2017 kokkuvõte

Winter

On aeg teha väike kokkuvõte möödunust ja vaadata tulevikku. Aastale tagasi vaadates võib öelda, et oli üks äärmiselt kirju ja segane aasta. Juhtus asju, mida poleks elu sees osanud ette näha ja sain kogemusi, mida on raske sõnadega kirjeldada. Samas on tunne, et see kõik pani aluse järgmisele, veel lahedamale aastale.

Eredamad hetked ja kogemused

Püüan siia enam-vähem kronoloogilises järjestuses lisada olulisemad sündmused, taipamised ja õppetunnid.

  • Transpersonaalse coachinguni jõudmine- see muutis oluliselt nii minu enda maailmavaadet kui ka tööd, mida inimestega teen. Peale seda on näiteks keeruline kasutada sõna “klient”- me kõik oleme ju päris inimesed, mitte abstraktsed kliendid või ettevõtted  vmt.
  • Rahvusvahelise coachingu sertifikaadi saamine, mis oli kinnitus, et pikemate ja suuremate eesmärkideni jõudmiseks tuleb lihtsalt minema hakata ja mitte muretseda, kuidas ma selleni jõuan.
  • Koolijuhtidele kahepäevane enesearengu koolitus- minu jaoks täiesti uus “sihtrühm”, seni olin kokku puutunud valdavalt ärimaailma juhtidega. Saime õppida omajagu ekstreemsetes tingimustes, kuid kõik lõppes siiski hästi.
  • Tuumšamanismi teekonna algus Toomas Trapido ja Mikk Sarve käe all, nii teoorias kui praktikas. Aasta jooksul puudutasid nii mitmedki rännakud mind sügavamalt, kui oleksin osanud arvata. Eriti sügava mulje jätsid “tööd” hingede ja surmaga seotud teemadel.
  • Meeskondadega töö uuele tasemel tõus, mis tõi lisaks füüsilisele, emotsionaalsele ja intellektuaalsele vaatele ka vaimse mõõtme pildile, vahel õige ootamatul moel.
  • Eesti Mentorite Kojas juhatusse valimine- küllap tuleb seda võtta kui märki usaldusest ja sellest, et olen õigel teel olnud. Minu jaoks on Mentorite Koda omamoodi idealistide klubi, kus püüame Eesti juhtimiskultuuri paremaks muuta.
  • Visioonirännakud– ise nii läbiviijana kui ka “kliendina” osalemine. Aja maha võtmine keset vaikust ja loodust võib uskumatult tugeva mõjuga olla, tuues kenasti välja ka hirmud ja vabaks laskmist vajava. Peale seda aga tunned end hoopis uue inimesena, täis energiat ja rahu.
  • Mõnusalt pikk puhkus ja suvi perega looduses ja mägedes rännates ning igasugused töömõtted kõrvale lükates.
  • Kapist välja tulek” ja sellele tulnud positiivne tagasiside, mis mind tõsiselt üllatas. Tundub, et on teisigi, keda sarnased teemad kõnetavad ja kes otsivad materiaalsest maailmast midagi kõrgemat.
  • Draakoniunistamise “koolitus”, mis sel hetkel oli minu senise elu kõige puudutavam ja võimsam kogemus. Olen ju projektide juhtimisega omajagu kokku puutunud, kuid see oli midagi täiesti teiselt tasemelt. Lisaks kõigele muule sain ka Austraalia põlisrahvaste maailmavaadet nuusutada ja kogemuse sellest, kui oluline on usaldada nii ennast, teisi kui elu tervikuna.
  • Gaia Akadeemia programmi “Tervikliku eluviiside alused” lõpetamine. Sain sealt nii sügavama mõistmise inimhingede hädadest, gruppidega teisel tasandil töötamise kogemuse kui ka inspiratsiooni ja teadmisi sellest, kuidas ise jätkusuutlikumal moel elada.
  • Sügavam vaimsete otsingute periood pimedal sügisel. Juba suve lõpul tundsin, et seni tehtu ja õpitu ei ole enam piisav, peab olema midagi veel kõrgemat ja elusid sügavamalt muutvat. Võtsin aja maha ja keskendusin eelkõige sisemisele tööle, leidmaks vastuseid küsimustele, mis on seotud minu järgmise taseme arengu ja töötamisega.
  • Meeskondadega rännakute ja töötubade pildile tulemine uues võtmes. Päevadesse mahtusid nii looduses viibimised kui ka mõttetööd, erinevas proportsioonis ja erineval moel. Seni olin valdavalt juhtide gruppidega töötanud, vahelduseks oli päris hea võtta kaasa juht ja tema meeskond ning koos midagi lahedat ja asjalikku teha.
  • Rapla Vallakodanike Liitu kutsumine- minu jaoks vist kõige suurem üllatus üldse. Olen kogu elu olnud veendunud, et poliitikasse ma kunagi ei lähe. Avantüür lõppes sellega, et löön nüüd kaasa Rapla valla eelarve- ja arengukomisjonis, ehk siis saan teha rohkem sisulist tööd ja püünele ei pea ronima.
  • Esimese avaliku koolituse tegemine ajajuhtimise teemadel- seni olen töötanud ainult ettevõttesiseste gruppidega.
  • Awakening species 21 päevane arenguprogramm Neale Donald Walschi vedamisel, mis puudutas mind jällegi sügavamalt, kui oskasin loota. Muuhulgas sain mõõtmatult sügavama arusaamise ja tunnetuse minu jaoks seni keerulistes “mõistetes” Jumal ja armastus ning küllus ja puudus.
  • Sügavamad trummirännakud Preeriakojas– elus tuli, ühendus kõrgemate jõududega, head inimesed ja loodus ise loovad toetava keskkonna maagia välja tulemiseks.
  • Oma esimese raamatu väljaandmise käima lükkamine- olen päris mitu aastat seda edukalt edasi lükanud. Lõpuks sain aasta lõpus asjad liikuma ja järgmisel aastal peaks “Ümberpööratud pahupidi” ilmavalgust nägema.
  • Ühe riigi tippjuhtidele suunatud coachingu hanke kokkukirjutamine ja selles valituks osutumine. Kogu protsess ise oli mõnus õppimine ja ka omamoodi kokkuvõtte tegemine coachinguga seotud õpingutest ning kogemustest.
  • Lõpetuseks- 3-4. klassi lastega Rakveres Jõulumaal käimine, kus räägiti ka sellest,  kui tähtsad on muinasjutud ning kui oluline on osata ja julgeda unistada. Enamus meist ju teab “I have a dream” lugu Martin Luther King Jr’lt ja millega see lõppes. Millegi pärast aga kipume ühel hetkel unistamist unustama ja seda isegi lapsikuks pidama.

Kokkuvõttes oli vägev aasta, mis algas tempokalt ja lõppes sügavamate ja rahulikumate olemisteni jõudmisega.

Millest unistan?

Pikas vaates unistan elust maailmas, kus kõigile jagub puhast vett, toitu ja õhku, inimesed on ühenduses iseenda, teiste ja loodusega ning suudavad kooskõlas looduse ja üksteisega elada. Suurema osa jamast, mis me inimestena oleme suutnud loodusele tekitada, oleme ära koristanud, nii et meie lapselapselastel ja nende lastelastel on terve ja inimväärne maailm elamiseks.

2018. aastalt ootan

  • Sisukat tööd meeskondadega loomulikes keskkondades ja olulistel teemadel, koos sügavate vestluste, tehnikate ning laheda rõõmsa energiaga;
  • Ägedaid kliente coachingusse, kellega koos kasvada ja areneda uutele tasemetele;
  • Inimeste ja kogukondade toetamist heategevuslikus korras just sel moel, nagu neil vaja ning mul hästi välja tuleb;
  • Sügavaid rännakuid ja töötubasid erinevates vormides- olgu siis looduses, kontoris või meeltes, trummiga või ilma, individuaalselt või rühmadega;
  • “Ümberpööratud pahupidi” välja tulekut;
  • Isiklikku kasvu ja arengut järgmistel tasemetel elamiseks ja töötamiseks, keskmes ning jumaliku väega ühenduses olemist;
  • Mõnusat olemist koos lähedastega ja looduses viibimist;
  • Tasakaalu leidmist olemise ja tegemise, vaimu ja mõistuse vahel;
  • Rõõmu, armastust, vaikust ja sära, igasse päeva ja igasse hetke ning nende teistega jagamist.

Mõnusat aasta lõppu ja veel paremat uut kõigile!