea igas võtmes. Ma ei mäleta, et ma mõnelt koolituselt oleks saanud nii palju energiat juurde.”

Mis siis juhtus?

Janeck ja Ain Kevadseminaril
Janeck ja Ain Kevadseminaril

31. mail toimus EMK Kevadseminar NO99 teatris, mille peavedajaks oli Janeck Uibo. Minul oli rõõm toetada Janeckit EMK visiooni ja tegevusplaani grupitööde vedamisel. Kuna seltskond oli äärmiselt lahe, läksid ka grupitööd vägevalt.

Ain EMK Kevadseminaril
Ain EMK Kevadseminaril

Ideid tuli nagu külluse sarvest ja ka tegevused, kuidas soovitud eesmärgini jõuda, said kirja.

Grupitööde jagamine
Grupitööde jagamine

Peale EMK visiooni ja tegevuste selgemaks saamist oli aeg kutsuda lavale korüfeed- Valdo Kalm ja Marina Kaljurand.

Valdo Kalm

Valdo Kalm EMK Kevadseminaril
Valdo Kalm EMK Kevadseminaril

… jagas talle omasel muhedal moel enda juhikogemusi. Kolm sammast, mis mulle kõlama jäid:

1) Väärtuste põhine juhtimine
Me oleme kõik erinevad ja see on ok. Käitumine peab juhtides olema väärtustele vastav, siis käituvad ka töötajad samamoodi.

2) Juhtimine peab olema visioonile ja  eesmärkide suunatud – inimesed tahavad näha, kuhu poole nad liiguvad.  Juhid peavad selle looma ja see peab olema inimeste jaoks inspireeriv. Juhtide puhul on tähtis terviku tajumine ja selle seletamine töötajatele. Vastus küsimusele “Miks?” on oluline.

3) Inimeste motiveerimine– hoida tuleb inimesi,  kelle väärtused on paigas ja kes suudavad ka tulemust teha. Mentorlus on hea vahend inimeste ja juhtide arendamiseks. See on tema jaoks üks sümpaatsemaid meetodeid aga ainult sellesse ei saa kinni jääda.

Marina Kaljurand

Marina Kaljurand EMK Kevadseminaril
Marina Kaljurand EMK Kevadseminaril

… võttis seejärel sõnajärje üle, esinedes äärmiselt vahetul ja inimlikul moel. Mõned mulle olulisemad mõtted Marinalt:

1) Töötajate ära kuulamine– tule oma variantidega, mitte ära jää kurtma või nukrutsema, kui mingi asi tuksi läheb.

2) Meeskonnana tegutsemine- kui otsus on tehtud, siis tegutseme selle järgi ja ei vingu. Vajadusel otsustame ümber, kui esimene otsus oli vale.

3) Proriteedid on olulised.

4) Tunne ennast ja ole autentne- eriti keerulistel aegadel ja otsuste tegemisel.  Siis sind usutakse ja usaldatakse.

5) Suhtlemine on kõige alus– otsi liitlaseid ja ehita sildu. Kodutöö enne kohtumist on oluline- otsi jää sulatamiseks midagi, mis mõlemat osapoolt isiklikul tasandil ühendab.

6) Oskus õppida uusi asju ja leidlikkus viib edasi.

Valdo ja Marina duett

Valdo Kalm ja Marina Kaljurand EMK Kevadseminaril
Valdo Kalm ja Marina Kaljurand EMK Kevadseminaril

Päeva lõpetas Valdo ja Marina arutelu ja küsimustele vastamine. Koos moodustasid nad väga laheda paari, mida oleks tahtnud veel pikemalt kuulata.

Õhus oli lahedat energiat, ehedat elutarkust ja mõtete tulevärki. Kõige rohkem diskussiooni tekitas küsimus, miks on naisi kõrgetel kohtadel nii vähe. Valdo mõttena jäi kõlama, et naised on veidi alalhoidlikumad riske võtma, juba evolutsiooniliselt. Marina ei tahtnud sellega nõusse jääda, arvates, et oluline osa on sellel, kuidas me tüdrukuid juba väiksest saadik kasvatame. Küllap on õigus mõlemal.

Küll aga nõustusid mõlemad, et kui naine on kaasatud läbirääkimistesse, on pikaajaline tulemus parem.

Päeva kokku võtma sobib Marina mõte, et inimestega suhtlemine oma raamist väljas annab energialaksu. Ja nii see oligi, kui inimeste tagasusidet uskuda.

Kati Orav visualiseerimas
Kati Orav visualiseerimas

Kirsi tordile lisas Kati Orav, kes talletas päeva jooksul räägitu paberile. Soovitan soojalt Katit kaasata oluliste suurte arutelude talletamiseks. Tema töö tulemusena jääb maha jälg, mis kõnetab kõiki ja on lihtsalt hoomatav.

EMK Kevadseminari kokkuvõte
EMK Kevadseminari kokkuvõte

 

Juhi enesearengust Raplamaa Mentorklubis

Mõisamaal
Mõisamaal

18. mail saime järjekordselt kokku Raplamaa Ettevõtjate Mentorklubis, Mõisamaal Väikese Jalajälje kogukonnas.

Raplamaa MK Mõisamaal
Raplamaa MK Mõisamaal

Seekord sain aidata mõtiskleda teemal juhi eneseareng, mis sobis sellesse veidi teistmoodi keskkonda suurepäraselt.

Vaatasime üle olulisemad valdkonnad, mis on juhi isikliku arengu kohalt olulised, ning käisime läbi ka mõisted visioon, missioon ja kutsumus.

Et arutelu ei jääks teoreetiliseks, sai igaüks endale luua oma isikliku tulevikupildi. Kohe päris füüsilisel kujul. Sellisel moel kasvab tõenäosus, et soovitu teoks saab, kordades. Eriti kui tulevikupilti korduvalt üle vaadata ja enda tegevused selle järgi sättida.

Tulevikupilti loomas
Tulevikupilti loomas

Kui pilt oli paikas, oli selle pealt juba lihtne enda missioon sõnastada ning see oma ettevõtte tegevusega siduda.

Õhus oli palju mõnusat energiat ja pealehakkamist, nagu värsketele ettevõtjatele kohane. Tänud kõigile kaasalööjatele selle laheda kogemuse eest!

Labori 3. hooajal joon all

Justkui tellitult läksid ilmad Labori 3. hooaja lõpetamiseks imekauniks.

Nagu ikka, tegime enne ametliku osa algust mõnusa rabamatka, et mõte õigele lainele tuua. Rabavaikuses on midagi müstilist, mis paitab hinge ja toob teadvuse kohale, olevikku.

Laborandid rabas
Laborandid rabas

Ametlikus osas vaatasime otsa õnne teemale ja tegime kokkuvõtteid kogu programmist.

Õnn- tundub küll pehme ja lihtne teema, kuid tegelikkuses võib vahel olla päris keeruline. Käisime üle tegevused, mis seda suurendavad ja töötasime edu/õnnemudeliga, mis annab tervikvaate elule ja õnnele. Ja seda kõike mõnusas vabas õhkkonnas Preeriakojas.

Arutelu Preeriakojas
Arutelu Preeriakojas

Lõpetuseks tegime tagasivaate kogu programmile. Kokkuvõttes jäi kõlama mõte, et seda tuleb kindlasti veel teha. Võimalus kord reedel aega võtta enda jaoks oluliste teemade läbimõtlemiseks oli paljude jaoks hindamatu väärtusega. Rääkimata siis erinevatest muutustest, mis inimesed programmi kestel olid läbi teinud. Igaüks ikka omal moel.

Higitelk peale tseremooniat
Higitelk peale tseremooniat

Kirsiks tordi peal tegime läbi indiaani higitelgi tseremoonia peale ametliku osa lõppu. Kes on käinud, teavad, millest jutt. Kellele ümbersünd, kellele lihtsalt lahe kogemus, millega pikem programm väärikalt lõpetada.

Tänud kõigile osalejatele ja kaasa aitajatele ning ilusat saabuvat suve!

Ain ja Merike