Kuidas kodus töötamisest maksimum võtta?

Kodus töötamine võib olla nii mõnus vaheldus kui tüütuks muutuv kohustus. Kuidas see teha võimalikult kasulikuks ja mõnusaks endale?

Olen tänaseks kümmekond aastat kodukontoris töötanud ja märganud, mis töötab, mis mitte. Esimesed 5 aastat sellest töötasin pangas rahvusvahelist meeskonda juhtides, olles kodukontoris mõne päeva nädalas. Viimased 5 aastat töötan pea ülepäeva kodust, turgutades end „kohtumiste päevadega“ kodukontorist väljaspool.

Võta minu mõtteid kui soovitusi mitte õpetust, kuidas õige on. Proovi enda peal järgi, mis sinu jaoks sobib.

Päeva alustamine

  • Loo endale kindel rütm, millal päevaga alustad- nii on sul lihtsam ärgata ja hommikuti käima saada.
  • Kuna tööle sõitma ei pea, kasuta säästetud aega enda jaoks. Näiteks väike meditatsioon, joogaharjutused ja eelseisva päeva läbi mõtlemine annavad minu päevadele hea algtõuke
  • Leia võimalusel endale sobiv koht kodus töötamiseks, kus sind ei sega teised kodus olijad ja muud ahvatlused (külmkapp, telekas jmt). Mulle näiteks meeldib mõtte-ja kirjatööd teha päikesepoolses toas põhja või idasuunas istudes, telefonikõnesid aga püsti ringi käies.
  • Kasuta päeva esimesi tunde kõige olulisemate tööde tegemiseks- pea on siis värske ja mõttetöö lendab paremini.
  • Lülita segajad (telefoni teavitused, mailid, FB jmt) välja- neid jõuad ka pärast vaadata. Kui sa ei ole just tuletõrjuja tüüpi ametis, on ühele asjale keskendumine kasulik nii sulle endale kui teistele.
  • Kui kohe suure asjaga minema ei saa, tee alustuseks mõni väiksem oluline asi. See annab hea tunde (tehtud!) ja tegutsemisenergiat suurem asja käsile võtmiseks.

Päeval

  • Pea regulaarselt pause- märka, millal ära väsid ja mõistus ei liigu enam. 10-15min puhkust ja peale seda oled justkui uus inimene.
  • Kui oled vähe und saanud, on 15-20 min lõunauinak äärmiselt kasulik. Kasuta äratust, et liiga kauaks magama ei jääks, muidu on pärast veel raskem.
  • Tee vahelduseks mõned kõned kolleegide või sõpradega, kui su töö seda ei nõua. Sotsiaalsete olenditena vajame teistega suhtlust.
  • Võid kokku leppida kolleegidega, millal ja mis päevadel on hea selliseid „kohvinurga pause“ teha, nii ei sega üksteise töörütmile sisse.
  • Ilusa ilma korral on telefonivestlusi hea õues kõndimise pealt teha. Rütmiline käimine tuleb loovusele kasuks ja värske õhk turgutab nii keha kui vaimu.
  • Kõndimisest on abi ka siis, kui su ees on probleem, millele lahedust ei leia. Üsna sageli tulevad mul just käimise pealt uued mõtted.

Veebikoosolekud

  • Veendu enne koosolekut, et vajalik programm töötab, kui kasutad seda esimest korda.
  • Säti ennast mõned minutid varem valmis- nii oled keskendunud ja valmis kohe alustama. Vahel on sisse-logimistega probleeme ja siis jõuad vajadusel vea parandada.
  • Kui kodune internet on aeglane, palu kodustel võimalusel FB, videote jmt suuremahulise info tarbimine pausi peale panna.
  • Head mikrofoniga kõrvaklapid on suureks abiks- nii kuulevad teised sind paremini ja teiste jutt ei häiri koduseid.
  • Koosoleku juhatajana veendu, et kõik saavad rääkida. Füüsilistel kohtumistel on lihtsam teisi märgata- inimesed annavad kehakeelega märku soovist midagi öelda. Veebis aga kipuvad tagasihoidlikumad vaikima, kui neilt otse ei küsita.
  • Vajadusel piira jutukamaid- muidu räägivad nad aja täis ja oluline võib jääda käsitlemata.
  • Kui pead kirjaliku kokkuvõtte tegema koosolekust, tee see kohe peale koosolekut. Nii on räägitu värskelt meeles ja saab kokkuvõte ühe hooga tehtud.
  • Planeeri koosolekud ja päev nii, et saad kohe kokkuvõtte ära teha, mitte et järgmine koosolek kohe peale jookseb. 25 või 50 minutilised koosolekud on selleks hea formaat.

Päeva lõpetamine

  • Lepi endaga kokku, millal tööpäevad lõpetad. Enamasti kipuvad inimesed kodus pikemalt töötama kui kontoris. Ei pea ju kuskile minema ja nii oluline teema on ju pooleli.
  • Vaata üle, mis sai tehtud ja mis vajab järgmine päev tegemist.
  • Võimalusel lõpeta nii, et saad järgmisel hommikul pooleli olevast kohast jätkata. Näiteks kui kirjutad pikemat artiklit, jäta pooleli kohas, kus tead täpselt, kuidas edasi minna. Nii saad hommikul kergemini liikuma.
  • Kirjuta järgmise päeva 5 kõige olulisemat tegevust üles. Nii sead vaimu juba õhtul valmis ja tõenäosus, et tegevused ära teed, on suurem.
  • Ülejäänud õhtu tunne rõõmu vabast ajast. Värskes õhus liikumine, hea söök, mõnus vestlus kodustega ja hariv või lõõgastav lugemine teevad minu õhtud rõõmsamaks.
  • Pigem piira õhtuste uudiste tarbimist. Muidu ärritad end niisama üles ja midagi väga uut sealt nagunii ei tule. Kui tulebki midagi väga olulist, siis see jõuab nii või teisiti sinuni.

Nädala rütm

  • Säti endale sobiv rütm- mis päevadel teed süvenemist nõudvaid suuremaid tegevusi, millal suhtled aktiivselt inimestega.
  • Esmaspäeva hommikud on tavaliselt vaiksemad- paljud ei ole veel päris töölainele saanud. Siis on hea ka ise rahulikult nädalasse sisse elada.
  • Reede pealelõunad- paljud palgatöötajad on oma mõtetega juba nädalavahetuses. Sulle võib käsilolev teema väga meeldida, kuid ära eelda, et kolleegid sama tunnevad.
  • Nädalavahetused- võta vähemalt üks päev, kus tööga pausi pead, ka oma mõtetes.
  • Kuna mõtted tekivad omatahtsi, aitavad töömõtteid eemal hoida aktiivsed tähelepanu köitvad tegevused. Näiteks looduses liikumine, ühine kokkamine, hea film, ilukirjandus, sõpradega vestlused jmt.
  • Mõned inimesed kasutavad pühapäeva õhtupoolikut töö tegemiseks, et end paremini esmaspäevaks ette valmistada.
  • Mulle meeldib pigem laupäeva esimene pool töö tegemiseks. Pärast tean, et oluline on tehtud ja võib rahulikult ülejäänud aja puhata.

Mõnusat kodus töötamist ja vaba aja nautimist!

Hirmud- kuidas kogenud juhid neist üle saavad?

„Kui suurt hirmu sa selle ees kardad, 10 palli skaalal?“- „100!“ vastasin kõhklematult, hirm kõhus keeramas. Ometigi, 2 aastat hiljem, olin suutnud oma suurimale hirmule rõõmsalt vastu astuda. Mis juhtus? Sellest kirjutan hiljem edasi.

Mida juhid kardavad?

Hiljuti uurisin edukate juhtide* käest, millised on nende suurimad hirmud ja kuidas nad oma hirmudest üle on saanud.

Top 5 hirmu olid järgmised:

  • Kas ma saan hakkama, toon oodatud tulemuse koju?
  • Kas ma olen piisavalt tark, ei eksi, teen õigeid otsuseid?
  • Inimestega seonduv– kas suudan neid hoida, motiveerida, pööran piisavalt tähelepanu?
  • Avalik esinemine;
  • Mitte mõistetud ja aktsepteeritud olemine.

Tavaliselt nähakse juhte enesekindlate, tarkade ja edukatena. Millest siis tuleb, et nende sisemaailmast vaatab vastu hoopis teine pilt?

Ilmselt on üks põhjus meie kultuuriruumis. Enda teadmatuse või nõrkusehetke tunnistamine ei ole justkui kombeks. Seda võib teha, aga ainult lähedaste ringis või siis, kui tõesti usaldad teist poolt. Ometigi ei ole keegi meist eksimatu ega kõikvõimas- isegi Kalevipoeg kolistas mööda ämbreid.

Viimase paarikümne aasta jooksul olen näinud paljusid juhte tegutsemas. Aina enam on silma jäänud juhid, kes julgevad ka avalikult tunnistada raskeid hetki, kõhklusi, hirme. Tavaliselt on neil juhtidel suurem toetus oma inimeste poolt ja usalduslikum õhkkond kogu meeskonnas. Võib küll küsida, kas juhid julgevad enda haavatavust välja näidata seepärast, et meeskond neid toetab, või saab usaldus alguse juhist endast. Mulle tundub, et pigem saab asi alguse juhist. Öeldakse ju, et usaldus on peegelsuhe- nii palju kui sa välja näitad, saad ka tagasi.

Kui inimesed näevad, et ka juht on inimene, tulevad nad hea meelega appi. Lisaks muudab see kogu meeskonna suhted avatumaks ja usalduslikumaks. See annab õiguse meeskonnalegi eksida, kõhelda ja riske võtta ning seeläbi rohkem saavutada.

Kuidas juhid oma hirmudest üle on saanud?

Mis on aidanud hirmudest üle saada?

Praktika oli kaugelt levinuim vastus- pihta hakkamine, hirmudest hoolimata. Tegutsemise käigus hajub tavaliselt ka hirm ja selgub, et asi polnudki nii hull.

Hirmu läbi arutamine koos teiste juhtide, mentorite või coachidega. Üksi on võimalik oma mõtetesse kinni jääda. Kui aga leiad kaaslase, kes su ära kuulab ja teise nurga alt küsida mõistab, võib see su kännu tagant lahti päästa.

Eneseareng– see tundub alguses ringiga minek, kuid samas võib olla kõige olulisema mõjuga. Mida suurem on sinu teadlikkus endast ja maailmast, seda avaramas kontekstis suudad oma hirmu ja probleemi hinnata. Seeläbi leiad ka lahendused, mis kitsama silmaringi puhul jäävad kättesaamatuks.

Meeskonna kaasamine– enda inimestega oma probleemi läbi arutamine ja koos lahenduste leidmine. See võtab ühtlasi vajaduse juhil endal kõige targem ja eksimatu olla.

Koolitused– suudavad üldjuhul pakkuda uusi ideid, vaatenurki ja tavarutiinist välja tuua, rikastades maailmapilti ja aidates uute lahendusteni jõuda.

Lähedased– olgu selleks siis pere või sõbrad, kes on valmis ära kuulama ja omalt poolt nõu andma.

Teema läbi mõtlemine– mis on kõige hullem, mis juhtida saab? Mida saan ise teha? Millist abi vajan?

Oma juhiga teema läbi rääkimine ja arutamine. Kui sinu juht teab, millega maadled, saab ta õigel ajal tuge ja teist perspektiivi pakkuda. Lisaks võtab see ära juhile ebameeldiva üllatuse tegemise.

Mida teha, kui hirm takistab oma unistuste ja eesmärkide poole liikumist?

Ülaltoodut kokku võttes saab välja tuua kolm sammu hirmudest mööda saamiseks:

1) Räägi inimestega– leia keegi, kellega oma teema läbi arutada. Enamasti on sellest palju kasu.

2) Hakka tegutsema– tee esimesed väikesed sammud, midagigi, mis viib õiges suunas- tegusemise käigus hirm kahaneb.

3) Panusta teadlikult enda arengusse– nii avastad peagi, et kunagi hirmu tekitanud asjad polegi nii hullud. Siia alla läheb ka oma sügavamate (lapsepõlve) hirmude ja haavadega tegelemine, kus saavad erinevad spetsialistid sind toetada.

Mis mind aitas?

Küsimuse hetkeks olin pikalt pangas töötanud. Kõik oli väga hästi- suurepärane meeskond, väga hea palk, turvaline ja stabiilne töö.

Küsimus mentori poolt oli- kui suurt hirmu ma tunnen oma käe peal tegutsema hakkamise ees?

Sel hetkel tundus see olema maailma kõige hirmsam asi üldse. Lahkuda turvalisest keskkonnast, millega oled juba harjunud. Kõige rohkem tekitas muret, kuidas ma oma peret üleval peal, kui välja ei tule?

Hirmu suuruse tunnistamine oli esimene samm sellest üle saamisel.

Seejärel aitasid mind edasi kaks sammu:

Teadlik töö oma hirmuga ja läbi mõtlemine:

  • Miks ma seda muudatust tahan?
  • Mis on kõige hullem, mis juhtuda võib?
  • Mis juhtub, kui ma seda sammu ei tee?
  • Kuidas saan riske maandada?
  • Soovitud tuleviku kujustamine,
  • Mis on vajalikud väikesed sammud edasi?

Coachi kaasamine, kes aitas mul koerasabast üle saada ja viimase vajaliku enesekindluse tüki lisada.

Nüüd, 5 aastat hiljem, on põhjust toona astutud sammule tänuga tagasi vaadata. On olnud üks äärmiselt äge periood- täis õppimist, kasvamist, rõõmsaid ja raskeid hetki, kahtlusi ja hirme ning nendest hoolimata tegutsemist.

Mõnusat hirmude omaks võtmist ja nendega koos edasi minemist!

Ain Mihkelson

* Uuringus osalenud juhtidest:

  • 74% olid juhtimisstaažiga üle 10a, 6-10 aastat 11%, 1-5a- 16%
  • Vanuseline jagunemine: 45-54a- 50%, 35-44a- 32%, 55-64a- 8%, 25-34a- 8%
  • Naisi 37%, mehi 63%