2019 eredamad hetked

Tagantjärgi vaadates saab öelda, et on olnud äge aasta. Olen saanud teha üsna eriilmelisi asju lisaks juhtide ja nende meeskondade toetamisele.

Allpool mõned esimese hooga meenunud ettevõtmised ja kogemused:

Noortega õnneliku elu loomise nädal Lipstu nõmmel

Noortega õnneliku elu loomise nädal– möödunud aasta kõige enam pingutust nõudnud ettevõtmine. Vägagi väsitav, kuid lõppes äärmiselt hea tundega.

Raplamaa aasta koolitaja 2019 ja sellega seoses ka Eesti aasta koolitaja nominent. Pole ma ennast  kunagi koolitajaks pidanud, pigem lihtsalt inimeste arengu toetajaks. Aga hea meel oli ikka, et märgati ja tunnustati- aitäh!

Väärikate Ülikoolis Õnne valemist rääkimas

Õnne valemist Väärikate ülikoolis– esinemine endast märksa elukogenumatele inimestele. Oli üks väga äge pingutust nõudnud kogemus, mis jääb kauaks meelde.

Vähihaigete laste suvelaagri toetuskampaania kamba peale kogusime üle 1500EUR. Esimese sellise ettevõtmise kohta igati tubli tulemus- tänud kõigile toetajatele!

Targa juhi arenguprogramm– septembris lõpetasime ühe hooaja ja oktoobris alustasime juba järgmise hooaja ning ägeda grupiga. 2019 programmi lõpetanute muljeid saad lugeda siit.

Tiiu ja Ain ICF Converge’l 2019

ICF Converge 2019– äärmiselt inspireeriv kogemus ülemaailmselt coachingu konverentsilt. Sain nii mõnelegi mõttele kinnitust ja uusi vaatenurki. Sealt üles nopitu kohta saad siit täpsemalt lugeda.

High Performance team coaching– treening Ericson Internationalilt. Eelkõige sain kinnitust, et olen seni õigel teel liikunud ja mitmele seni intuitiivselt tehtud asjale ka ametliku nimetuse. Lisaks ports uusi tehnikaid ja mõtteid teistegagi jagamiseks.

Training of Trainers by Gaia Education– koolitus, mis suutis esmapilgul võimatuga hakkama saada- ühendada sügavuse, mängulisuse, praktilisuse ja ratsionaalse raamistiku üheks unikaalseks tervikuks. Üks sügavamaid õpikogemusi sellest aastast.

Loomuliku juhtimise mõttekoda Endla Looduskaitse alal

Loomuliku juhtimise mõttekoda Jõgevamaa ettevõtjatele. Oli üks lahe teistmoodi päev Endla looduskaitse keskuses. Saime toreda seltskonnaga nii rabas käia kui vaadata, mis on loomulik juhtimine.

Pikema sõpruse päev meestele– inspireeriva eesmärgiga ettevõtmine laheda meeste kambaga. Sellest võiks kohe traditsiooni teha.

Visioonirännak 2019– jällegi eelnevatest aastatest erinev, veelgi puudutavam kui eelmised, tuues ka mulle endale olulisi taipamisi.

EMK sügismatkal Romet Vainot kuulamas

Eesti Mentorite Koja sügismatk koos Romet Vainoga- viisime juhid rappa ja tõime kõik ka tagasi, rõõmsamate ja värske energiaga laetuna.

Art & Science of Mindfulness koolitus coachingu võtmes Ericson Internationalilt. Mulle väga meeldis, kuidas kohalolu ja elu sügavamate tasandite tajumine ühendati praktiliste ja kohati isegi lihtsate coachingu meetoditega.

Looduscoahcing– kui eelnevatel aastatel oli see pigem kevad-suve teema, siis 2019.a sai  kohe jaanuaris välja mindud. Mitu inimest olid selle kingituseks saanud ja kibelesid matkama. Oli päris lahe lumes sumbata ja olulistel teemadel arutleda.

Loovkirjutamise koolitused Mathuraga, mis avasid hoopis uue tahu nii kirjutamise kui mu enda juures. Nende täiendamiseks sobis imehästi ka Mihkel Raua kirjutamiskoolitus- mees tulistas nagu kolmeraudsest pärleid, kuidas loetavat (äri)teksti kirjutada.

Lisaks veel ports muid isiklikumat laadi koolitusi, sündmusi ja elamusi.

Jumalaid hämmastades

Raamatutest tooks eraldi välja Ben Okri „Jumalaid hämmastades.“ Ei oska ma siiamaani kirjeldada, millega täpselt tegu on ja miks see nii hinge läks, kuid puudutas igal juhul väga sügavalt.

Mõnusat aasta lõppu kõigile ja veel paremat uue algust!

Ain Mihkelson

Õnnelikku elu noortega loomas

Alles ma kekutasin tuttavatele, et selle aasta üks raskemaid väljakutseid on selja taga. Tegelikult oli see soojendusharjutuse ees ootavale. Mainitud väljakutse (Väärikate Ülikoolis esinemine) oli justkui üks lühike võistlus. Selle nimel sai küll mitmeid kuid ette valmistatud, kuid esinemine ise oli lühike ja rõõmus pingutus. Novembri viimasel nädalal oli aga tegu terve maratonide sarjaga- sain pika nädala gümnasistidega õnneliku elu loomise nimel töötada. Oli see alles nädal!

Esmaspäev– oli väga äge ja loomingulises energias päev. Saime rõõmsasti tuttavaks, sättisime nädala plaanid paika ja tegelesime pika plaani ehk unistuste loomisega terveks eluks. Lisaks jagas Maria Mettas TaevaniMaani meistrikojast jagas enda eluteed ja meistrikoja sündimise lugu, mis läks paljudele hinge.

Teisipäev oli eelmise täielik vastand- olin ise hommikul väga väsinud ja noored veel kustunumad. Õnneks tuli Ringa Maripuu karjääricoachina appi ja aitas päeva edukalt poole peale vedada Tegelesime karjääri planeerimise ja eneseanalüüsiga, mis tundus paljude jaoks paras pingutus olema. Õhtul vedasin jalgu väsinult kodu poole ja mõtlesin, et igale õpetajale tuleks medal anda– niivõrd läbi võttis see päev mind. Mõtlesin, kuidas küll õpetajad seda iga päev ja aastaid suudavad teha? Ja et jäägu see nädal viimaseks korraks- mina enam selliseid asju ette ei võta.

Kolmapäeval saime rabas käia ja vaadata, mida loodus meile õpetab. Hommikul olid noored ikka väga väsinud, kuid pidasid vapralt vastu, isegi kui läbisime rasket pehmet maastikku. Mõned korrad küll küsiti, kaua veel, kuid sellestki saime üle. Omajagu õpetlik oli kõige suurema takistuse ilmnemine enne sihtpunkti jõudmis. Just nii nagu tavaeluski eesmärkideni jõudmisel. Rabast tagasi jõudes olid kõik korralikult väsinud kuid õnneks ootas väike puhkus ees.

Neljapäev möödus palju paremas meeleolus ja oli näha, et ka noored avanesid. Ühelt poolt aitas kaasa veidi hilisem alustamine hommikul. Teisalt hakkas selleks ajaks ka usaldus tekkima ja grupiharjutused läksid päris elavaks. Ühel hetkel proovisime ühte sügavamat meeleharjutust, mida naljaga pooleks kosmosetripiks kutsun. Hea oli näha, et vähemalt pooled said ree peale- on ju tegu harjutusega, mis ka paljudele täiskasvanutele alguses väljakutsuv võiks olla.

Reede hommikul tajusin sees kerget kurbust- noored olid nädalaga südame külge suutnud kasvada. Peale soojendusharjutusi vaatasimegi, kuidas ära tunda abivajajaid ja neid aidata. Isegi kui teema ise oli tõsine, läks arutelu väga aktiivseks ja visati rõõmsalt naljagi. Vaatasin et vau, sellise pundiga oleks suisa lust edasi töötada. Kuid lõpu osa oligi peagi ees- noored said esitleda nii oma koostöö projekte kui tegime ka individuaalsete lõputööde kaitsmise.

Kokkuvõte

Kui nädal kokku võtta, siis kõige südantsoojendavamad olid kaks asja:

  • Noorte maailmavaade- selles oli nii teistest hoolimist ja mõistmist kui ka soovi maailm paremaks teha.
  • Õppetunnid- igaüks oli midagi olulist üles noppinud. Ja seda pigem olulise elutarkuse või –kogemusena kui lihtsalt huvitava teadmisena, mis peagi meelest läheb.

Lahku minekus oli nii rõõmu kui ka väikest lahkumisvalu. Tunnistasid mõned nooredki, et kahju kohe, et nädal läbi saab ja et järgmine aasta võiks uuesti teha. Kasvõi teise nime all, et saaks samade teemadega edasi minna.

Õppetunnid endale

Minu kui inimeste arengu toetaja jaoks oli kogu see nädal äärmiselt õpetlik, tuues kolm olulist taipamist:

  • Arvasin, et olen juba piisavalt küps ja ei sõltu teiste arvamusest. Kuid noortega töö tõi välja, kui oluline on mulle teiste tagasiside. See ilmselt tegigi nädala nii raskeks- maru keeruline oli noortest aru saada, kas ja mis neile meeldib või ei meeldi. Alles viimasel päeval saadud tagasiside andis indu jätkata.
  • Enda koolihirmud lapsepõlvest- tuli välja, et need olid osaliselt lõpuni läbi töötamata. Kasvõi see, kuidas olen peljanud mõningaid minu teemadest mitte huvitunud „kõvu mehi.“ Küll püüdsin neile meeldida ja kaasata, kuid ei midagi. Alles siis, kui lasin sellest soovist lahti, hakkasid asjad muutma, pinge lahtus ja ka kõvad mehed tulid kaasa.
  • On ääretult lihtne välise käitumise järgi teha ekslikke järeldusi- a la see tüüp ei hooli üldse või teda ei huvita vmt. Tegelikkuses aga tuli välja, et pealtnäha karmi välimuse ja käitumise taga olid peidus väga soojad ja hoolivad inimesed. Vahel nad lihtsalt ei oska või taha seda välja näidata. „Rohkem usaldust!“ võtsin endale kaasa.

Miks ma kõigest sellest üldse kirjutan?

Kõigepealt tahan tänada ja tunnustada noori- räägitakse ju, et elavad nad vaid digimaailmas, on lumehelbekesed, kes ei viitsi pingutada, ei suhtle enam jne. Tegelikkuses on nendes aga maailmast hoolimist ja soovi maailm paremaks muuta kaugelt enam kui paljudes täiskasvanutes.

Tahan innustada teisigi jagama enda kogemusi ja elutarkust noortega- kust nad muidu ikka õpivad. Ka sel nädalal noppisid nad täiskasvanute lugudest olulisi mõtteteri üles. Lisaks on see hea võimalus testida, kui küps sa ise oled. Noored suudavad väga edukalt sinu kitsaskohad üles leida ja neile vajutada, tuues seni peidus olnu esile.

Kuidas noorteni jõuda? Üks lihtne moodus on Tagasi Kooli algatus, kus saad lühema formaadiga kätt proovida. Küllap sealt hakkavad ka pikemad variandid hargnema, kui soov selleks on olemas.

Mõnusat kasvamist meile kõigile!

Ain Mihkelson

Spirituaalne intelligentsus- mis ja kellele?

Kujuta ette, et suudad igas olukorras käituda elutargalt ja osavõtlikult, säilitades sisemise ja välise rahu sõltumata välistest või sisemist tingimustest. Isegi siis, kui keegi teeb ilmselgelt sulle ülekohut või tunned end muul põhjusel halvasti.

Milline oleks siis sinu elu? Milline oleks elu Maal, kui kõik seda suudaksid?

Mulle tundub, et maailmas oleks siis palju rohkem rõõmu, ilu ja harmooniat ning paljud koledused oleksid olemata.

Tean ju küll, et ärritudes kipun tegema või ütlema asju, mida hiljem kahetsen. Ja et mõistlik oleks alati säilitada rahu ja rõõmus meel ning targalt käituda, kuid siiamaani vahel komistan. Küll tahaks ka rasketel hetkedel käituda umbes nii nagu Dalai Laama.

Spirituaalne intelligentsus

Just nii defineeribki Cindy Wigglesworth Spirituaalset intelligentsust: „Võime käituda (elu)targalt ja osavõtlikult, säilitades sisemise ja välise rahu, olenemata oludest.“*

Olulised on siin nii sisemine kui väline külg- see, kuidas me käitume teistega ja kuidas enda sisemiste deemonitega hakkama saame.

Kellel seda vaja on?

Sageli toob Spirituaalse intelligentsuse küsimused päevakorda kas hingeline kriis või muu tõsine (tervise) häda. See paneb inimesi elu ümber hindama ja otsima vastuseid küsimustele, mida ei oska alguses isegi sõnastada.

Kui sul on elus kõik hästi, särad rõõmust ja rahust, siis oled ilmselt niigi õigel teel. Kui aga midagi on justkui puudu, siis võid olla jõudnud oma teekonnal järgmise tasandi künnisele.

Kuidas jõuda rahuliku ja targa tegutsemise, elamise ja olemiseni?

Cindy Wigglesworth toob välja erinevate intelligentsuste arenemise püramiidi:

Füüsiline intelligentsus (PQ)– keha teadlik ja oskuslik kasutamine ning hoidmine. Sellega alustame juba imikuna, vahel täiskasvanuna küll keha tarkust ja vajadusi unustades.

Kognitiivne intelligentsus (IQ)– kõige laiemalt tuntud tasand, hõlmates nii „tavalist“ õppimist kui õpitu oskuslikku kasutamist.

Emotsionaalne intelligentsus (EQ)– enda ning teiste emotsioonidest teadlik olemine, enesejuhtimine (eriti) pingelistes olukordades ja sotsiaalsed oskused.

Spirituaalne intelligentsus (SQ)– Mina ja Kõiksuse teadlikkus ning Mina valdamine koos sotsiaalsete oskuste kõrgema tasandiga.

Spirituaalse intelligentsuse arendamiseks toob Cindy välja neli kvadranti ja 21 oskust, mis aitavad spirituaalse kasvu teel süsteemsemalt liikuda. Igale oskusele tuleb aga ise endale sobilik õpetus ja õpetaja leida.

I kvadrant- Minateadlikkus

mille alla kuuluvad järgmised oskused:

1) Teadlikkus oma maailmavaatest– kuidas ma maailma näen, millised uskumused mind juhivad?

2) Teadlikkus oma elu eesmärgist– milleks olen ma siia ellu tulnud?

3) Teadlikkus väärtuste hierarhiast– mis ja miks on mulle oluline, mis kõige olulisem?

4) Toimetulek paradoksidega– võime teha valikuid, kui õige ja vale pole üheselt mõistetavad.

5) Teadlikkus oma egost ja kõrgemast minast– kes mind juhib, kes ma tegelikult olen?

II kvadrant- Kõiksuseteadlikkus

6) Vastastikkuse seotuse mõistmine– arusaamine, kuidas kõik (ka kogu loodus) on omavahel seotud ja oma valikute tagajärgede nägemine;

7) Teiste maailmavaadete mõistmine– erinevuste nägemine ja aktsepteerimine nii, et ka teised tunnevad, et mõistad neid;

8) Ajaline tunnetus– kogu evolutsiooni, nii miljardeid aastaid tagasi alguse saanu kui tulevikus ees ootava tajumine;

9) Inimtajude piiratuse ja võimaluste tajumine– oma viie meele teadlik kasutamine ja neile sisemise vaimse tunnetuse (kuuenda meele) lisamine;

10) Spirituaalsete seaduste teadlikkus– mis meid ja maailma juhivad ning kas ma elan oma arusaamise kohaselt spirituaalsetest seadustest?

11) Transtsendentne kõiksuse kogemus– sõnadega raskelt kirjeldatavad aukartust tekitavad kogemused, mis viivad su hoopis teisele tasandile.

III kvadrant- Enesevaldamine

12) Pühendumine vaimsele kasvamisele– nii erinevate õpetuste uurimine kui nende praktiseerimine;

13) Kõrgema mina asetamine juhipositsioonile– tahtlikult ego asemel oma kõrgema mina hääle kuulamine ja tema järgi käitumine;

14) Elamine oma eesmärkide ja väärtuste kohaselt nii, et need on vastavuses minu kõrgema minaga

15) Usu säilitamine– ka kõige raskematel hetkedel lootuse säilitamine ja uskumine, et Elul/Universumil on tark ja armastav olemus ning mõte. Tänutunde säilitamine ka raskustesse sattudes.

16) Kõrgemalt minalt juhatuse otsimine– aktiivselt juhtimise otsimine allikatest, mis on kõrgemal mu enda loogikast ja egost. Sh tarkuse otsimine inimestelt, keda austan, sh suurtelt õpetajatelt ning õpetustest.

IV kvadrant- sotsiaalsete oskuste valdamine ja spirituaalne kohalolu

17) Spirituaalsete õpetuste tark ja hea õpetaja/mentor olemine– teistes õppija äratamine ja innustamine;

18) Tark ja tubli juht/muutuste elluviijaks olemine– kõikide osaliste vaatenurkadega arvestamine, suutlikkus loobuda tahtmisest kõike kontrollida või oma meele järgi korraldada;

19) Osavõtlike ja tarkade otsuste tegemine– nii enda kui teiste vigade mõistmine ja tervikuga arvestamine, vajadusel ka piiride kehtestamine;

20) Rahustav, tervendav olek– piisab juba sinu kohalolekust, et inimesed sinu ümber ennast paremini tunneksid;

21) Elu tõusude ja mõõnadega arvestamine– tean vaistlikult, mis on tulemas ja tegutsen just nii palju kui vaja, et protsessis osaleda.

Kuidas alustada?

Kuna arendatavaid oskuseid on palju ja kõike korraga ei jõua, on variante vähemalt kolm:

a) Kasutada oma sisetunnet ja valida oskused, mis sind hetkel kõige rohkem puudutavad ning seejärel otsida endale sobivad õpetused/õpetajad.

b) Valida oskused, mis sinus kõige rohkem vastupanu tekitavad- need võivad olla kohad, kus potentsiaal muutuseks on kõige suurem. Siin võib abiks olla mõni lähedane inimene, kes sinu kitsaskohti kõrvalt paremini näeb.

c) Teha läbi tasuline test lehel deepchange.com – sealt saad nii oma hetkeseisu teada kui ka juhised edasiseks;

Kas ma ikka pean?

Kindlasti mitte- pigem on küsimus, kas sinu parem olemus seda tahab? Ja oled sa nõus pingutama selle nimel, et veel paremaks inimeseks saada?

Kui jah, siis soovin sulle mõnusat kasvamist ja teistegi toetamist!

* Pikemalt saad Spirituaalse Intelligentsuse teemal lugeda ka eesti keeles ilmunud raamatust: „Spirituaalne Intelligentsus: 21 oskust“, autoriks Cindy Wigglesworth.

Rabas endani

Septembri alguses käisime Eesti Mentorite Kojaga looduses mõtteid mõlgutamas. Katrin Alujev- üks osalejatest tegi sellest toreda kokkuvõtte, mis tasub jagamist ja lugemist.

Proloog

Meie matkajuht Romet ütles juba enne matka, et see matk pole ainult füüsiline raba külastus, see on ka rännak endasse.  Nii oligi.

Ma olen pikalt mõelnud, et võiks rappa minna. Olen vaadanud sõprade ja tuttavate pilte näoraamatus ja mõelnud, et ma tahan ka. Aga no sinna on see jäänud. Nagu paljud teised suurepärased ideed, mis meie peadest läbi triivivad. Me teame, et need on väärt ideed, kuid me ei tegutse nende nimel. Meil on muid tähtsaid asju vaja ajada.

Me kipume olema liigasjalikud, liigtõsised, liigselt kohustustele orienteeritud ning nii jäämegi iga päevaga kaugemaks loodusest ja ka oma sõpradest. Me oleme täiskasvanud ja meil on kohustused, me ei saa niimoodi igale spontaansele ideele järgi anda.

Aga kuhu me nii jõuame.

Mul on sügav kahtlus, et me jõuame väheke teistsugusesse rappa.

Jagan meie innustava matkajuhi arvamust, et kaugenemine loodusest on üks olulisi põhjuseid, miks viimastel aastatel on vaimse tervise probleemid nii järsult esile kerkinud. Kas sa teadsid, et eelmisel aastal oli 1/3 haiguslehtedest vaimse tervise probleemide tõttu võetud? Ma võiksin tunde sellel teemal rääkida, see on üks mu peamisi koolitusvaldkondi.

Kirjutan seda lugu teisipäevapäeva õhtul ja mind kannab siiani see emotsioon, mille ma reedel rabast sain.

Päris

… loodus, päris inimesed, päris kogemused, see on hoopis midagi muud, kui elu üheksast-viieni inimese loodud uhketes ja mugavates kontorikubrikutes, järgides inimese loodud reegleid ning protsesse, skrollides vabadel hetkedelt väsinult sotsiaalmeediat, et vaadata näoraamatu tuttavate sätitud ja tuunitud elamuste pilte.

Kas sa mäletad mis tunne see on, kui sa istud rabamättal, päike soendab su põski ning õrn tuul libiseb üle su päikesesooja põse?

Kas sa mäletad, kuidas lõhnab kanarbik ja maitseb otse põõsast võetud sinikas? Kas sa mäletad, mis tunne on kehal, kui sa tuled välja kergelt jahedast rabajärvest? Kas mäletad mis tunne see on kui vihmapiisad langevad su näole? Kas sa mäletad, mis tunne on peale mõnusat jalutuskäiku, tajuda natuke tühja kõhtu ja vaadata rõõmsas ootusärevuses lõkkel valmivat imemaitsvat toitu? Ja need toidulõhnad segunedes eheda sügisese metsahõnguga?

Kas sa oled seejärel, maitsvast toidust täis kõhuga, kuulanud heas seltskonnas, särasilmset ja innustavat teejuhti rääkimas oma teekonnast ja avastustest? Kui ei, siis äkki on aeg võtta aega ja luua oma ellu rohkem ehedaid kogemusi?

Selles rabamatkas oli palju mille üle mõelda ja mida õppida enda ning ümbritseva kohta. Kuid üks asi, millest meie rännakujuht rääkis, jäi mind eriti kummitama. Ta rääkis kolmest märksõnast: vaikusest, külmast ja pimedusest. Sellest, kuidas tema on läbi nende kolme asja kasvanud.

Esimese kahe juures tabasin ennast korduvalt innukalt kaasa noogutamast aga siis, kui me jõudsime kolmandani…

Looduse kolmainsus

Sellest ajast, kui mulle meeldib vaikus ning päriselt üksi olemine, on mu elu palju muutunud.

Ma mäletan veel  ehedalt seda aega, kui ma pühapäeval maalt tulles Stockmanni kaubamajja läksin, et olla selles melus, tunda inimesi enda ümber. Vaikus hirmutas mind, kuigi ma ei tunnistanud endale seda. Toas pidi alati telekas mängima või makk põhjas olema. Täna naudin ma vaikust ma tunnen, kuidas mu sisse tekib ruum ja see täitub millegi väärtuslikumaga, mu patareid täituvad. Ma näen, kuidas ma selles vaikuses kasvan ja vastuseid leian. Ma tean, kuidas mu loomingulisus selles vaikuses avaneb. Vaatan isegi kerge kahjutundega inimesi, kes mulle metsarajal kõrvaklapid peas vastu lippavad.

Mulle meeldis väga, kui Ain tegi ettepaneku matkarajal kõndides lihtsalt korraks maha istuda ja 10 minutit iseendaga olla. Veel rohkem meeldis mulle see, et sellest 10 minutist sai sujuvalt 30.

Ma olen täiesti nõus, et külmas vees ujumine ning iga ilmaga jalutamine on vaimselt vabastav. See on selline sõnulseletamatu vabadus. See avardab sind. See aitab sul uusi kogemusi kergemini vastu võtta ja muudatustega kaasa minna. See aitab sul paljudest elu raskustest lihtsamalt läbi minna. See aitab sul kahe kõrva vahel olevatest hirmudest kergemalt läbi minna. See paneb su keha termo-regulatsiooni paremini tööle ja sa tunned, et oled rohkem elus, tervisekasudest ma ei räägigi.

Aga nüüd see pimedus… No ma ei tea…

Tabasin ennast juba lõkkeplatsil mõttes vastu vaidlemas, et pimedus on ikka midagi muud. See ongi ju hirmus. Seal ongi ju hirmsad asjad sees. See on ikka päris hirm, mitte kahe kõrva vahel. No ise ta ju rääkis selle karu loo ka veel. Viimastel päevadel olen ennast tabanud korduvalt mõttes meie matkajuhiga vaidlemas.

No tegelikult ma pelgan, et matkajuht Rometil on õigus. Ei, kui ma üdini endaga aus olen, siis ma tean, et tal on õigus.

Epiloog

Ma vaatan meie matkajuhi tehtud pilte öisest taevast ja ma tunnen kadedust. Aga see on hea kadedus, see on kadedus, mis paneb mind tegutsema. Ma tahan ka. Ma tahan ka lamada pimedas rabas ja vaadata seda laustähist taevast, mis laiub selles vaikuses. Ma tean, et see täidaks mind uskumatul moel. Aga täna ma veel ei julge.

Kas see, kui ma julgeks pimedas rabas käia, ilma hirmust pinges olemata, kas see tõesti aitaks mul ka muudes asjades oma vastupidavust ja tugevust kasvatada? Aitaks ka järgmisena esile kerkivatest hirmudest lihtsamalt läbi minna? Mingi hääl kuskil mu sees ütleb, et nii see on.

Nüüd on vist mentorit vaja … !

Loo autor: Katrin Alujev

15 praktilist moodust meelerahu loomiseks

Miks mõnest inimesest lausa kiirgab rahu ja tasakaalu, teine on aga üks närvipundar? Üks on nagu suur rahulik bernhardiin, teine aga väike närviline nähvits, kes püüab kõiki kannast näksata.

Veel olulisem küsimus aga:

Kuidas muutuda närvipuntrast rahumeelseks zen-meistriks?

Nobeli preemia nominent, zen-budismi meister Thich Nhat Hanh, pakub välja 15 praktilist moodust, kuidas rohkem meelerahu oma igapäeva ellu tuua.

Hommikul

  • Alusta oma päeva 10 minutilise meditatsiooniga. Hiljem võid avastada, et ajapikku see periood pikeneb iseenesest.
  • Võta aeg hommikusöögi nautimiseks, mitte ära kugista seda kiiruga alla. Märka, mida sööd ja ole selle eest tänulik.
  • Tuleta endale igal hommikul tänutundega meelde, et sa oled elus ja sul on terve uus päev ees.

Päeval

  • Püüa mitte eristada isiklikku ja töö aega. Kogu päev võib olla sinu aeg, kui sa püsid olevikus ja märkad, mis toimub sinu mõtetes ja kehas. Ei ole ühtegi põhjust, miks sinu aeg tööl peaks olema ebameeldivam kui su isiklik aeg.
  • Väldi kiusatust telefoni kasutada teel tööle ja koju või järgmistele kohtumistele. Selle asemel luba endale aega olla kontaktis iseenda ja maailmaga sinu ümber.
  • Leia endale tööl hingetõmbamise koht, kus saad rahulikult hingata, maha rahuneda ja puhata. Tee regulaarseid hingetõmbepause, et uuesti luua ühendus oma kehaga ja tuua mõtted tagasi olevikku.
  • Lõunaks söö ainult oma sööki, mitte aga muresid ja hirmusid. Vaheta söömiseks keskkonda ja mine võimalusel jalutama, mitte ära söö töölaua taga.
  • Muuda kohvi või tee joomine rituaaliks. Katkesta töö tegemine ja pööra kogu tähelepanu joogile. Märka ja täna kõike, mida oli selle joogi valmimiseks vaja- maad, vihma, tuult, päikest, kohvi või tee taimi, töölisi, kes selle üles noppisid ja sinuni toimetasid.
  • Enne kohtumistele minekut mana oma silme ette väga rahulik, kohal olev ja meisterlik eeskuju ning võta ta mõtteis endaga kaasa. Kasuta teda kui abilist, kes aitab sul kohtumisel rahu säilitada.
  • Kui tunned viha või ärritust, keeldu koheselt midagi tegemast või ütlemast. Tule tagasi oma hingamise juurde ja keskendu sisse-välja hingamisele, kuni oled maha rahunenud.
  • Harjuta enda juhi, kolleegide ja alluvate nägemist liitlastena, mitte vaenlastena. Pane tähele, et koostööd tehes koged sa rohkem rahuldust ja rõõmu, kui üksi töötades. Tea, et teiste edu ja õnne on ka sinu edu.
  • Väljenda regulaarselt tänulikkust ja tunnustust oma kolleegidele nende positiivsete omaduste eest. See muudab kogu töökeskkonna harmoonilisemaks ja kõigile meeldivamaks.

Õhtul

  • Kui päev tööl oli närviline ja frustratsiooni täis, püüa enne koju minekut maha rahuneda ja jõudu koguda. Nii ei võta sa tööl kogetud negatiivset energiat ja frustratsiooni koju kaasa.
  • Koju jõudes võta veidi aega, et rahuneda ja ennast koguda, enne kui hakkad koduste toimetustega peale. Märka, et rööprähklemises olles ei ole sa ühegi asja jaoks kohal. Tee ühte asja korraga, pühendades sellele kogu oma tähelepanu.
  • Päeva lõpus tee kokkuvõte kõigest heast, mida päeva jooksul kogesid. Kanna oma rõõmu ja tänulikkuse eest regulaarselt hoolt, et need saaksid kasvada sinus ja sinu ümber.

Mis kasu nendest tegevustest on?

Aastaid tagasi olin üsna närviline nähvits- igasugused mõttetud väikesed asjad võisid endast välja ajada. Tobe situatsioon liikluses, kellegi ebameeldiv ütlus, tegemine või tegemata jätmine tööl või kodus- valik oli lai.

Esimene muutus, mida peale meelerahu harjutustega alustamist märkasin, tuli üsna kiiresti. Kui olin hommikut saanud rahulikult alustada, võttes rituaalidele veidigi aega, oli ka kogu ülejäänud päev palju meeldivam ja tulemuslikum.

Foorides põles valdavalt roheline tuli, enamus inimesi naeratas ja käitus meeldivalt, kohtumised läksid edukalt. Kui aga hommik algas rabistades ja kiirustades, kandus see närvilisus ka kogu ülejäänud päeva ja päev ei läinud nii sujuvalt.

Ära oota koheselt kiiret suurt muutust– see ei sünni üleöö. Võta rahulikult nende tegevuste toomisega oma päeva. Sa ei pea püüdma kõiki korraga ette võtta- vali need, mis hetkel sind kõige rohkem puudutavad.

Millest alustada?

Kui mina peaks valima, siis alguses keskenduksin hommikurituaalidele, ja lisaksin tasapisi ülejäänud. Nii võidki ühel hetkel märgata, et enamus asju, mis sind vanasti ärritasid, jätavad nüüd täiesti külmaks. Ja enamus sinu päevadest on täidetud rahu, rõõmu ja tänutundega, nii et ka sinu ümbritsevad saavad sellest osa.

Alguse küsimuse juurde tagasi tulles- kas igast närvilisest “nähvitsast” võib saada zen-meister? Viimaste aegade mindfulnessi teemalised uuringud näivad seda kinnitavat. Seda aga juhul, kui “nähvits” seda ise piisavalt tahab ja igapäevaselt selle nimel „trenni“ teeb.

Mõnusat praktiseerimist!

Originaalartikkel ilmus Huffington Postis Jo Confino poolt.

Photo by Simon Migaj on Unsplash

Tõlkinud ja täiendanud Ain Mihkelson.

2018 kokkuvõte Ainilt

Lubasin enne jõule suure suuga teha kokkuvõtte eelmisest aastast. Oli see ju väga äge aasta, täis nii rõõmsaid kui raskeid hetki, õppimisi ja jagamisi, saamisi ja andmisi.

Mis toimus minus endas, lisaks kõigele välisele?

Mõneti sobib aastat tervikuna iseloomustama mingi suurema ja vägevama jõu tunnetus ning ühenduse tajumine, mis on kaasa toonud parema intuitsiooni ja sügavama maailma taju. Rääkimata siis väikestest lahedatest imedest ja kokkusattumustest igapäeva elus.

Tagasivaade

Hirmudega tutvumine

Sügis oli minu jaoks väga keeruline aeg, kus sain tegeleda enda suurimate hirmudega. Kas ma olen ikka piisavalt hea ja väärt isa, mees ja inimene? Kuidas ma hakkama saan, kui suuremad planeeritud tegevused ja sissetulek ootamatult ära kukuvad? Kuidas ma siis reageerin ja oma rahu ning tasakaalu säilitan, mille olulisusest olen teistele nii innukalt rääkinud? Tagantjärgi oligi see vist eelmise aasta kõige raskem hetk.

Enne seda (äkki just tänu sellele?) eelnes sügavama sisemise kasvu ja puhastumise periood, kus sai terapeudi abiga minevikuhaavadega tegeletud ja puhastatud alateadvuses lahendamata mustreid. Üldse oli suvi-sügis suhteliselt sissepoole suunatud periood, kus tegelesin suuresti enda isiklike teemadega ja heategevusse ning kogukondadesse suunatud projektidega.

Rõõmsad hetked

Heledama hetkena sügisesse jäi aasta koolitaja nominatsioon Raplamaa Täiskasvanud Õppija nädala raames. Pean tunnistama, et ei suuda siiamaani enda kohta kasutada sõna koolitaja- no ei kõla õieti. Pigem tahaks öelda, et olen parimal juhul kaasa aitaja või arengu toetaja, kes aitab inimestel nende endi sügavama tarkuseni jõuda.

Suve algusesse jäi rõõmsama poole pealt minu esimese raamatu “Ümberpööratud pahupidi sünd, mis oli üks tõeliselt hinge rõõmustav hetk, tuues ühtlasi ka südamesse hingerahu. Tundsin, et isegi kui peaksin nüüd surema, olen ühe väga olulistest asjadest selles elus teinud ja saan nüüdsest elu rahulikumalt võtta. Küllap see oli siis niivõrd oluline verstapost, et hing ei saanud enne rahu, kui olin selleni jõudnud.

Unistustest edasi rääkides- coachingud muutusid veelgi sügavamaks ja tähendusrikkamaks, tuues inimestele (vahel ootamatul moel) muutusi, millest nad olid juba kaua unistanud või mõelnud. Seda on olnud tõeliselt inspireeriv pealt vaadata ja kogeda. Kõige lihtsam soovitus- räägi enda unistusest, kõva häälega, mõnele heale tuttavale, kes kuulata ja küsida oskab. Vahel sellest täiesti piisab.

Eriti tegid rõõmu suvised looduscoachingud, kus sündis tõeline maagia ja hinged said puudutatud nii loodusest kui mänguilust meie vahel. Huvitaval kombel olid kõik suvised looduscoachingud kingituseks sõpradelt või lähedastelt. Tundsin siirast heameelt, et ilmas on selliseid häid ja hoolivaid inimesi, kes märkavad, kui lähedane abi vajab.

Mentorite Kojas saime hakkama veidi pikema ja täiesti teistmoodi arenguprogrammiga juhtidele, mis oli paras väljakutse ja lõpuks kukkus välja hoopis teisel, paremal moel, kui plaanisin. Kinnitades taaskord, et meie võime ette näha, eriti teiste inimestega seonduvat, on kaunikesti piiratud.

Töötubadesse ja mõttekodadesse meeskondadega tuli juurde sügavam ja ühendust loov mõõde, nii et inimesed lahkusid rõõmsamate ja samas mõtlikumatena, justkui palju paremate inimestena. Võib-olla on sellele kaasa aidanud ka trummi ja teiste meelerännaku “tehnikate” kaasamine, mis töötavad teisel tasandil, kui puhtalt mõistusega loodu.

Meeskonnaga Preeriakojas

Kõlab veidi uhhuu jutuna, kuid trummi- ja meelerännakud on möödunud aastal saanud sügavama ja väekama mõõtme peale suvist Pete Bengry „koolitust“. See oli justkui trummikoolituse meistriklass, kus mitme päeva jooksul sai tehtud rohkem erinevaid trummi- ja meelerännakuid, kui eales oleks võimalikuks pidanud. Sealt sain ka vastuse küsimusele, mis oli mind pikalt painanud- kes ma siis ikkagi olen ja mida tegema peaks? Mitte et see vastust oleks mu elu lihtsamaks teinud, pigem vastupidi.

Novembrisse jäi aasta kõige intensiivsem, väsitavam ja samas innustavam kogemus. Sain maitsta elu õpetajana- nädalane kursus gümnaasiumi noortele  teemal “õnneliku elu loomine” võttis täiesti võhmale. Oli selles omajagu enda hirmudele vastu astumist (millegipärast olen noortega tööd peljanud, ilmselt mu enda koolihirmud) kui ka mitmete ootuste mitte täitumist. Minu jaoks kõige raskem noorte puhul oli kohese tagasiside puudus, erinevalt täiskasvanutest, kelle puhul saab üldjuhul kohe aru, kas meeldib või mitte. Nii vehklesingi justkui pimeduses, ja alles hiljem öeldi, et see või teine asi väga meeldis- nägudest aga ei lugenud kohe suurt midagi välja. Praegu tahaks öelda, et töö koolinoortega on koolitaja või õpetaja meistriklass- kui nendega saad hakkama, siis on täiskasvanutega töö lapsemäng. Küll aga oli kursuse lõpetamisel rõõm suur, kuuldes ja vaadates, kuidas nad mõtlevad ja kuhu välja jõudsid.

No ja enne jõulu suutsin korralikult üle tõmmata enda raamatu kingiprojektiga. Ise ka pärast imestasin, miks ma seda nii tõsiselt võtsin ja nii palju energiat sisse panin. Alles jõulude aegu sain aru, kui keskmest väljas olin vahepeal. Ometigi on hea meel, et sai ära tehtud- tänu sellele jõudis väga paljude inimesteni kingitus, mida nad poleks oodatagi osanud. Järgmine kord pean lihtsalt meeles pidama, et seda pisut nutikamalt ja tasakaalukamalt teha.

Raamatutega seoses meenub ka tutvumine kahe elava kirjandusklassiku- Valdur Mikita ja Doris Karevaga. Nendes kohtumistes oli rahu, rõõmu ja sügavust, vestlusi olulistel ja päris teemadel ning ühtlasi ka innustust edasiseks. Nii nagu õpipoiss saab inspiratsiooni Meistri käe all ja juures töötamisest, on ka nemad mind innustanud edasi kasvama, kirjutama ja mõtlema.

Päris uue leiuna aga jõudsin Eesti kirjaniku ja kunstniku Mathurani, keda lihtsalt peab kuulma. Tema loovkirjutamise õpitoad olid täiesti teisel tasemel, pannes mõtlema, et ma tahan ka ühel hetkel niivõrd ägedaid asju teha nagu tema teeb.

Sügisel sain teha täiesti teisel kujul ja moel VisioonirännakuLihtsalt tunne tuli ühel hetkel nii tugev, et tavapäraselt enam ei saanud. Tagantjärgi on hea meel, et ka see sai ära proovitud. Tundub, et seekord oli just sellist vaja, nii mulle endale kui osalejatele. Ühtlasi õppisin veelkord usaldama enda sisetunde tähtsust, isegi kui see võib viia ebamugavatesse olukordadesse.

Võib-olla sellest innustust saanuna sai kirjutatud Edasisse üks pikem lugu enda vaimsetest otsirännakutest viimastel aasatel. Oli see omajagu raske ettevõtmine minu jaoks- kas julgen sedalaadi teemalt teki kergitada. On ju tegu sügavalt isikliku jagamisega, kuid samas lootsin, et ehk on lugejatel sellest abi ja suudavad mõne minu ämbri tegemist vältida. Kuigi mul on tunne, et igaüks peab oma ämbrid ikka ise läbi kolistama.

Viimase asjana meenub sügisest väike võit magusasõltuvuse üle, mis jõulude aegu sai küll pisut kannatada. Olen eluaeg olnud suur maiasmokk ja kord koogiga algust teinud, ei suutnud kuidagi lõpetada. Nii saigi ühel hommikul, põdedes magusapohmakat eelmise õhtu koogisöömingust, otsustatud, et aitab küll, kas ma siis tõesti ei saa loobuda magusast. Kes siis ikkagi minu elu juhib, suhkur või ma ise? Ei olnud see muutus kerge ja elu ise veeretas ette igasuguseid ahvatlusi. Kõige raskem hetk oli pulma-aastapäeva tähistamisel mõni õhtu hiljem, kui vaatasin pikalt tõtt ülimalt ahvatleva šokolaaditordi tükiga- minu lemmikuga . Naine ka kõrvalt utsitas, et võta ikka, mis see teeb siis. Seekord jäin siiski mina võitjaks, ja see ilus puhas periood kestis kenasti jõuludeni. No ja jõuludest ma parem ei räägi, kuid õnneks on suuremate söömingute aeg möödas ja saab uuesti tavarutiinide juurde naasta.

Oluliseim küsimus?

Aastat kokku võtma sobib suvel minuni jõudnud küsimus- mis on sinu jaoks edu? Võrdlesin kuni selle küsimuseni end vastu ühiskonnas laialt levinud edumudelit. Järgi mõeldes sain aga aru, et olin ajale jalgu jäänud pilti kasutanud enda hindamiseks. Saanud selgeks edu kriteeriumid enda jaoks (rahu, vaikus, tasakaal, ise kasvamine ja teiste toetamine ning parema maailma loomine, ühenduses olemine jmt), mõistsin sel hetkel, et ma juba olengi edukas ja õigel teel.

Nii saan kokkuvõtvalt öelda, et möödunud aasta oli üks pagana äge ja edukas kasvu ning unistuste täitumise aasta.

Soovin ka sulle, et elaksid ja oleksid vastavalt sellele, mis on sinu jaoks oluline ja tõeliselt tähtis!

Mida ootan uuelt aastalt?

Eelkõige keskmest lähtuvat rõõmsat ja rahulikku olemist ning tulemuslikku tegutsemist. Elu edasi viivate ettevõtmiste toetamist, ise kasvamist ja teiste arengu toetamist. Tasakaalu maise ja vaimse, rahulikult olemise ja aktiivselt tegusemise vahel.

Maisel tasandil

  • Toon ellu uuel tasandil juhtide arengupogrammid, mis aitaksid  juhtidel inimese ja juhina kasvada ning tooksid kasu ka nende meeskondadele ja ettevõtetele.
  • Viin läbi lahedaid töötubasid ja mõttekodasid meeskondade ja gruppidega, kus saab nii looduses käia kui ka arutleda hetkel olulistel teemadel ja leida lahendused ees seisvatele väljakutsetele.
  • Viin oma coachingu ja mentorluse jägmisele tasandile, nii et inimesed, kes leiavad tee minuni, saaksid vastused enda küsimustele, jõuaksid enda päris olemuseni ning saaksid enda tõelise potentsiaali realiseerida.
  • Teen mõnusaid müstilise energiga loomisõhtuid, kus saab arutleda olulistel teemadel, kõlavad erinevad helid, mõtted puhastuvad ning rahu ja rõõm saabuvad hinge.
  • Aitan “Ümberpööratud pahupidi” lugejateni  jõuda ja kirjutan uue raamatu valmis.

Vaimsel tasandil

Ootan eelkõige olemise ja elamise kvaliteedi stabiilsust- et kõikides päevades oleks nii rahu kui rõõmu, sügavust ja ühendust, valgust ja helgust.

Millegipärast meenus siinkohal Mathura ütlus „Kõik algab vaikusest, mis on iseenesest täiuslik ja täielik. Alustad vaikusest ja otsid valgust, mis inimest toidab.“

Ning siis teed seda, mis tuleb sul loomulikult hästi välja, kui oled ühenduses- see ongi sinu ülesanne siin elus.

Just seda kvaliteetset ühendust- iseenda päris olemuse, teiste inimeste, looduse ning kõige looduga- ja loomulikkusest hästi tulevat elu edasi viivat tegutsemist tahangi rohkem siia ellu.

Mõnusaid olemisi ja tegemisi, rahu, rõõmu ja armastust kõikidesse päevadesse!

Ain Mihkelson

Kingikott kuhjaga täis!

„Aga mul ei ole ju midagi vastu kinkida,“  vastas üllatunud piletimüüja rongis. Lahe oli jälgida tema reaktsiooni, ja endal jäi pärast väga hea muhelev tunne sisse. Pannes mind ühtlasi mõtlema, kui vähe on vahel vaja, et teistele (ja seeläbi ka endale) rõõmu teha.

Kamba peale tegime 147 üllatuskingitust!

Kui detsembri alguses see idee tekkis ja sai minema hakatud, tundus see ikkagi üsna ebareaalne. Kuidas ja kust ma kõik need abivalmis inimesed leian, et jõuda 100 üllatuskingini? Kuid juba esimene vastukaja oli julgustav. Hoogu andsid omakorda juurde paar meest, kes võtsid terve portsu raamatuid sõpradele ja kolleegidele kinkimiseks.

Ühel hetkel tundus hoog raugevat, et jõulude lähenedes jällegi hoogu juurde saada. Kuni 19.12 tundus, et nüüd on kõik- enam ei tule kuskilt juurde. Ja soovitud sajast on ikkagi paarkümmend puudu.

Jõuludele kohaselt hakkasid aga väikesed imed juhtuma. Viimastel päevadel enne jõule aitasid head inimesed jõuda tugikeskusteni Haapsalus, Pärnus ja Tartus, tagades hoobilt 100 üllatuskingini jõudmise. Ja nagu kirsiks tordi peal jõudsin ühe suurema heategevusorganisatsioonini (hetkel ei saa nime veel öelda), kellel on inimesed üle Eesti. Nii saigi terve Eesti kaetud ja kirja tervelt 147 üllatuskingitust! Lisaks siis veel 80 raamatut, mis osteti lähedastele ning tuttavatele kingitusteks. Pole paha, tahaks öelda.

Haapsalu sotsiaalmajas

Jõuluvana kimbutamas

Ühel jõuluõhtul sai kingikotti libistatud ka kink jõuluvanale. Muidu peab ju tema teistele kinke jagama, endale jäävad aga ainult tühjad pihud. See tekitas jõuluvanas omajagu segadust ja hämmeldust ning esiti püüdis ta luuletuse lugemisest kõrvale viilida, süüdistades kõiges päkapikke. Lõpuks tõmbas ta aga käima sellise ägeda jõululaulu ühislaulmise, et sellest kujunes omamoodi õhtunael kõigile.

Toetajad

Sisuliselt toetas iga raamatuostja iga ostetud raamatuga pea kahe raamatu jõudmist abivajajatele või neile, kes ei osanud seda oodatagi. Päris äge- aitäh teile!

Ajaloo annaalidesse võib panna kirja kuupäevad:
08.12 seisuga 26 üllatuskingitust
12.12 seisuga 35 üllatuskingitust
15.12 seisuga 57 üllatuskingitust
19.12 seisuga 79 üllatuskingitust
24.12 seisuga 146 üllatuskingitust

Siin on välja toodud head inimesed, kes olid nõus oma nime avaldama, lisaks anonüümsetele toetajatele. Olge te kõik tänatud!

Aino-Silva Tali
Allen Tammiksaar
Annika Johanson
Eike Tõnismäe
Erko Veltson
Denis Gorski
Herdis Elmend
Jaan Saar
Kaija Kukk
Karin Roosileht
Kristi Läänemets
Marek Pärli
Merili Simmer
Piret ja Toomas Koobas / Höhle OÜ 
Rasmus Parve
Reelika Kuusemäe
Signe Tõnismae
Siiri Villberg
Tarmo Mere
Terje Laur
Tõnu Ots
Tõnu Vaus
Urme Puntso

Tänud teile kõigile, mõnusat aasta vahetust ning kõike paremat uuel aastal!

Ain Mihkelson

Teeme koos 100 kingitust

Soovin jõuludeks teha vähemalt 100’le inimesele üle Eesti ühe kingituse, et tuua nende eludesse juurde rõõmu ja valgust.

Kui oled huvitatud kaasa löömast, saad seda teha kahel moel:

1. moodus– annan sulle tasuta raamatu „Ümberpööratud pahupidi“, mille palun kinkida kellelegi, kes ei oska seda oodatagi. Olgu selleks siis sõber, kolleeg, Õpetaja või täiesti võõras inimene.

Selle unistuse elluviimise toetuseks palun sul soetada 2 sama raamatut hinnaga 15EUR/tk, mille saad jõuludeks oma lähedastele või sõpradele kinkida. Kui soovid, kirjutan sisse ka nimelised pühendused, et kink oleks veelgi erilisem.

Anna palun hiljemalt 19. detsembriks märku, kui see mõte sind kõnetab, aadressil ain.mihkelson@kasvulabor.ee:
1) kellele pühendusi soovid;
2) kuhu oleks kõige parem raamatud toimetada.


2. moodus– kui sa oled seotud mõne head tegeva organisatsiooni või liikumisega ja tead inimesi, kellele võiks raamatust kingitusena rõõmu olla, anna mulle teada maili teel. Võibolla on need hoopiski selle liikumise inimesed, keda soovid tänada nende töö ja panuse eest.

Raamatud on puhtalt kingiks minu poolt- lepime lihtsalt eraldi kokku, kuidas ja kuhu raamatud toimetada.


Miks ma seda teen?

Tahan jagada raamatu loomise ja lugemisega kaasnevat rõõmu. Pakkuda teistmoodi lugemiselamust ja tuua argirutiinist välja. Lasta korraks mõistus lühisesse ja tuua muhelus näole. Tekitada teistmoodi mõtteid ja panna mõtisklema.
Minu arust jagatud rõõm on nagu rõõmus viirus, mis levib inimeselt inimesele. Nii et tehkem nendest rõõmsad jõulud meile kõigile!

Päris äge oleks, kui suudame koos sajale inimesele rõõmsa üllatuse teha.

08.12 seisuga on 26 üllatuskingitust kirjas.

12.12 seisuga on 35 üllatuskingitust kirjas.

15.12 seisuga 57 üllatuskingitust kirjas.

19.12 seisuga 79 üllatuskingitust kirjas.

24.12 seisuga 146 üllatuskingitust kirjas.

Aitäh teile, nii anonüümsed toetajad kui ka alltoodud inimesed!

Aino-Silva Tali
Allen Tammiksaar
Annika Johanson
Eike Tõnismäe
Erko Veltson
Denis Gorski
Herdis Elmend
Jaan Saar
Kaija Tõnismäe
Karin Roosileht
Kristi Läänemets
Marek Parli
Merili Simmer
Piret ja Toomas Koobas / Höhle OÜ 
Rasmus Parve
Reelika Kuusemäe
Signe Tõnismae
Siiri Villberg
Tarmo Mere
Terje Veide
Tõnu Ots
Tõnu Vaus
Urme Puntso

Ilusat jõuluaega kõigile!

Ain Mihkelson

Müstilised pahupidi lood

Teeme ühe mõnusa energiaga unistamise ja lugude jagamise õhtu, et saaks meele maha rahustada ja jõuludele hea tundega vastu minna.

Räägime sellest, mis on oluline ja kuidas ning kus sünnivad müstilised lood. Kuidas sünnib üks raamat või suur unistus? Kuidas luua endale head loomisenergiat? Kuidas üldse lugeda niivõrd hullumeelset raamatut nagu „Ümberpööratud pahupidi“?

Kõigest sellest ja muustki räägime ühel mõnusal jõuluhõngulisel raamatuõhtul “Müstilised pahupidi lood”, 18.12.18 kell 16.30-18.15 Pesas (aadressil Pärnu mnt 102 Tallinn).

Soovijad saavad õhtu lõpetada väikese trummirännakuga, et võtta pinged maha ja minna jõuludele vastu mõnusa tundega.

Palun anna end tulekust mulle märku hiljemalt 15.12.18, et oskaksin väikse ampsu ja joogi varuda, aadressil ain.mihkelson@kasvulabor.ee.

Kuna ruumis suurus on piiratud, siis kehtib reegel kes ees, see sees.

Omalt poolt võid kaasa võtta snäkid enda meele järgi ja raamatu, mida tahaksid teistele lugemiseks või jõulukingiks soovitada.

Kohapeal saad soetada ka autori pühendusega raamatud endale või lähedastele jõulukingiks.

Orienteeruv ajakava:
16.30-16.45 Kogunemine, väike tervitusjook ja amps
16.45-17.45 Lugude ring
17.45-18.15 Trummiring

Päikest ja rõõmsat jõulukuu algust!
Ain