“Õnne juurde ei vii ühtegi teed. Õnn ise ongi tee.”
Buddha
Nädalake tagasi läks üks väike rõõmus seltskond mõnusale matkale. Ilm oli suviselt ilus- päike paistis, sooja oli üle 20C ja puhus korralik tuul. Jahutades just parasjagu ja hoides sääsed piisavalt kaugel.
Alustasime reipa sammuga, kõlas nalja ja naeru. Kuna ilm oli aga imeliselt suvine, ei saanud me kuigi kaugele. Naisinimestel oli vaja nina päikese poole keerata, tagakülg maha sättida ja lasta päikesel enda nina paitada.
Kord uuesti liikuma saanud, saime parasjagu naha soojaks, kui olimegi juba järgmises peatuskohas. Sedapuhku sai rabajärve sisse karatud ja pehmes rabavees sulistatud. Mõne jaoks oli see külm, mõnele täpselt paras. Kuid kõik olid ühel meelel, et peale suplust oli hea värske olla.
Järgnes matka kõige pikem osa, kus siirdusime läbi raba metsa, sealt aasadele ja lõpuks Paluküla mäe otsa. Enne tippu jõudmist aga rabati meid teelt maha. Metsmaasikaid oli tee ääres nii palju, et osad meist ei saanud tükk aega liikuma.
Lõpuks jõudsime siiski ka Paluküla mäe otsa. Siin oli täpselt paras aeg väike söögipaus teha ning jalga puhata. Ja rahulolevalt mõelda, et ei saa just iga päev sellise uhke vaatega kohas kõhtu täita ja silmal puhata lasta.
Tagasitee läks meil oluliselt tempokamalt- kell oli märkamatult üsna õhtusse jõudnud ja kodused juba ootasid. Isegi plaanitud õhtusöögi rabas jätsime vahele. Nagu üks osaleja ütles- päev ise oli niivõrd kosutav, et süüa ei tahtnudki.
Matka lõpetades oli mõnusalt rahulik ja õnnelik väsimus sees. Elu tundus ilus, kõik inimesed nii toredad, ja tundsin, kuidas olen mõneks ajaks jällegi paremaks inimeseks saanud.
Mida teised arvasid?
“Mulle meeldis selle matka ülesehitus. Esialgu sain süveneda iseendasse ja olla täielikult kohal. Kõndisime suuremate vahedega rabas. Suplus rabajärves oli karastav ja ergutav, kuna vesi oli mõnusalt jahe. Pausid olid õigel ajal, nii et sai jalgu puhata ning muljeid jagada. Eriti meeldis mulle matka teine pool kui tagasi jalutasime läbi metsa ja raba. Miks? Sest sain sinuga rääkida põnevatel teemadel ja sind kuulata. See aitas lõppkokkuvõttes enda elu paremini reflekteerida ja lahti mõtestada. Lisaks vähendada muremõtteid tuleviku pärast. Ühesõnaga – võimaldas olla rohkem olevikus ja kontsentreeruda kõigele heale, mis mu elus olemas on. Koju jõudes naeratasin lihtsalt sest soovisin, ja elukaaslane vaatas, et mis mul viga on 🙂
Hea oleks iga kuu selline matk teha, et energiat koguda ja positiivset fookust hoida.”
Risto
“Päev Loosalu rabas- super ilm, mõnus seltskond, tänud! ?. Pea sai täitsa tühjaks- tuul viis kõik mõtted minema. Teinekord jälle!”
Inga
Lõpetuseks- tänud kõigile kaasalööjatele väga mõnusa päeva eest!