Miks on nii, et mõni on ühtelugu tõbine? Teist aga tõved peaaegu ei puutugi. Kas sama muster võiks korduda ka vaimse tervise puhul? Mida saame teha, et tugevdada enda vaimset immuunsüsteemi?
Sissejuhatuseks inimese olemusest.
Inimene on ühelt poolt äärmiselt keerukas olend. Erinevate kihtide, soovide ja vajadustega. Teisalt oleme palju lihtsamad, kui arvame. Valdur Mikita tabava ütluse järgi oleme ikka veel “loomult päevasooja ja värskeid puuvilju igatsevad troopikaahvid.“[1]
Paljudes vanades tarkuse traditsioonides räägitakse inimese neljast olemusest või tasandist. Need on justkui tooli neli jalga, mis tooli püsti hoiavad. Järgnevalt käin kõik need üle.
Esiteks- füüsiline tasand- meie keha.
Sageli jääb just meie füüsilise keha kiire elu tõttu unarusse.
Küsi endalt- kui rahul on sinu keha sellega, kuidas sa temaga käitud?Kui palju sa magad? On seda piisavalt? Millise tundega sa ärkad? Kui palju sa värskes õhus liikuda saad? Kui palju sa loodusesse saad?Millist toitu sa sööd? Kuidas see sinu tervisele mõjub?
Miks rääkida füüsisest vaimse tervise juures?
Kujuta ette, et ärkad hommikul väsinult. Kuidas sa siis maailma näed? Musta või helgena? Kui sa oled väsinud ja näljane? Kuidas sa siis reageerid ootamatustele, ärritajatele? Tõenäoliselt näib kogu maailm olema sinu vastu ja pisiasjadki ajavad närvi.
Teine tasand- meie süda ehk emotsioonid.
Kui rahul on sinu süda sinu praeguse eluga?
Kui palju on sinu elus rõõmu, rahu, elevust, tänulikkust, armastust?
Millised on sinu suhted? Iseendaga, kallimaga, lastega, vanematega? Kolleegide ja kogukonnaga?
Milliseid emotsioone sinu ümber olevad inimesed sinus tekitavad?Mida sa ise seltskonda tood?
Sageli õpetatakse meid toime tulema emotsioonidega „kiirabi“ korras. Jagatakse erinevaid tehnikaid (nt sügavam hingamine). Need on olulised, kuid tuleks võrrelda plaastriga, mida häda korral kasutada. Keegi ei käi ju aasta ringi plaasterdatult ringi.
Oluline on mõista enda sügavamaid kihte. Lahti harutada varasest lapsepõlvest pärit traumad, mis meid kummitavad. Sageli pärime oma vanematelt ja vanavanematelt sügavamad hingehaavad. Hüpnoteraapia abil olen jõudnud isegi eelmistest eludest pärit mustriteni, mis on ebameeldivaid emotsioone käivitanud. Olles algpõhjuse ära lahendanud, saad ka korduvatest mustritest lahti.
Seetõttu soovitan soojalt tutvuda enda tumedama, alateadvuses elava poolega. Teha rahu minevikuga, elamaks rahus ja rõõmsalt olevikus. Õnneks on ka Eestis häid terapeute, kes selles toetavad.
Kolmas tasand- meie meel.
Kutsutakse seda ka meie vaimuks või mõistuseks.
Paljude vaimsete hädade allikas on just siin. Vahel oleme kinni minevikus. Elades aina uuesti läbi solvumisi ja pettumusi. Teine kord muretseme tuleviku, ees ootava pärast.
Küsi endalt, milline on sinu maailmavaade?
Kas sa näed kõikjal häda ja õnnetust või pigem ilu ja headust? Mida sa tulevikult ootad? Ühel tuttaval on ilus lähenemine- „oota head“. Igal hommikul ärkab ta mõttega, et täna juhtub midagi head. Mis sa arvad, kuidas see tema enesetunnet mõjutas?
Millist vaimset „kütust“ sa tarbid?
Mis tundeid tekitavad uudised, mida sa regulaarselt jälgid? Kas need toetavad sinu elukvaliteeti ja meelerahu? Milliseid raamatuid sa loed ja filme vaatad? Kuidas need sind mõjutavad? Nii nagu füüsiline toit, nii mõjutab ka vaimne toit sinu meelerahu.
Mõttetud hetked
Kuidas sa lood endale mõttevabu hetki? On see meditatsioon, kalalkäik, puude kuulamine, kunst, puudelõhkumine? Iga selline teadlik mõttevaba hetk loob rahu puhvri. Nii ei reageeri sa üle ja näed maailma helgemana.
Neljas tasand- hinge tasand
Kui rahul on sinu hing eluga, mida elad?
Mida sinu hing ihkab? Millest puudust tunneb? Mille üle rõõmustab?
Elukogenumad teavad – ükskõik kui palju me materiaalsetest asjadest rõõmu otsime, kipub see üürikeseks jääma. Ehk oled kuulnud Maslow vajaduste püramiidist, mille tipus on enese realisatsioon. Enda eesmärkide, soovide, ihade ja unistuste realiseerimine.
Vähem on teada, et enne surma lisas ta ka kuuenda vajaduse- self-transcendence. See on soov ja iha püüelda enese realisatsioonist kõrgemale. Anda ennast millegi suurema teenistusse (nt ühiskond, loodus, kõrgemad jõud jne). Saada osa müstilistest kogemustest, kus inimese tajupiirid laienevad temast endast kaugemalt. Täpsemalt saad sellest lugeda siit teadusartiklist.
Sageli on siin hingehädade allikas, kui inimene on maisel tasandil oma suuremad eesmärgid saavutanud. Siis tekib igatsus millegi enama järele, kui praegune elu pakub.
Igatsuseks võib olla kutsumuse järgimine, mida oled edasi lükanud. Või igatsus sügavama suhte järgi iseenda, lähedaste või looduga. Kuid see võib olla ka igatsus millegi veel suurema, kõrgema järele. Kõrgema järele, mida kutsutakse Jumalaks, Kõiksuseks, Suureks Vaimuks, Allikaks, Taoks, spirituaalsuseks jne.
Eestlasi peetakse üheks usukaugemaks rahvaks maailmas. Traditsioonilise religiooni vaatest see nii ongi. Küll aga on meil levinud muud uskumised. Olgu selleks looduseusk, joogide või indiaanlaste õpetused, šamanism, kristallide maailm, selgeltnägijad jne jne.
Mida teha, kui hing ei anna rahu ja sees närib?
Lihtne vastus oleks kuulata, mida hing sulle räägib ja tegutseda selle järgi. Tegelikkuses on asi keerulisem.
Esiteks on meil raske kuulata, kui me pole harjunud oma hinge kuulama. Teiseks nõuab see sageli raskeid valikuid, hirmudele ja tundmatule vastu astumist. Meie mõistus (või ego) teeb kõik endast oleneva, et hoida meid harjumuspärase, turvalise juures.
Soovitan kolme moodust:
- Leida endale hea lähedane, kes oskab küsida ja kuulata. Sageli on elukutselist „kuulajatest“ (coachid, mentorid jne) palju abi. Nemad oskavad küsida küsimusi, mida ise kas ei oska või julge endalt küsida.
- Proovi iseseisvalt mõne raamatu või endale sobiva tehnika järgi läheneda. Näiteks „Mõtle nagu munk: treeni oma meelt rahu ja sihikindluse saavutamiseks“ pakub selleks head lähenemist.
- Kasutada endale sobivat kombinatsiooni unistamisest ja ratsionaalsest lähenemisest. Unistamiseks on head kõik loomingulised tegevused, mis lähevad mõistusest kaugemale: joonistamine, kollaaži tegemine, loovkirjutamine. Kui „tuleviku pilt“ on olemas, võta mõistus appi ja lase tal kujundada tegevusplaan soovituni jõudmiseks.
Kokkuvõtteks
Meie meelerahu mõjutavad nii meie füüsis, emotsioonid, mõistus kui hing. Kui tunned, et midagi on paigast ära, aitab ehk see jaotus aru saada, mis tähelepanu vajab. Kõige lihtsam on alustada füüsisest. Kui meel on must, mine õue liikuma. Vahel kõige keerulisem, kuid ilmselt kõige “tulusam”, on lähtuda hinge vajadustest.
Täiendatud 01.02.2023:
Nüüd saad siit ettekannet ka videona vaadata.
Soovin sulle rahulikku ja rõõmsat meelt!
[1] Valdur Mikita, Mõtterändur: taevalike eksirännakute taskuraamat (Tartumaa: Vara: Välgi metsad, 2022), lk77.
Pilt: Oksana Taran on Unsplash