Värvilisest elust teisel pool hirmu

Üks minu suuremaid hirme lisaks oma ettevõtte loomisele on olnud kooliõpilastele rääkima minemine. Teate ju küll hirmu loodud kuvandit- tülpinud, telefoni näppivad ja oma asja ajavad õpilased, kellel on rääkijast ükskõik.

Nii nõudis see omajagu eneseületamist ja vaimset ettevalmistust, kuid ühel hetkel olingi põhikooli lõpuklassi ees. Ja kui olin juba kord nende tõelise mure kätte saanud, läks pilt hoopis teiseks.

Minu ees ja minuga koos olid huvitatud, kaasa mõtlevad, loomingulised ja mängulised inimesed, kes olid nõus ka enda hirmudele vastu astuma. Sügav kummardus teie ees!

Mõni nädal on möödas ning rõõm on kuulda, et nad on oma teemaga edasi töötanud ja olukord on jupi maad paremaks läinud.

Õppetunnid minu jaoks, kuidas hirmudele vastu hakata:

  • Tuleta endale eelmisi kordi meelde- hirm maalib alati pildi hullemaks kui asi tegelikult väärt on;
  • Tuleta meelde, miks sa sellele hirmule vastu astud- mida sa selle läbi saavutad või teistele annad;
  • Mõtle läbi, mis on kõige hullem asi, mis võib juhtuda- tavaliselt võib see piirduda ego haavata saamisega, kui sa just ekstreemspordi vmt ei tegele.
  • Loo endale vaimusilmas detailne ideaalkujutis sellest, kuidas sa hirmule vastu hakkad. Mida sa teed, ütled, kuuled, näed ja kuidas sa end tunned selles situatsioonis.
  • Mängi endale seda pilti nii kaua vaimusilmas ette, kuni sa jäädki seda sügavamal tasandil uskuma. Lihtsamatel juhtudel võib piisata mõnest päevast. Suuremate väljakutsete puhul soovitatakse vähemalt 21 päeva jooksu kord päevas see läbi mängida.

Lõpetuseks- hinga sügavalt sisse ja hüppa vette. Küll sa sellest välja ujud- seni oled ju alati ujunud.

 


Posted

in

, ,

by