Hirmust hoolimata

Lugu sellest, kuidas hirmust hoolimata hakkama saada.

Minu suurim hirm.

Aastaid tagasi mõtlesin, mis on minu jaoks kõige õudsem asi üldse, millega võiksin kokku puutuda? Silme ette kangastus konverentsil esinemine. Täiesti võõrastele inimestele. Ja just nimelt rääkimine, nii et see oleks ka huvitav kuulata. Mõni nädal tagasi saigi see teoks ja nüüd on hea oma kogemust jagada.

Kevad 2016. Aasta, mille võib tagantjärgi tinglikult nimetada ka hirmude ületamise aastaks. Ja nii saigi mõeldud, et äkki nüüd olen selleks väljakutseks valmis. Millal siis veel, kui mitte praegu? Läks ainult veidi aega mööda, olin just Pärnust konverentsilt coachimast tulnud, kui tuli kõne. Et sügisel toimub koolituskonverents ja äkki ma tahaksin juhtimisest rääkima tulla. Kuna emotsioon oli kõrgel, siis ütlesin kõhklematult JAH- küll sügisel vaatan, mis ma sellega teen.

Kohtumine hirmuga

Käes on sügis, kohtumine korraldajatega ja karm reaalsus koputab uksele. Viimane aeg on mõtlema hakata, millest ja kuidas ma räägin.

Alustuseks tulin tagasi oma lemmikpraktika juurde hirmust üle saamiseks. Õhtuti hakkasin vaimusilmas ette kujutama, kuidas ma seal esinen. Ja eelkõige, mis tundega ma seda teen: olen enesekindel, rahulik, rõõmsameelne, avatud, silmad säravad jne. Isegi sinnamaani välja, kuidas inimesed võiksid istuda ja kuidas ruum umbes välja näeb (siin on küll oluline väike paindlikkus säilitada). Ja nii ikka päris mitmel õhtul järjest, kuni isegi uskuma jäin. Kui tunne hakkas tulema, oli edasine juba tavapärane ettevalmistusprotsess.

Nädalajagu enne esinemist hakkas kõhus jällegi keerama kergelt- hirm andis märku. Abiks olid jällegi nii hingamisharjutused kui visualiseerimine. Ja nii ka viimasel õhtul.

Esinemispäeva hommik. Ühelt poolt kõhus kergelt kripeldab. Samas on ka mingi kindlus hinges, et kõik, mis saab teha, on tehtud, ja nüüd tuleb lihtsalt usaldada. Seda, mis tuleb.

Jõuan kohale ja õnneks teevad mitu kõnelejat enne mind erinevaid kohaloleku ja keskendumisharjutusi. See aitab ka mul ennast enam-vähem maandatuna tunda. Kui neid aga ei tehta, võta endale ise koht ja aeg, et end teadlikult mõne hea lihtsa hingamisharjutusega maha rahustada.

Ning ongi aeg “lavale” minna. Algus läheb enam-vähem kindlalt hea tundega, kuid seejärel tunnen, et närv tuleb ikkagi sisse. Üks põhjus kindlasti ka teema- teen kogu seltskonnale ühte visualiseerimisharjutust. Pole nii suure seltskonnaga enne sellist sügavamat tehnikat ju teinud.

Kahestumine?

Ja siis juhtub mõnusalt skisofreeniline olukord. Ühelt poolt räägin ja olen kohal ja keskendunud. Ja teisalt vaatlen end justkui “kõrvalt”, märgates, kuidas üks jalg tahab värisema hakata. Ja siis tahab hääl värisema hakata. Ja siis kõhus kripeldama. Ja nii kui teine mina seda märkab, surun jalad kindlamalt maha ning räägin edasi. Ehk siis viin ennast nn heatahtliku vaatleja positsiooni, kes mängu juhib ja jälgib.

Tõmban otsad kokku, vastan küsimustele ja saan kergendatult ohata. Uhh, tehtud 🙂 Nii hästi või halvasti kui seekord oskasin. Oluline on ju eelkõige kogemuse saamine ja õppimine seeläbi. Nii enda kui teiste jaoks.

Õppetunnid minu jaoks:

  • Küsi, ja sulle antakse. Just seda, milleks antud hetkel valmis oled.
  • Kui võimalust pakutakse, haara sellest kohe kinni. Pärast mõtled, kuidas sellega hakkama saad.
  • Visualiseeri juba eelnevalt ülesande edukat sooritust. Mida suurem väljakutse, seda pikemalt ette ja rohkematel õhtutel. Minu jaoks töötab hästi õhtuti enne magamaminekut aga katseta ise.
  • “Võistluspäeval” võta ka hommikul aega, et end nii vaimselt kui füüsiliselt tippvormi viia:
    • puhka korralikult välja;
    • tee hommikul keskendumis ja kujustamisharjutused, samuti on joogapraktikad väga head;
    • söö kergelt;
  • Enne esinemist või “võistlust” tee keskendumis ja hingamisharjutused end amaha rahustamiseks;
  • “Soorituse” aeg jälgi teadlikult (veidi kõrvalt, kui saad) nii ennast kui teisi;
  • Peale “võistlust” õnnitle end ja tee kokkuvõte, mis läks hästi ja mida saad järgmine kord paremini teha.

Lõpetuseks tänud:

  • Helen Kõrgesaarele, kes julges mulle seda võimalust pakkuda.
  • Pärnu Konverentside meeskonnale, kes tegi kogu ettevõtmise ka esinejatele nauditavaks.
  • Kuulajatele, kes mu viisakalt välja kannatasid ja kaasa töötasid.

Aini elumuutuse tagamaadest

Aega-ajalt ikka küsitakse, et oled sa hull, et nii hea töö pealt ära tulid? Või miks sa ära tulid ja kuidas nüüd siis olukord on?

Ajakirja Psühholoogia Sinule meeskonna abil valmis üks tore intervjuu minu elumuutuse tagamaadest.

Kui sul on huvi, siis pikemalt saad lugeda siin.

Siinkohal tahan tänada kogu Psühholoogia Sinule meeskonda ja eriti Maarika Liivamäge, Kerttu Kongast ja Karen Schmidti, kellega koostöö oli äärmiselt meeldiv.

Ja loomulikult ka kõiki teisi, kes on mind uues eluetapis toetanud, ühel või teisel moel. Nimeliselt on teid nii palju, et kõiki ei jõua ma siin üles lugeda. Küll te ise teate, keda ma silmas pean 🙂

 

Mõttekäigud- avaürituse muljed

Mõttekäigud- veidike “ajalugu”

Kogu lugu sai alguse 2016 suvel, kui mõtisklesime Ruti ja Triinuga, kuidas coachingut veelgi laiemale seltskonnale pakkuda. Töötab see ju väga ägedalt ja ei tahaks head asja vaka all hoida.

Mõttekäigud logo
Mõttekäigud

Ühel hetkel, vist peale looduscoachingust rääkimist, tekkis idee teha midagi “linnarahvale”. Mis oleks samamoodi teistmoodi keskkonnas, sisaldaks liikumist ja samas ka coachingu tehnikaid. Ning mida saaks teha veidi suurema seltskonnaga, et saada ka grupisünergia ettevõtmist toetama.

Ei jäänudki muud üle, kui katsetasime enda peal järgi, jalutades loomaaias ja pannes tähele, mis töötab ning mis mitte.

Avaüritus

Ma ei tea kuidas teistel, aga mul endal oli küll väike närv sees. Mõttekäigud oli uus asi ikkagi ja ei tea ju, kuidas grupp kokku hakkab töötama. Lisaks oli ka ilm higissügisele kohaselt jahe- osa tegevusest oli meil õues planeeritud. Kuid kartused olid asjatud- juba esimeste inimeste saabumisel sain aru, et kokku on tulnud väga äge seltskond. Kokku tulnud 13 inimest olid just need, kes sel hetkel pidid tulema.

Ruti juhatamisel tegime toreda avaringi ja inspireeriva tutvumise. Minnes kohe veidi sügavamale, kui tavalise “smalltalkiga”. Ja juba järgneski enda teema valik, iseseisev töö sellega ja enda soovitust “video” vaatamine. Viimane andis mõnusat energiat ja sära kuhjaga.

Empaatilise lambiposti meetod

Seejärel tuli harjutus, mida ma ise kõige rohke olin peljanud- empaatilise lambiposti harjutus loomaaia territooriumil. Kuidas see uudne harjutus ikkagi võõraste inimeste peal toimib? Kas inimestel külm õues külm ei hakka? Ja kas nad ikka saavad, mida tulid otsima? Kuid juba esimene pilk jalutuskäigult saabujatele kummutas kõik minu mured. Vastu vaatasid õhetavate põskedega naerul näod, täis energiat ja tegutsemislusti.

Siinkohal tagasiside osalejatelt lambiposti meetodile:

  • Väga huvitav kogemus teist teadlikult kuulata.
  • Pikk aeg töötas väga hästi.
  • Hästi võimas kogemus!
  • Minule meeldis väga! Sain teisest aru ja sain ka endaga paralleele tõmmata.
  • Täitsa suudangi kuulata! Ja see rahustab mind, kui teadlikult kuulan.
  • Unustasin teise täitsa ära, nii kirglikult kuulasin!
  • Sain oma küsimustele vastused.
  • Sain vastused, mis ma tegema pean.
  • Üllatav, kui palju jõuab rääkida, kui teine vahele ei sega.
  • Sain aru, et see lahendus on õige, mille peale olen mõelnud.

Paarides töö

Et asjale hoogu ja mõõdet juurde anda, läksime edasi peercoachinguga. Ja ka see töötas sama hästi. Puhas rõõm oli vaadata, kui süvenenult ja asjalikult inimesed üksteist kuulasid ja toetasid. Olgu siinkohal ka osalejate tagasiside jällegi välja toodud:

  • Hästi nautisin seda protsessi, kui sain iseendast vastuseid leida. Sain plaani kokku, kuidas edasi minna. Minule väga kasulik!
  • Minul on igal juhul vastus olemas, mida teha- lähen koju ja hakkan tegema!
  • Sain sellise vastuse, mida ise ka ei oodanud.
  • Väga põnev oli ja hästi õpetlik kuulata.
  • Vastused on sees olemas. Kui need välja ütled ja kirja paned, on mõju palju tugevam
  • Hullult meeldis tulevikus olla, kus kõik oli juba tehtud ja hästi. Tahtnuks lindistada, mida kõike lubasin ja rääkisin.
  • Jube hea oli võõrale inimesele rääkida.

Mõttekäikude kokkuvõte

Oligi päev märkamatult õhtusse jõudnud. Täis jagamist, rõõmu, mõnusat energiat, usaldust ja loomist. Küsisime lõpuringis igalt osalejatelt Mõttekäikude kohta ka kokkuvõtva märksõna. Siin need on:

“Selgust toov, huvitav, aktiivne, julgustav, värskendav, 3 x tänulik, inspireeriv, toetav, edasi viiv, üllatav, rõõmustav, maandav, selgust toov, külmetav, rõõmu toov, praktiline, usaldav.”

Kui tahad lugeda mõnede osalenute endi poolt kirja pandud pikemaid muljeid, siis leiad need siit.

Puhas rõõm oli vaadata Mõttekäikudel avanenud lahkujaid- täis rõõmu, kindlust, selgust ja tegutsemistahet.

Õhtul koju sõites valdas mind ennast mõnus rahulolu ja õnnelik tunne hea pealelõuna üle. Ning siiras tänutunne kõigi osalenute ja eriti Ruti ning Triinu ees, kes tegid suure osa ettevalmistavast tööst.

Tänud veelkord kõigile kaasalööjatele ja Rutile ning Triinule!

Mõttekäigud
Mõttekäigud

Kui see jutt sind kõnetas, siis järgmised Mõttekäigud toimuvad 25.01.2017. Lisainfot leiad Facebookist siit.

Ilusat sügist!

Ain

Looduscoachinguga liikvele

Nüüd võin öelda, et olen looduscoachingut valmis pakkuma ka laiemale seltskonnale. Katsetused on tehtud, õppetunnid saadud ja arvesse võetud. Mitte et looduscoahcing küll kunagi päris valmis saaks. Tegu on väga individuaalse protsessiga, mis sünnib koha peal, sõltudes inimesest, loodusest, ilmast ja kes teab veel millest.

Looduscoaching- senised muljed:

See tõesti töötab, iga kord omamoodi. Siin kehtib enim põhimõte, et iga inimene saab just need vastused ja kogemuse, mida tal on hetkel vaja ning milleks ta on valmis. Ei pea kartma, et äkki läheme liiga “sügavale” või minuga tehakse midagi, mida ma ei taha. Iga inimesega läheme just nii kaugele, kui ta on sel hetkel valmis. Seda ka sõna otseses mõttes- senised matkad on jäänud 5-16km vahele.

Sama päeva õhtuks ära parem muid üritusi planeeri. Inimesed on üldjuhul üsna mõnusalt väsinud, nii vaimselt kui füüsiliselt ja tahaksid pigem rahulikult olla.

Õppetunnid, kuidas looduscoachingust võimalikult palju saada:

  • Tule kindla ja selge küsimuse või taotlusega- nii on ka tõenäosus sel hetkel vajalik vastus saada mõõtmatult suurem.
  • Kui sa aga ei oska küsimust sõnastada, kuid südames tunned, et midagi on vaja, siis see on ka ok. Küll me selle küsimuse koos ära sõnastame.
  • Võimalusel söö eelneval õhtul kergelt ja varakult, et saaks magama kerge näljatundega.
  • Õhtul enne magamaminekut võid juba ette kujutada lahedat homset päeva ja end õigele lainele viia.
  • Kui vähegi võimalik, mine varem magama- siis, kui keha annab märku, mitte ära hoia end üleval tavalise ajani.
  • Telefon jäta võimalusel autosse või Aini kätte- siis ei sõida muu mailm sinu mõtteprotsessi sisse.
  • Tee endale järgmisel päeval kokkuvõte toimunust- mida mõtlesid, tundsid, kogesid.
  • Pane järgmiste päevade jooksul tähele, mis toimub sinu sees ja ümber. Vahel tuleb veel järgmistelgi päevadel vastuseid või uusi ideid.
  • Samuti on hea nädala pärast järgmine kokkuvõte teha- siis on saanud mõtted settida ja ideed koguneda.
  • Pane tähele, mis su unedes järgmistel öödel toimub ja mida need võiksid sinu küsimuse või praeguse elu kohta öelda.

Vajalik varustus:

  1. Kergem söök ja soe jook termosega või joogivesi;
  2. Varupüksid, sokid ja jalatsid igaks juhuks (kui kotti mahub);
  3. Pleed vmt istumise alla võtmiseks;
  4. Märkmik ja pastakas;
  5. Kummikud või vettpidavad saapad ja soojad sokid nende sisse (sügis-talvisel hooajal).

“Katsejäneste” muljeid

„Terve päev Ainiga oli meeldiv, kogemusterohke ja ülimalt kasulik. Ain oskas õigete küsimuste ja meetoditega minus parima välja tuua: 1) paremini selgeks mõelda oma unistatava elu ning vaheetapid sinna jõudmiseks 2) viis mind paremini kokku oma unistusega emotsionaalselt, visuaalselt ja mõõdetavalt. Lisaks rääkimisele ja kirjutamisele kõndisin oma enesekindlas seisundis pika perioodi vältel, peale selle viis ta mind kokku minu tuleviku-minaga, kellelt sain palju häid näpunäiteid oma praegusele minale. Kogu päev oli intensiivne, kuid seikluslik ja mänguline. Mitte kordagi selle aja jooksul ei suutnud mõelda muule kui vaid kogetu sisule endale.

Päeva kokkuvõtteks sain endale võimustava loosungi, mida saan kasutada igas eluvaldkonnas – mis annab mulle jõudu juurde. See ei olnud taotluslik, kuid see kujunes nii. Peabki jätma midagi ka elu kanda. Looduskeskkond mõjus rahustavalt ja aitas meelt hoida praeguses hetkes. Ette sai võetud veel värske suplus, mis oli karastav.

Soovitan oma isiklikust kogemusest kindlasti Aini ja tema “looduscoachingut”. Ain on metsas sõna otseses mõttes omas elemendis ja ta on suurepärane coach. Ain = looduscoaching“

Risto Sulu

Partner

HT Coaching


“Esialgu tundus mulle 6-tunnine matk koos coachinguga päris suure väljakutsena. Mida ma nii kaua oskan rääkida? Üsna pikk jalutuskäik tundus ka olevat. Õnneks päike paistis ja otsustasin lasta sellel päeval juhtuda. Hiljem selgus, et õige oligi minna ilma suuremate eeldusteta, võttes kaasa oma teema ja püüdes kohal olla. Veel järgmisel päeval olin kui puuga pähe saanud. Tänu Aini osavale juhendamisele käisin ära päris sügaval ja kaugel enda sees. Polekski arvanud, et sealt enda jaoks nii palju uut ja huvitavat leian. Sain ka mõnusa väsimustunde, tonne värket õhku, kauneid looduspilte ja eelkõige kontakti oma sisemise tarkusega. Kõik eelnevad kahtlused, kas selline “rännak” ka midagi annab olid hajunud juba üsna matka alguses. Julgen seda kindlasti kõigile soovitada, kes otsivad ennast või oma teed ja tahavad seda teha veidi erilisel viisil.”

Triin Juhanson

Psühholoog

Life Event OÜ


“Paremal pool tõusev päike, vasakul pool juba kahanemise kaare võttev kuu – sellises kaaskonnas sõitsin eile rappa.
Küsimusi ja vastuseid otsima. Veidi teistmoodi, kui tavaliselt.
Kui Ain tegi mulle ettepaneku tulla looduscoachingu testosalejaks olin pikemalt kõhklemata nõus. Jah, vaikselt iseendas kuulatades tulevad vastused meieni ka päris üksi olles, ent usaldusväärse inimese poolt toetatud rännak on vahel vägagi kosutav.
Ma teadsin, et tuleb tore päev, aga ma ei osanud ette näha nii põhjalikku restarti. On väga vabastav olla valmis mittemillekski ja lubada sel kasvada kõrgustesse ja kaugustesse, nii sees kui väljas. Esialgu ju võib tunduda, et mis seal siis nii väga ikka – kõnnime ja räägime. Sellepeale aga kihistab Pealik kelmikat naeru ja keerab mind sulatades ja kiht-kihi kaupa lahti keerates tasapisi volüümi juurde. Kõik see toimub vaheldumisi Aini poolt suunatud iseenda juurde tagasitoovate küsimuste, mõtiskluste ja märkamiste kaudu. Peenemast peenemalt imbub koos rabaõhuga rakkudesse uus alge.
5 tundi hiljem parkla poole kõndides paneb Ain rännakule punkti küsimusega – mis vahe on rappa läinud ja sealt väljunud Herdisel.
Hmm. Ma jätsin maha hulgaliselt mitte mind ja leidsin julguse väljendada üha enam oma tõelist olemust. Jah, see teeb mind haavatavamaks, ent seegi peidab lähemal vaatlusel endas usku, toetust ja jõudu. Ma olen valmis edasi liikumiseks, avastusteks, jagamisteks ja läbi iseenda uue loomiseks.
Tänan kitse, kägu, lepatriinut, konna, tundmatuks jääda soovinud sulgede omanikku, jutukat lindu ja kõiki teisi pohlavarte sees krabistajaid vastuvõtmise ja assisteerimise eest!
Tänan Loojat helde juhatuse eest ja Oktoobriemandat väärilise ilma eest!
Kõige suurem tänu aga Sulle armas Ain, et loovutasid oma päevast mulle nii suure tüki, et tunnistasid oma hoolealust hinnangutevabalt, et oskasid küsida ja vaikida, et ajasid kripelduste jälgi, et oled nii sina ise, et oskad luua, hoida ja jagada sidet loodusega! Elagu kasvamist toetav labor –http://kasvulabor.ee/

Herdis Elmend

Urbanistlik Kunksmoor


„Kõigepealt aitäh toreda päeva eest!  Seda väikest juhtme väljatõmbamist oli hädasti vaja.

Kuigi rabasse sai mindud esialgu ilma konkreetse probleemi või murekohata, suutsid sa ikkagi kuidagi neid asju korraldada, et mingid teemad hakkasid hargnema.  Ega ma kõiges veel selgusele pole jõudnud ja usun et peaks veel sügavamale kaevuma. Kuid juba see mis paberile sai, on päris põnev ning  vajab veidi mõtisklemist ja analüüsimist.  Lõppkokkuvõttes on kõik ikkagi lihtne ja loogiline, ainult meie igapäevane rabelemine viib selle fookuse ja tasakaalu paigast ja keeruliseks läheb selle kõige haldamine.

Tehnika mida kasutasid oli huvitav ja etteaimamatu,  mis on selles mõttes hea, et välistab võimaluse anda „õigeid“ vastuseid ja seeläbi iseennast ära petta!

Koht oli äge ja raba tundub selleks tõesti hästi sobivat,  tekkis kohe mõte, kuidas see kõik veel talvel olla võiks.“

Liina Sadrak

Äriprotsesside juht, juhatuse liige

Inbank


Kui teema tundub sulle huvitav, kirjuta Ainile.

Rõõmsate kohtumisteni!

Ain